Flash Calendar- Nature Theme

Esmaspäev, 26. märts 2012

Kitsed armastavad pühapäevi

No sel aastal on küll päris naljakas kohe, sest kõik täiskasvanud kitsed on otsustanud poegida pühapäeviti :P Nii ka need kaks viimast poegijat. Tegelikult oli mõlemil tähtaeg 27 märts, aga näe, plaanid peetud ning tegid koos (no nii tunnise vahega) Kõigepealt Illu, kes nüüd tütre ja poja võrra rikkam. Tegelikult ei plaaninud ma teda ka paaritada, aga see üliaktivist toimetas temaga ka, aga õnneks ei ole nemad kuidagi sugulased olnud ja tõesõna võib sellest väiksest neiust oodata head lüpsilooma, sest geenid on nii ema kui isapoolsed.Nagu öeldud, tegi tunni võrra hiljem talled Sirtsu, kellele olid need küll esimesed talled, aga tema ohtra piimaanni pärast pidin ma teda lüpsma hakkama juba suvel. Esimene tall oli üllatuslikult nii kena ja mitte valge( mida ma arvasin, et nad tulevad, sest isa oli saaneverd ja see veri on tugev... ) Aga ju seekord pani emme oma karvavärvi ka maksma :D Ja mis peamine, tegu oli tüdrukuga ... teine sündis nagu muuseas - valge ja ka tüdruk ;)
Aga mõlema udarad olid nii piima täis, et õhtul lüpsin neist välja kokku üle 2 liitri piima, et talled korralikult süüa saaksid, sest ühel oli tissid piimast maani ja teisel lihtsalt nii suure pinge all, et talled ei saanud nisale pihtagi... Hommikuks oli seis palju parem ja lüpsin vaid natuke Sirtsut, aga sealtki mitte väga palju ....


Laupäev, 24. märts 2012

Kolm veel...

Pilti jälle ei tule, vähemalt mitte kohe, sest ei saanud seda hetkel kohe mitte kätte... Aga väike info siis selline, et üks mu oodatud lammas sai täna lõunapaiku kena tütarlapse, igati korralik neiu selle esmapoegija kohta. Olin juba öösel valmis lauta minema ja tegin ettevalmistused poegimiseks...näiteks panin tulevase emme juba nurgaaeda, sest seal aias on juba paar varast tegevad. Aga õnneks ei pidanud ma öösel jooksma hakkama, mis sest, et tuss oli eile õhtul küll nii vedel ja krellis, et jube... Aga varaste koha pealt oli ikka õige otsus ema juba enne eraldada, sest isegi läbi võre olid pead topitud, et ehk ikka saab seda magusat märjukest :) Aga ei saanud :D

Nüüd siis kolm lammast veel oodata, kuid ei ole veel näha mingit viimast piiri, niiet ennustada ei oska, kuid tõenäoliselt nädala jooksul ei tule...vist...

Vahepeal on aga hulka tubades mütatud ja madistatud, mööbledatud ja sorteeritud. Nimelt on meie kõige suurem tuba, mis meie majas siiani veel remondita ( kui mitte arvestada papi asendamine seintel kipsplaadiga juba 10 aastat tagasi), siis see töö tuleb nüüd ikkagi ära teha - põrand üles ja lagi alla ning uued asemele. Põrand on jubedas seisus, sest põrandatalad on hetkel ikka seal suht mitteoleval kohal, sest kunagi lähedal asuv kivilõhkamisplatsi tõttu on need lihtsalt meie liivase maa sisse ära kadunud...niiet, kui koerake üle toa jooksis, siis klaasid kapis värisesid. No ei kõlba ju selline asi. Lagi tuleb alla võtta seetõttu, et kõik on kuidagi väga kreenis ja oleks ju ilus otseks ajada.... Aga selle tarvis siis sai tuba tühjaks veetud( mis polnud teps mitte kerge ülesanne, eriti nii rikaste puhul...träni ikka nõmedalt palju, hea et nüüd väheke välja sai ja loodetavasti mitte enam sisse tagasi ei tule :P ), ise teise tuppa kolitud... Niiet külalisi järgneva kuu pooleteisme jooksul vastu võtta ei saa...

