Flash Calendar- Nature Theme

Neljapäev, 29. september 2011

Masendav

Ma ei saa aru, kas mina olen loll, naiivne või muidu idioot....Ühesõnaga...helistas mulle inimene, kes soovis osta suurema koguse kartuli...ja kui algul käis jutt mahekartulist, siis meie jutt jõudis välja sellisele kohale, et see nn. meie mahe kartul ei jõua kunagi turule mahekartulina, sest viisakaltöeldes ainult idikad maksavad mahekartuli eest rohkem. Ja see, et kui mina (meie enamus talude kartulikasvatajad) soovivad kg hinnaks saada 45 senti, siis käsiti mul uurida eestis kokkuostuhindasid..... Ja üleüldse tahtis ta Hiiumaalt minimaalselt kokku saada 10 tonni kartulit(taludest nagu aru sain), mis natuke kahtlane mulle,et niipalju saab.... Ja kui lõpuks ütlesin talle, et kui ta arvab, et meil siin talunikud on nõus kartulit neile müüma alla 40 sendi kg-st siis öeldi mulle kiirelt head aega ja rohkem pole mõtet rääkida...siis millest me räägime üldse??? Siis võiks nad ju kohe minna suurtootjate käest neid kartuleid ostma ju! Miks nad üldse talunikke narride hindadega kiusama tulevad, sest isegi 45 senti on selline hind, kus jään mõtlema, et kas järgmine aasta üldse niipalju kartuleid maha panen, sest see vaev ei tasu ennast lihtsalt ära, küte on kallinenud pea 100%, kuid kartuli hind vaid napilt poole võrra.....talunikku ju ei saa suurtootjaga võrrelda. Aga nagu ta ütles, et inimest üldse ei huvita, kas kartul on mahe või mitte vaid ainult see, kas selle saab odavalt , siis julgen selles kahelda...pidage siis mind kasvõi lolliks! Aga tuju ta nati ära rikkus külllll.

Laupäev, 24. september 2011

Las sadada

Täna saime lõpuks kõik kartulid üles, niiet las sajab nüüd ja see kartus, et kartul uppuma hakkab, on vähem. Ka küüslaugu sain maha, niiet tali võib peaaegu tulla.
Järgi on vaid kartuli sorteerimise töö, mis ka omajagu aega võtab....kui lihtsalt suure-väiksed ja seemne eraldama peaks, võtaks see nati vähem aega, aga kui tahad veel vaadata vähe kaubanduslikku välimust ja auguvabadust, siis võtab see töö siiski nati rohkem aega.
Jätkuvalt sebin oma mahepaberimajandusega, et ametlikult võiks mahedana nii peedisalatit kui ka juustu müüa...aga oma idiootsusest ja lollusest võtab see jama aega, aga kedagi teist, kui ennast süüdistada ka ei ole....niiet tuleb pilk häbist maha suruda ja edasi mässata, sest pooleli oleks ka nagu narr jätta....

Neljapäev, 22. september 2011

Tutvumine lammastega

Üritame siin teha tutvust lammastega. Poiss on nagu rahulikum tüüp, ei ta eriti karda neid ega ka haugu väga lammaste peale - ju siis on enesekindlam. Aga neiuke on veidi arglikum ja kipub kogu aeg haukuma, eriti alguses, aga nüüd on asi veidi parem. Lauda taga tundub mul olevat üks parem seltskond lambaid, kes väga jalaga trampijad ei ole ja hirmus uudishimulikud on nad ka, nagu ka alumise pildi pealt näha on, tulevad pigem koeri uudistama. Koedad käivad aga nina maas ja otsivad lambašokolaadikomme, mida aga põske pista - kohe hirmsasti lähevad need ubinad neile peale, vastik lausa vaadata. Aga mis teha.Dan , nagu ütlesin, on julgem ja marssis lausa lammaste keskelt läbi, Zeta vaatab igaksjuhuks veidi kaugemalt....
Aga uuriks ikka seda asja lähemalt ka, sõber Dan ju ikkagi läks
Aga haukuda tahaks ikkagi nende peale, arvab Zeta
Siin aga laudatreeningud. Panin osad väääga julged lambatalled lauta ja käime siis mitu korda päevas nende aias tutvust tegemas. Need talled on tõesti vanad rahud ise - löövad koera lähenedes tagajalad harki, saba püsti ja loodavad, et ehk need karvakerad ka neid sügaksid....aga esialgu peavad koerad nendega harjuma...eriti plika. Aga poiss juba tõmbab oma väga tatise keelega üle lammaste ninade ja on marurahulik....
Algul täna õues olles läks kõik nagu paanipäraselt ja tutvus oli ilus....kuni jälle Zeta haukuma kippus ja seepeale lambad lõpuks jooksu pistsid......ja loomulikult koerad seda vahva mänguna võtsid ja neile järgi kihutasid, vältides minu kisa ja kutsungeid...Pärast seda ma siiski lahkusime karjamaalt, sest nendele kippus see mäng vist meeldima...aga mulle jälle ei meeldi....

