Flash Calendar- Nature Theme

Laupäev, 22. märts 2014

Peaaegu kõik..

Lambad hakkavad vaikselt oma poegimist lõpetama (kui välja arvata need mõned, kes mai keskel teevad). Eile õhtul tegi üks lammas ühe talle (ootasin suisa kolme talle) ..ja öösel tegi teine lammas ühe talle... nüüd siis kaks lammast veel tegemata. Aga selle esimese üksiktallega küll kummaline asi... ootasin ja ootasin, aga mitte ei taha rohkem tallesid tulla, vana küll päris paks, aga ei miskit. Kuks ju ka ütles, et tuleb ehk isegi kolm talle... Toppisin lõpuks käe sisse, no ei miskit.. vist... lõpuks tundis mu käsi mingit imelikku kõva tompu...ja kui lõpuks päramised ära tulid, siis oligi koos sellega kaks väikest mingis arengufaasis seisma jäänud talle.. Ime  vaid, et need kaks pole kolmandat talle ka kaasa võtnud või mingit toksikoosi tekitanud...

Ja kuna õues kipub ilm kevadiseks, siis olen ka osa lambaid koos koertega õue lasknud. Algul hoidsin silma peal, et kuidas koerad käituvad, kui lambad ja talled õues on, aga... no täiesti viisakad lapsed nad. Jõlguvad isegi koos lammastega nagu asi peaks olema :D Nad on vist aru saanud oma otstarbest ja ka lambad oma nn karjaks võtnud. Hea on kohe vaadata
Ja siis võtsin ka oma lapsed kaasa, et koerad neidki mitte täiesti ära ei unustaks :D
Möödunud pühapäeval sai ka mu viimane kits(etall) oma tallega maha ... sai ta selle talle peaaegu oma sünnipäevaks :P Aga mõlemad on tragid ja tublid, ei saa midagi öelda.
Koertest eriti üks püüab mul nüüd viimaste tallede sünde assisteerida kõvasti. On teine nii hell, nii hell ja kangesti tahaks talle ise lakkuda, kui vaid vana lubaks... vahel on ka lubanud. Ja kui ei luba, siis lihtsalt lamab kõrval, paneb pea käppadele ja tunneb end jube mõnusalt :D Selle pildi sain ma läbi kaamera, kus üht öist talle käidi veel päevalgi lakkumas... hiiliti suisa kõhuli talle juurde, nagu partisanid, sest muidu oli mammi kuri.. aga talleni jõudis :D tõmbas keelega mõned korrad üle talle ja rahu kohe majas - jalutas seina äärde ja pani tukkuma . 

Ja siis harrastasid kitsetalled mingi vahe just koerte seljas hüppamist :D
Ja ühel öösel kaamerat vaadates sain sellise pildi :D Segasumasuvila - pead-pepud koos :P

Reede, 21. märts 2014

Jälle kümme korda targem...