Kolmapäev, 21. märts 2012

Uudiseid kodust ja külast


Olen nüüd nii pika pausi teinud, et ei teagi kust täpselt alustada. Pilte seekord ei tule, arvan et olete kõik varem nii lamba kui ka neid tavalisi valgeid kitsetallesid näinud... niiet....
Aga jah ... siin pühapäeva hommikuks oli mu kits Tralla teinud kaksikud talled - poisis ja tüdruku. Ja kuna tema oli üks neid ebaõnnestunud paaritustest e. enda kevadine poja lendles kergelt õhutuspuugist sisse ja tabas asja ära.... siis ega neist talledest ka teab mis asja ei saa.... ja tundubki, et see tüdruk on veidi...noh... imelik... sest lauta minnes vaatasin, et täiesti surnud tall, aga lähemalt jõudes hakkas elama, kuid kuidagi nokkis ninaga maad, siis jälle nagu ka tõusis ja siis jälle nina maas ja lükkas enda tagajalgadega edasi. Pole sellist asja varem mitte näinud. Poiss oli endal kõhu kenasti täis söönud, k

ui tüdruk mitte. Püüdsin teda sööta nii hommikul, kui ka lõuna aegu, aga tema imelik käitumine kuidagi ei muutunud.... ja edasi jätsin looduse hooleks, kuid täna enam närv vastu ei pidanud, sest tundus et ta ikka kuidagi ei ole end sööma upitanud (mis sest, et ta vahel ikka päris sirgelt nagu ringi käis) ... lasin Tiidul selle koleda töö ära teha, sest mingit normaalselt elulooma temast vist ikka ei saa... mis siis ikka... elab üle....
Eile hommikul aga üks lammas oli valmis teinu kaksikud - kenad ja kobedad poisi ja plika. Nüüd siis 4 lammast veel ja nende pudenemise ennustus on raske, aga näha ei ikka teevad.


Nüüd siis väike kokkuvõte ühepäevasest lammaste vereproovi võtmisest... No oli see alles ooper :) Kuna meie kohalik piirkonna vet tegi sellist operatsiooni nagu "vereproov lammastelt" elus esimest korda( vanust on tal aga rohkem, kui keskmisel arstil), siis ei tahtnud see töö mitte kohe laabuda ja vahelduva eduga jõudis mul lammastest niiiii kahju hakata, et.....Paaril lambal jäi see üldse võtmata, sest lihtsalt veresoont üles ei leidnud ja ühel võtsime hoopis verd kõhu pealt :D .... noh, kaelast ju ei saanud ja kõht oli nii kenasti paljas ja sooned oioi, kui suured :D Aga pole hullu, harjutamine teeb meistriks, viimased 5-6 lammast juba hakkasid minema, sest saime lõpuks pihta, kust me seda veresoont ikka tõeliselt otsima peame :P Kolm kitse sai ka ära torgitud... Lisaks nende plaanitavale proovile sai lisatud ka mõne lamba MaediVisna proov, sest oli ju üks verevõtmine.... noh, pole ju seda haigust meie karjast kunagi proovitud ja teada, et see on selline rohkem varjatud haigus olema... niisiis rahulikemate ööde tarvis tegin proovi...
Ja täna hommikul helises telefon ... otsas meie vet, kes rõõmsalt teatas, et mõlemad proovid olid korras :D Oh, küll on hea tunne. Tean, et ei saa nüüd hõisata, et olen MaediVisna vaba kari, sest selleks oleks vaja kõik lambad ära proovida ja nii vist kolm aastat järjest, aga kui nüüd neil mõnel vanemal lambal oleks olnud proov nässus, siis oleks seda alarmi ikka rohkem olnud ja tõenäoliselt ka terve kari nakatunud, aga kuna vanemad lambad olid ok, siis on alust arvata, et teised on ka Ok :D