Esmaspäev, 19. september 2011

Väike tunnustus

Tunnustus, mida ma ei oleks eales arvanud ja miks ma selle vääriliseks osutusin jääb mulle siiani selgusetuks..... Aga tänud sellegipoolest ja püüan olla edaspidi veel tublim, et selle tunnustuse vääriline ka olla....

Siin nad siis ongi...meie pere uued karvased

Pühapäeval linnas käies saime ja oma kutsud kätte. Mingil hetkel tundus, et asi on keerulisem ja äkki ei saagi neid sel päeval, sest mingil imelikul põhjusel oli kuskil resi jälgimise lehel kirjas daatum 19.sept....aga ei lasknud end sellest heidutada .... ja kell 1 aegu sai uuesti helistatud lennujaama kus nad pidavat täpsemalt teadma, mis on juba Prahast õhku tõusnud lennuki pardal...ja tõesti seal me koerad olid. Tore :D Ja kogu see kätte saamine lennujaamast oli niiii lihtne, et lausa lust - läksime lennujaama taga olevasse saatmisfirma lattu, kus kutsikad oma suure saatekorvikesega olid, andsin allkirja ja kohaliku lennujaama maksu ja koerad olid minu...nagu nalja. Ja nüüd võin ma neid teile tutvustada....
Tõuks on Slovakkia tšuvatš, korralik ja töökas valvekoer. Suurem noormees pildi keskel on Dan ja pisem karvane neiu on Zeta. Poiss on häääästi sõbralik( kui mitte liiga sõbralik, mida me hea koerte organisaator ja tulevane nõuandja Teet kõige rohkem kardab) Neiu on natuke ettevaatlikum...noh ta on ka pea kuu aega noorem ka. Poiss siis 3,5 kuud vana ja tüdruk 2,5 kuud. Aga käivad mul sabas nagu oleks kogu aeg minu koerad olnud...maha ei jää. Lammastega tutvus võtab veel aega, sest esimese hooga nad hakkasid nende peale hoopis haukuma, noh pole nad ju neid varem kohanud oma elus.
Bella pärast oli mul natuke mure, et kuidas tema nendega sõbruneb, ei julgenud kohe mitte lahti lastagi ja panin ta rihma otsa. Aga tundub, et asi väga hull ei ole, algul püüdis ka veidi uriseda, aga nägi, et pole mõtet, kuigi vahel jääb mulje, et püüab neid ohjes hoida ja nad paika panna. aga eks näis kuidas läheb.
Siin on siis esimene hommik laudas, kus ma nad ka lõpuks pildile sain, sest on nad ju nii mu külje alla kogu aeg, et mitte ei saa pildile...nagu ka järgmisel pildil näha...

Laupäev, 17. september 2011

Homme siis Tallinna linnas üle pika aja...seekord siis erakordsel üritusel( vähemalt minu jaoks) Vabaõhumuuseumis leivapäeval ja mahedaüritusel... ja lisaks veel esmakordselt väljaspool Hiiumaad oma juust müümas, seda siis ka samade päevade raames korraldataval sügislaadal, niiet mandri inimesed, kel huvi astugu läbi. Juusut hakkan müüma umbes kella 12 ajal kuskil maheda leti nurga peal, kus mulle lahkelt kohta pakuti.....
Ja tagasi tuleme tõenäoliselt koos väikeste kutsadega, kui kõik ikka plaanipäraselt läheb ;)

Kolmapäev, 14. september 2011

Valmis....

Täna saime lambad karvatuks.... suur töö on tehtud, kokku sai pügatud 194 lammast Kogu selle sirteeringu ja numbrite kirjapanekuga selgus, et üks kadunud lammas on siiski mul karjas, kuid üks noor must pisike utetall aga kaduma jäänud....suvel juuli keskel ta veel igatahes oli ta alles, aga nüüd on kadunud ja ei teagi kuhu....Aga selle peaks vist juba niisuure karja juures lugema loomulikuks kaoks, kuigi seda on raske endale tunnistada. Veel nägime pügamise aegu väga kummalise asja - ühe lamba põsk oli niimoodi paistes, et kohe kole ja tuvastasime lõpuks, et see pehme suur põsk on lihtsalt mäda täis - tegime sinna augu ja hakkasime mäda välja pigistama....ausaltöeldes oli päris räige tegevus, aga ehk saab kõik korda, sest lammas ise nagu tunneb end suht normaalselt, sööb ja joob rõõmuga ja ei tee sellest jubedusest nagu väljagi....aga mis teha, kuid põhjus on selgusetu.

Aga täna Märjamaale minevad lambad on jätkuvalt siiski meie laudas, sest kuna hommikuks saabus kohale torm Katja, siis jäid ära kõik reisid ja seega jäi ka Märjamaa auto teisele poole, aga homme hommik on siiski rohkem lootustandev ja ehk saavad lambad reisi alustada siis.