Nii ütleks kokkuvõtteks üleeildese päeva kohta.... Kirjutan sellest, et ehk on see kellelegi teisele kasulik, kellelegi sama algajale, kui mina....
Algas see päev hommikul poole 6 paiku, kui ma unise pilgu kaamerasse viskasin - midagi oli korrast ära, lammas oli küliti, miskit tagant väljas ja lammas püsti ei tõuse. Haarasin pikad püksid kaendlasse, joppi ikka jõudsin selga visata ja tormasin lauta.... pilt, mis mulle avanes, oli halb... lammas küliti seina ääres ja kogu emakas tagant väljas (minu kogemuste pagasis esimene juhus). Ja kui kaua ta nii oli olnud, täpselt ei tea, kuid emaka küljes olid veel päramised. Loll, nagu ma olen, püüdsin kõigepealt üksi midagi teha (loe: emakat tagasi lükata), mis mul loomulikult kuidagi ei õnnestunud - no nii naiivne, et üksinda seda teha saaks, annab ju olla!!! Olin nagu peata kana, sest pole sellise asjaga varem pidanud kokku puutuma. Tormasin tuppa telefoni järgi, et kohalikule vetile helistada, kes loomulikult ei vastanud... Ei jäänud mul muud üle, kui ikka ise midagi teha. Kupatasin ka Tiidu maast kiiruga lahti ... ja nii me siis pusisime - Tiit hoidis lammast,mina pesin õrnalt lillaveega üle ja muudkui toppisin sisse. Aga kuna ma ei teadnud , kui sügavale ma seda nagu pean lükkama, siis siit tuli mu esimene viga, mida ma tol hetkel ei teadnud.Põhimõtteliselt lükkasin ma selle pusa rusika jagu august sisse ja lootsin, et nii peabki... Aga tahtis see ju uuesti välja tulla....  tuleb vist kinni õmmelda... ei midagi, tõin toast niidi ja nõela ning võideldes lamba pressidega traageldasin tagant kokku. Noh, vähemalt ei tulnud see värk enam niimoodi välja ja ei saanud rohkem saastuda. Veel pidasin ma mõtet lammas peadpidi pulkade vahele panna, sest olen märganud, et esimesed tunnid nad siis lamama ei pane - ja  see oli just see,mida ma soovisin, et lammas ei lamaks, sest siis ei teki kohe pressi tunded (vetki kiitis selle mõtte heaks)....Kella 8 paiku sain ka kohaliku veti kätte, käskis lambale presside vastu 100g viina sisse joota ja siis järgida, kuidas läheb. Veel jõudsime järeldusele, et oxydotsiini süst ka halba ei teeks, sest see kahandaks emakat ....  Kuna lammas tundus olevat suht rahulik, isegi sõi ja mäletses, siis arvasingi, et vist läks õnneks..... vahel küll tagant läbi õmbluste välgatasid need nn emakakäbid... kahtlustasin halba, sest mingi loogika minus ütles, et need ei peaks seal ju olema,need peaks emaka sees olema,mitte augu peal. Kella 12 paiku astus täiesti kutsumata meilt meie vet läbi, vaatas lammast ja ohkas murelikult, sest kartis ka, et ei ole ma mitte seda emakat päris paika lükkanud. Tõstsime lamba tagajalgadest üles ja püüdsime raputada, et ehk loksub paika - no korra nagu tunduski, et läks... Sai ka Liilia Taliga konsulteeritud, kes soovitas lambale teha selgroo sisse  tuimesti süsti, et pressid maha saaks... Hakkasin lauta minema, kui Tiit tuli juba vastu, et nüüd pressis ikkagi jälle välja. Arvasin, et mu kodused niidid andsid järele, aga ei ... lihtsalt nii ülevaltpoolt, kui altpoolt tuli osa värki välja. Ei jäänud mu muud üle, kui niidid lahti lõigata ja uuesti seda sisseajamis protseduur ette võtta. Enne jõudsin helistada kohalikule vetile, et nüüd tahan seda selja süsti ja emakas uuesti väljas.... Seekord võttis Tiit kohe lamba tagumised jalad pihku ja tõstis ta kõrgele üles(pea pulkade vahel), mina samat aegu lükkasin emakat. No hoopis teine tera oli juba :D Emakas läks nagu ise paika, tundsin, kuidas see mu käes ees kenasti ümber keeras ja nüüd siis lükkasin nii kaugele kui sain, ehk olin küünarnukist saadik, või väheke veelgi sügavamal lamba sees. Ei pidanud ma enam lammast traageldama ega midagi, kõik oli superpaigas :D Ja siis jõudis ka vet, vaatas rõõmsalt lamba üle, tegi süsti ja rääkis, et olevat eelmisel külaskäigul täiesti mures olnud, arvates, et ju nüüd juba emakakael kinni on ja siis ei lähe see emakas mingi valemiga enam paika... aga õnneks nii ei olnud. Loomulikult sai lammas portsjoni antibiootikume ka sisse, mida nüüd järjest mitu korda veel tegema pean.  Kingituseks andis ta mulle päris isikliku kirurgilise õmblusnõela ja steriilse niidi -  no ehk, kui sellised asjad kodus olemas, siis neid tarvis ei lähe :D
Täna paar päeva hiljem tunneb lammas siiski end suhteliselt haiglaselt, kõik vist seal taga valutab ja tahab pigempikutada,samas nagu ikkagi veidi sööb ja mäletseb ... talle üle ta siiski väga rõõmus ei ole, sest niiii valus on :(. Väike telefonikõne Liiliale, kes soovitas siiski valuvaigisteid süstida paaril-kolmel päeval, sest kui ta liiga palju lamab, siis võib see juba soolte tegevusele halvasti mõjuda... nii tõingi täna veel valuvaigistavaid süste... eks näis. Kuna sel lambal sündis ilus suur must poiss, siis tahaks väga loota, et see talleke saab vääriliselt oma edasist lapsepõlve pidada....

