Kohal

Juba pool suve sai oodatud oma uut hobustekomplekti ja täna oli siis lõpuks see suurpäev, kui need 101 hobust ka kohale jõudsid. Olen väga tänulik Jumalale, et me nagu läbi ime üldse saime PRIA-st rahalist toetust, et seda elukat endale soetada, sest ilma selleta me seda endale kohe kindlasti lubada ei oleks saanud. Ja eks praegugi kisub see rahakott korra ikka väga läbipaistvaks muutma, aga mis teha... elu tahab elamist ja töö tegemist ning pere toitmist.

Masin ise on aga esmapilgul(läbi naise silmade ja mõistuse) mõnus ja pehme -  isegi mina saaks seal oma suure kõhuga tööd teha, kui vaid kogu see nupumajandus ka pähe jääks :P Aga eks harjume. Tiit teebki hetkel õues müügimehega koos proovisõitu ja õpib nuppe-kange. Aga eks ta saab õhtul ka seda 300-lk kasutusjuhendit lugema hakata :D

Aga nüüd hoidke alt heinamaad ja põllutööd, sest siit me tuleme uuema ja värskema hooga! Enam ei pea kedagi nuruma ega paluma, et me heinarullid koju toodaks sealt kaugelt põllult ja Tiit saab palju inimlikemates tingimustes suviläbi loksuda, kus ta niikuinii 24/7 vat et viibib...