Teisipäev, 13. september 2011

Pikk läbirääkimiste-otsingute-saamiste protsess hakkab lõpule jõudma......Koerad tulevad..... eeldatavalt pühapäeval :D

Esmaspäev, 12. september 2011

Lühidalt - müdistan paberimajanduses, lammastes ja kartulites. Kõik väga tähtsad ja kiired toimetused ja lihtsalt ei teagi mis järjekorras kõike peaks tegema.õ
Lahtiseletatult - paberimajandus keerleb hetkel ümber mu uue toote - marineeritud peedisalatis, mida plaanin turule paisata...kohe-kohe paberid korras ja tõenäoliselt läheb esimene partii pühapäeval mandri poole, et siis mingil hetkel Tallinnas Rimis Talu toidab nurgas müüki panna....

Lammastega madistamine tähendab seda, et pühapäeva lõunaks sai kogu sitt välja ja söötmed jälle paika ning peale lõunat said ka lambad sisse vihma eest varjule pandud, et siis teisipäeval-kolmapäeval pügajate käte vahele langeda.....ja kolmapäeval lähevad osad lambad ka lihatööstusesse....ühesõnaga täna tuleb neid veel sorteerima hakata....

Kartulitega on asi niikaugel, et varane kollane katul on üleval ja sorteeritud ja seda koguseliselt siis nõks rohkem kui 2700 kg. Antsu kartul on osaliselt üleval, kuid pea pool on veel maas. Üleval olevad Antsud aga ootavad sorteerimist, milleks mul lihtsalt hetkel aega ei kipu olevat....ja mu uus maasikapeenar....ootab ka...ja aega ei ole....aga hirmsasti tahaks seda valmis saada.....ehk siiski jõuab enne talve maha istutada ja nad jõuavad ka juurduda...nüüd aga lauta..

Neljapäev, 1. september 2011

Toimekas päev

No ei taha öelda, et teised päevad küll logeleks, aga eile sai rügatud mitmel rindel....hommiku algus oli veidi nukker, sest Triibu nägi välja veidi kahtlasevõtu haige - nukrutses nurgas, et söönud, ei tahtnud liikuda ja käies lausa taarus...ehmatas mind ikka väga ära. Esmalt arvasin, et sai üleeilse hirmkohutava vihmaga külma, kuid kraadides mingit erilist palavikku talt välja ei võlunud, siis turgatas mulle pähe, et ehk on mälu kinni, sest andsin talle vist eile vähe suurema leivakannikate koguse - ehk oli palju. Sai talle siis oma kapist viimane Rumenstarteri tuubi lõpp välja otsitud ning vähemalt osa sellest talle hommikul sisse pressitud - küll hoidis omi hambaid tugevasti koos. Päeval käisin mitu korda teda jälgimas ja olukord tundus kogu aeg vähe nutusevõitu. Enne õhtut sai veel üks ports rohtu sisse talle pressitud.... Täna hommikul ei olnud ma mitte kindel, kas ta veel elus on....ruttu esimese asjana lauta tormates vaatas ta aga mulle palju rõõmsama näoga üle aia otsa....ja ta mäletses. Veidi nõrk veel on, aga ju kosub :D
Järgmine asi, mis oli vaja sel päeval korraldala, oli lambatapp...Ajasin Bella abil lambad üle tee lauta, valisime seekord välja ühe musta poisi, sest mustade nahkade soovi on juba üsna mitu inimest andnud...
Järjekorda ootas õunamahla tegemine,millega siiski mu vanemad aitasid.... Aga enne seda tuli ära teha ka juust, sest piimakapp hakkas üle ajama.
Ja miks kõik nii kaua aega võtab, sellest lihtsalt aru ei saa...aga õunamahla kuumutamiseni ( ja pärast suve esimest korda tule pliidile alla tegemiseni) jõudsin alles pärastlõunat.....ja oh seda sauna, mis me köögist sai :P Aga minu ports mahla ( umbes nii 70-80l) sai vähemalt kuumutatud ja ema rändas veel 80 liitriga kodupoole..mahla tuli hulka rohkem, kui plaanitud ja minu purgitagavarad tahtsid vägisi otsa lõppeda...
Veel sai vahelduva eduga rehekoda koristatud ja talvepuude konteinereid varju alla taritud( no seda tegi peamiselt siiski Tiit oma tõstukiga) sest see viimaste päevade pagivihm mitte ei mõju me põhimõtteliselt kuivadele puudele hästi....
Õhtuks ei tahtnud enam jalad aga hästi peal kanda...aga laste kooliriided olid ka veel valmis panemata, tuli neid veel kapist välja otsida ja poistele sega proovida, et kas on suvega liiga palju pikkust visanud...aga püksid oli praegu täpselt parajad( kevadel olid püksiotsad peaaegu vastu maad) Niiet uute pükste otsimisest või pikemaks laksmisest ma siiski pääsesin...