Reede, 14. märts 2014

Kitsede kord

Nüüd sattusid sel nädala kitsed hoopis hoogu ja tegid kokkulepitult kiirelt ja korralikult talled valmis. Esimesi Illu talli  assisteerisid ka koerad ja kõik sujus hästi nii koerte kui kitse poolt :D Illul sündisid kaksikud - kirju poiss ja valge tüdruk
Järgmine hommik olid laudas mul valmis juba Liivi tall - valge poiss ... Ning kõrval aias Tirtsu, kes sai ilusa kirju tüdruku. Õhtul tegi talled ka Brenda, kel sündisid valged kaksikud - poiss ja piiga
Eile tegi Züzi talled, veidi kirjum poiss ja must tüdruk... tüdrukut meil paraku enam ei ole, temaga juhtus väike õnnetus paraku....
Tegemata on vaid üks nooruke neiu, kes ise, vastu minu tahtmist, endale poissi käis nõudmas.... nüüd ta siis peaaegu oma esimeseks sünnipäevaks ka talle saab...

Teisipäev, 4. märts 2014

Minu kullakallid....tulevased abimehed

Olen juba pikka aega omi noori koeri imetlenud ja nende edusammudest mõnusas vaimustuses olnud... hetkel ei suuda ma neid ära kiita :D
Eriti üks, minu Jana, tahab väga olla lambatallede juures, naudib nende ringi sebimist ja muidu nende seas olemist. Ta on viimasel ajal ise üle 1,5m plankaia hüpanud, et ometi saaks nende juures olla.... olen siiani kartnud neid koeri päris vabalt tallede aedikusse  lasta, aga tundub, et minu hirm on olnud täiesti asjata. Loomulikult käisid nad koos minuga seal aias, aga minu lahkudes läksid ka koerad ära, sest nad siiski natuke kartsid lambamammasid, sest on nad ikka natuke veel kaitsval seisukohal nende koerte suhtes ja osad annavad koerale ikka paraja litaka kirja.... aga koera rahulik käitumine ja kohe kõrvad lidusse ja lamama mineku asend rahustab kiirelt ka lamba maha ja olukord on muutunud silmnähtavalt paremaks ja rahulikumaks... Nii ongi väike Jana juba nõus ilma minuta jääma lambaaeda tallede seltsi. Enamuse aja veedab ta aga noorte aastaste lammaste ja meie kitseperega, kes siis elavad titeaia taga...kõrval aias. 
Janaga koos on ka teine koer, kes praeguseni on olnud jätkuvalt müügis, aga... ma ei tea... tema tundub olevat sama tubli nende talledega ja hakkan järjest rohkem kaaluma ka tema jätmist enda karja, kui tõesti kellelgi pole hädasti vaja oma karja valvurit..... Kuna tema väga üle aedade hüppamise meister ei ole, siis tihti ta ei viitsi seda ka teha (tal ei tule hästi välja), aga kui ta läheb, siis temalegi nagu täiesti meeldiks olla tallede juures :D