Aga nüüd siis üks huvitav külauudis.... Täna tuli meie naabrinaine meie murega, et lammas poegis eile talle, kena tugev suur tall, nii kuskil 1-2 vahel päeval.... Täna aga see sama lammas hakkas jälle koledasti punnitama ja mitte midagi ei paista. Vaja siis appi tõtata. No kuna poegimisest oli palju aega möödas ja tall sees kindlasti surnud ja väärasendis, siis ega me väga hirmsasti ka ei kiirustanud..... Kohapeal selguski, et lapseke oli ikka väga valesti sees, st. kõht ülespidi ja tagumik ( isegi mitte tagumik vaid rohkem nagu selja poolne osa) tahtsid tulle ilma jalgadeta. See punnitatav osa oli juba selline vastikult pehme ja tekitas minus kõvasti segadust, et mis koht see üldse mul vastu tuli.... Aga kergelt me seda talle kätte ei saanud. Pere lapselaps, kes ikka pidi huvi tundma lammaste ja nende poegimise vastu keeras mingil ajahetkel end ringi ja tegi hõkk ja puhh ning läks minema... Tall oli nii korraliku suurusega, et nagu oleks üksiktall.... aga kahju, et nii hilja aastatud ja tall surnud(vähemalt peaks olema, kui kahe poegimise vahe on rohkem kui 12 tundi...hehh rohkem, kui 24 tundi, ma ei oska enam arvutada :D).... AGA tall hakkas liigutama ja hingama!!!!!?! No täiesti müstika.... Aga kuna ma selle lamba sees liiga sügavalt olin ja tõenäoliselt lamba sisse ka mingit mustust läks(sest käsi oli küll hiljem sitane :S ) , siis otsustasime veelkord minu juurde sõita, et üks antibiootikumi süst tuua. Aga kui lauta tagasi jõudsime, siis see lammas jälle oli nurgas küliti ja pressis .... no mis siis nüüd??? Kas nüüd pressib emaka välja??? Aga võta näpust, kolmas tall tuli veel .... ja see oli ka elus !!! :O:O No on alles lugu.... Aga kuidas seda kõike pilli lõhki ajades PRIA paberitesse kirjutada - et üks tall sündis ühel kuupäeval ja teised kaks järgmisel ?? Oleks et oleks selline kesköine kellaaja juhtum, aga noh, kõik juhtus ju päise päeva ajal. Aga jah, eks paber kannatab kõike ja vahel siiski mitte seda tõde :D :P Nüüd jääb mul veel vaid loota, et ema ka sellest suurest jamast õieti aru saab ja kõik talled ka omaks võtab, sest praegu jäi ta küll sellise ohmu pilguga neid vaatama, et mida te mulle siin omaarust pakute.... ja eilne tall muudkui rüüpas piima :)

Teisipäev, 13. märts 2012

Ühed pausitavad, teised kasutavad juhust....

Ja nii ongi, sest kaks mu noort kitsetalle, kes nüüd kohe-kohe aastaseks saamas olid sügisesest aktivistist tol hetkel nii rabatud, et nüüd teevad nad tallesid. No lihtsalt ei suutnud ma seda hüper-super sikku kinni hoida, sest isegi ketist suuris ta lahti rabeleda. no kuidagi ei saa aru küll kuidas, aga nii need õnnetused juhusidki. Õnneks siiski kaks noort on veel süütut.. see-eest siis esimene neiu tegi paar päeva tagasi ühe arvestava suurusega sikukese ( õnneks poiss, vähemalt läheb lihaks, sest paaritaja oli nende vend) Emme igati hoolas ja isegi mu lutitall sai suurema mandikorra enda kõhtu ja noor emmeke lakkus vaheldumisi nii lambatalle, kui kitsetalle :P Täna ta enam ei luba siiski kedagi teist alla :P Loodan, et kasvus väga kinni ei pannud, sest tegelikult on ta nende mittetiinetega suhteliselt samas suuruses... nii ka teine poegija......kes tegi pisisikukese täna hommikul. Tema poegimist nägin ma pealt ja varaste ennetamiseks ( või siiski eemale peletamiseks) panin noore mammi võre taha peitu. Selle talle ilma tulemist ma siiski natuke aitasin, sest august paistis vaid ninaots ja jalake oli väga tahaplaanile jäänud. Hea, et ühe jalagi kätte sain, sest kuna kits on väike ja esimene poegimine ka, siis ka kõige parema punnimise peale ma oma kätt sinna sisse panna ei suutnud ja nii tõmbasingi talle ühe jalaga välja. Edasi said nad ise hakkama.... hirmus kisakott oli see talla algul... juba tiss ka suus ja muudkui karjub ning siis ajas piima kurki - ei jõudnud vist emme veel õpetada, et täis suuga ei räägita...

Pühapäev, 11. märts 2012

Nonii...see oodatud lammas,keda juba eelmine öö ootasin sai siiski eile õhtul enne ööd valmis. Jõudsin siiski käia veel ka saunas ja täpselt ajastatuna sain pärast mõnusat jäätisesöömingut jälle aga laudariided selga tõmmata ja tallesid vastu võtma minna. Kuna tegu oli järjekordse esmase emmega, siis muretsen ja pabistan nende pärast mitu korda rohkem, kui nende teiste pärast, sest kunagi ei tea, mis nende peakolukeses ringleb ja mida nad nende talledega teha kavatsevad... kui üldse midagi kavatsevad. See emme oli siiski suht normaalne ja kõik sujus hästi. Esimene tall oli selline suur poiss, kes kenasti valge nagu tall ikka ... see vastu see teine...esmalt tuli see tal tagant välja nagu muuseas ja pimedas võis jääda see ka märkamatuks, sest nägi välja selline väga räige sitakott, no tõesti täiesti sõnniku värvi, pea selline väike kilu moodi.. ei tahtnud seda kolli mitte puudutadagi. Siiski viskasin ta emme ette, sest pole tema aru saanud, et midagi tuli...Õnneks hakkas ta ka seda lakkuma ( no olge ausad, ise küll ei oleks tahtnud...fui... :S ) Pildil on ta juba poole valgem.... Tissitamine sujus ka peaaegu, väike jalavärin emmel küll oli, aga polnud hullu, harjus ära. Panin nad ka nii igaks juhuks ka nurka, et keegi kedagi ära ei kaotaks, sest see pisine kakakoll oli väga aktiivne kisaja ja ringisebija...

Nonii... ja siis oli mul esimene öö, kus ma magasin täiesti ilma arvutiurina saateta :D No küll oli mõnus, kuigi pisut harjumatu juba :P Nüüd on veel 5 tegijat neiut järel, prooviks nemad ka mingi päev eraldi aiakesse lükata, et lihtsam kaamerast jälgida oleks. Nendega peaks nüüd natuke aega minema ja järgneva paari päeva jooksul ma neilt kohe kindlasti ei oota ühtegi talle, kuid mine tea, kuidas nemad otsustavad.
Aa... reedel helistas mulle ootamatul meie kohalik veterinaar, kes teatas, et neile anti käsk võtta Hiiumaa kolmelt suuremalt lambakarjalt vereproov mingi haiguse uuringu talbeks ( no nüüd mu lühimälu jälle ei mäleta selle nime, kuigi see oli tuttav nimi... ) Et Eesti on küll selle haiguse vabaks kuulutatud, kuigi keegi siiani ei ole uuritud ei kitsi ega lambaid - nüüd siis on vaja uurida. Meilt nad võtavad siis 10-lt lambalt ja kitsedelt proovid... kuna selline verevõtmise protseduur on minu jaoks täiesti uudne asi, aga eks siis vaatame, kuidas asi sujub...

Kolmapäev, 7. märts 2012

Kahe otsaga asi...

Kõigepealt üks kena lasteaia unepilt :)Aga nüüd siis tänase hommiku juurde. Ootasin selle lamba poegimist juba kaks päeva ja ööd. No ta oli endast ikka väga väljas ja õnnetu olemisega, et kohe ei saanud ju tema mittepoegimises kahelda...aga näe mida pole on talled. Tänane öö oli muidugi eriti unetu, sest juba õhtul kaevas ta usinalt maad ja trampis mööda seinaääri...nii siis ma nagu linnuke magasingi, kes iga veerand-pooletunni tagant lammast piidles. Arvasin kogu aeg, nüüd on see viimane tund ja kohe sünnib, aga ei... kaevamine ja aegajalt punnimine kestis hommikuni ja natuke enne seitset, just kui olin jälle oma silma 15 minutiks looja lasknud sündisid talled, aga jama oli selles, et emme oli ennast nii seliti lükanud, et ei saanud end enam püsti ja nii tulid kaks talle järjest ja nii kiiresti, et minu 15 min tukkumist läks kalliks...kappasin küll ruttu lauta(püksid olin küll juba paar tundi varem jalga lükanud, sest nüüd arvasin, et kohe-kohe nüüd... nagu seda oli terve öö), kuid teine tall oli täies tükis lootekotis ja vee sees ning hingama ma teda enam ei suutnud panna. Esimesena sündinud valge poiss oli igati kraps ja oli juba püsti tõusmas - surnud tall oli aga must tüdruk, millest oli mul antud hetkel ikka kole kahju... lase veel siis oma silm looja, kui oled terve öö juba passinud :S Aga mis siis ikka, mis läinud see läinud... olin juba ammu kahtlustanud, et see lammas teeb mul sel aastal ka kolm talle, kuid need kaks talle olid küll parajad pontsikud , et ei seda kolmandat tule ja nüüd peabki see emme ühe tallega jääma.... Aga....natukese aja möödudes hakkasid uued tuhud ja kui näpud korra siise torkasin, leidsingi sealt kolmanda talle, kuid see oli pepu ees ja jalad kõhu all. Otsisin jalad ja tõmbasin kolmanda - eriti suure musta poisi välja. Noh, kohe üldse ei ütleks , et tegu on kolmikutega. Hea , et niigi läks ja lohutan end sellega, et nüüd ei pea pead murdma, et kuhu teha sellele lambale eraldi boks kolmikute tarvis, sest terve laut on juba igasugu bokse ja nurgakesi täis ja nende veeämbritega jahmerdamine juba ajab segadusse, et kes sai ja kel veel vesi puudu...
Õhtul oli laudas mul siiski veel üks halb üllatus, nimelt paar päeva tagasi selle kõige noorema lamba tall oli keset aeda surnud. Põhjust võib vaid oletada... ehk magati ära?? Sest tall oli väga tragi ja sai ema käest ka kenasti süüa..niiet... ei tea muud varianti välja pakkuda...Nüüd haun siin plaani, et kui õnnestuks üks varasematest kolmikutest sellele emale külge pookida - eks kõik muidugi oleneb, kuidas tal see piimavärk tundub, kui ikka udar hommikuks punnakil ei ole, siis vast pole mõtet ka seda noorukest lammast piinata võõra tallega....las kosub...

Esmaspäev, 5. märts 2012

Nonii... nüüd juhtus jälle see, mida ei tahtnud...pildid niipidi, et alustan värskematest uudistest...

Ühesõnaga(või siiski mitme :D ) mu poegivate lammaste number muudkui väheneb, mis on hea uudis :D Tänane hommik algas esmapilgul täiesti rahulikult, nimelt nõudsid pojad mul hommikusöögiks putru, mida ma ka keetma lippasin, enne muidugi kaameraase pilk, et seal ikka kõik korras oleks... Noh, mingit tugevat aktsiooni ei paistnud olevat, niisiis saidki poisid oma pudru, sõin isegi ja saatsin lapsed kõik kell 8 uksest välja bussile... ja jälle pilk kaamerasse - no nüüd läks mul küll kiireks, sest üks lammas oli vahepeal poeginud ja sel ajal, kui mammi ise marurahulikult oma tallega tegeles olid suisa KOLM võõrast tema tissi all seda head ja magusat noolimas... no nii ei lähe kuidagi ju.
Laudas leidsin teisegi talle, kes oli vahepeal juba söötmesse koperdanud, kuid vargad olid endiselt JUBE aktiivsed, niiet pidin nad lausa korra kõrvalaeda loopima, et ise jõuaks vahepeal eraldusaia tuua.. no on alles lugu... Kui asja korda sain, oli aega ka tuvastada laste sugu - mõlemad olid tüdrukud ja peaksid ka peenvillase verd endas sisaldama :D Aga....
Kõrval olevast noorteaiast kostus ka kuidagi peeneid hääli. Esmalt arvasin, et seal üks noortest kitsedest(kes vastu minu tahtmist ikka tiineks jäid) on talle valmis teinud, kuid ei tundunud see mitte väga kitsene hääl olevat... ja näe ei olnudki. Üks noor eelmise aasta uteke oli mind ära petnud ja siiski tiineks jäänud :P Aga pole hullu, ta nüüd juba ka veidi üle aasta vana ning enamus noori ikka pole tiined :) Emme oli iseenesest talle kenasti puhtaks lakkunud ja jooksis oma tallel järgi, kuid panin nad igaks juhuks siiski nurka kinni, sest ei olnud mitte kindel, kas ta ka süüa oma lapsele annab, sest paaril söömiskatsel jalutas ta küll eest ära. Nurgas selgus, et vähemalt keegi on sealt söönud, sest korgid olid eest ära ja kui ma talle alla lükkasin, siis pole ta ka eest ära läinud...ühesõnaga selle noorega läks meil seekord hästi :)
Aga öösel oli meil ka ühed talled. Lauta ma enne hommikut ei läinud, sest juba öösel kaamerapildist vaadates leidsin kaks krapsakat talle, kes emme all kenasti süüa mugis... niiet kõik korras. Eks tegu oli ka tubli korduvpoegijaga. Seekord siis mõlemad poisslapsed.
Aga pühapäevasel päeval oli mul suur rõõm juba kaks kuud oodatud kitsetalled kätte saada :D Seekord tundub emal ikka hulgi piima olevat, sest olen juba kolmel korral piima talt välja lüpsnud.... seekord siis temalt poiss ja tüdruk... Näe ei pidanudki teda potti panema, sest suvel arvasin küll, et sinna ta tee on, sest tegi teine terve aastase lüpsipausi, sest poegida ta eelmine kevad ei kavatsenud, kuigi sügisel kenasti mitu korda indles....Aga lõpp hea kõik hea...vähemalt on mul väike piimalootus juba olemas :D
Laupäeva hommik algas mul aga ka päris kiirelt ja ootamatult. Nimelt ei mingi põhjuseta käis hommikult kell 6 mu peas unest vabanemise plõks ja oli tunne, et pean kaamerasse vaatama. Ja siis läks kiireks, kohe väga kiireks, sest nägin sealt sellist pilti, mis ikka kohe ära ehmatab, eriti, kui sa ei tea, kui kaua selline seis on kestnud - nimelt rippus talle pea august välja.....Laudas nägingi, et oligi ainult pea ja jalgu ei kusagil ja eriti ehmatas, et talle pea oli juba täiesti külm. Siis käis küll mu peas mõte läbi, et noh, nüüd saan ma küll selle aasta esimese laiba. Aga võta näpust, sain jalad kätte, tõmbasin talle välja ja see hakkas kenasti hingama :D Teine tall oli ka veel ja igaks juhuks aitasin selle ka kiirelt välja, sest tõesti ei teadnud, kui kaua see poegimine oli kestnud. Sellegi tallega oli kõik korras. Mõlemad olid seekord siis poisid.
Laupäeva päeval sai aga tegi üks must lammas ka omad talled valmis, kus ma teise talle ilmaletulekut siiski ka aitama pidin, sest teine jalg oli kadunud. Aga see lammas jääb vist mu karja viimast aastat, sest kordas oma eelmise aasta jama - ei taha oma teist talle. Nii sai temagi trahviroodu - pea pulkade vahele. Vähemalt tänaseni saavad mõlemad talled kenasti söönuks... ehk võtab see lammas ka mõistuse pähe, sest mu esimene pulgavahelammas sai oma mõistuse tagasi ja peale mõnepäevast trahvi lippab ta vabalt oma talledega aias ringi :D
Aaa... talledeks oli kaks poissi - must ja valge...

Reede õhtul otsustasid ka lambad, et nüüd tuleb veel kiirelt poegida. Esimesena poegis must lammas musta tüdruku ja siis valge poisi( noh harva, kui niipidi ka juhtub :P ) Aga samas aias teine poegija ei olnud ise mitte väga suures aktsiooniski, kuid peale värskete tallede ilmumist tahtis ta neid vägisi endale võtta, isegi läbi nurgaaia võre, kuhu ma pidin noore perekonna panema....
Aga murelikuks selle lamba juures tegi hoopis see, et tal rippus tagant välja nagu tühi lootekott ja seda juba enne eelmise lamba poegimist. Aga poegimise asi mitte kuidagi ei tahtnud edeneda (välja arvatud tallede kaaperdamise katse) Olin peaaegu kindel, et enne ööd teeb ikka ära. Käisin ka kättpidi sees katsumas, et milles pull. Ausaltöeldes pole ma mitte mõhkugi aru saanud, mis seal sees toimus, sest terve mu rusikas mahtus sisse, aga sea emakakaela auku nagu õieti polnudki, kuigi tundsin talle jalgu ja ka nina... toppisin korra ka näpud tallele suhu, et katsetada, kas ikka elab veel...elas. :D Egas muud, kui ikka edasi oodata. Aga imelik ikka, et mu rusikas sinna sisse mahtus :/ Tavaliselt on ju see emakakael kohe tupe juures....
Aga kuna juba oli kesköö ja ei midagi, siis käisin veelkord lammast katsumas. Seekod sain ma aru, et kõik on õnneks ikka hästi ja emakael oli peaaegu lahti...niiet veel natuke ootamist...aga silmad ei tahtnud mitte enam lahti seista. Ja omaarust ma nagu ei maganudki, kuid siiski ilmus esimene tall emme kõrvale nagu võluväel ja teine tall juba lipsas tagant välja :P Läksin uuesti lauta, et tütarpalsed kindlapeale ära sööta, et siis südame rahuga magama panna :D

Vahepeal oli päevake paar vaikust ja lambad kogusid hoogu :D
Aga veebruarikuu ainulaadsel viimasel päeval tegi siiski veel üks lammas omad talled - üks tubli esmapoegija, kes üllatas mind musta poisiga (no oli temagi ju valge jääraga koos ja musta jäära polnud seal ju... ) Poiss oli väga priske ja emme väga tubli. Olin kindel, et selle ühe tallega ka asi piirdub... Aga võta näpust - teine valge samasuur poiss lisandus veel :D Noorte tunnete kindlustamiseks panin nad ka päevakeseks nurgakesse kinni...

Räägiks veel sellest pulgavahevärgist, sest üks noor lammast pärast tema ja ta tallede nihutamist kõrvalaeda oli vist oma teise talle ära kaotanud või unustanud, sest paar päeva tagasi avastasin, et üks talleke on kohe niiii kondine ja nagu söömata. Hoidisn teda natuke ka kinni, aga ta ei tahtnud kohe üldse sellega leppida, aga laps ju tahab süüa... niisiis saigi võetud jälle vastu otsus, et prooviks seda "peapulkadevahele" värki. Alguses lammas ei saanud aru, et mis temaga tehti ja niikui keegi talledest talle tahtis alla minna, oli tema supsti põliti, kuid tänaseks on asi laabunud talle jaoks positiivses suunas - laps saab süüa, näha on , et ta ka kosub juba ja selg on sirgu vedanud ning elurõõm on tagasi :D Loodan, et seegi lammas võtab mõne päeva möödudes aru pähe ja ta võib taas vabadusse lasta.....

Poegimise raporti kokkuvõtteks on mul lauta jäänud veel 7 potentsiaalset poegijat, tallesid on ühe lamba kohta jätkuvalt 1,75, mis on mu absoluutne rekord.... Ja üks neist kuuest on hetkel väga kahtlane - üks must, kes eelmine aasta tegi kolmikud ja kardan, et ta kordab seda ka tänavu...parem siiski mitte, aga eks näis.