Flash Calendar- Nature Theme

Pühapäev, 30. jaanuar 2011

Väike pidu mis lõppes tittedega


Sai ka eile peol käidud...nimelt sõbrannal Küllil oli sünnipäev ja ta kutsus ka meid.... ei osanud talle kohe mitte vastata, et kas saad tulla või mitte, kas kodus on titepaanika või ei. Kiirel vaatlusel ei näinud kedagi, kes kohe hakkaks tegema, kuid vahel on nende tegemine ka väga kiire...kuigi vaatasin, et üks must lammas on oma pepu väga suureks kasvatanud ja tissist me mitte ei räägigi... aga ehk veel ei tee...nii ma siis sinna pittu läksingi. Plaan oli seal olla paar tundi...olime kolm. Taasi tulles jooksin mina muidugi kohe lauta, et oma silmaga kõik lambad üle vaadata....ja mis ma nägin....ühes aia nurgas siblisid ümber emme kolm väikest põngerjat - kaks musta ja üks valge poiss, kõik kenasti naksis. Mustad olid ikka päris kopsakad, kuid valge jaoks vist ei jätkunud seda materjali ning tema on meil nüüd kappekaak. Kõige suurem kaalus 4,4 kg keskmine 3,3 ja pisem 2,2 kg Panin nad emmega nurka kinni, et kõik kenasti ema juures püsiks ja üksinda maailma rändama ei lähe.Kuid paar punase pepuga lammas jalutas seal aias veel ringi. Juba kella kahest ma jälgisin ühte punapeput ja kell kolm ta saigi oma tallega valmis. . Ja kuna kõik tundus parimas korras olevat, siis magasin rahulikult edasi (küll hommikul jõuan ka selle soo teada saada... ja saingi...tüdruk oli), kuini hommikul poole 7 aegu ärkasin ei tea mille peale..... ja kui kaamerasse vaatasin, siis vaatas mul sealt vastu ühe talle pea lamba tagumikust....elu kiireimad liigutused riietumises....Kõik oli õnneks hästi ja jõudsin õigeks ajaks, tõmbasin talle välja ja lükkasin emme nina alla....ei midagi...nagu talle polekski...mitte mingit huvi.. Tegu oli praktiliselt esmapoegijaga, sest eelmine aasta oli tal mingil põhjusel abort ja tema emainstinkte me ei näinud. Nüüd tuli siis teda õpetama hakata. Panin ta nurka kinni ja tall tema juurde... ei mingit reaktsiooni. Tall oli vähemalt väga aktiivne ja me proovisime ka süüa, mida emme algul ei tahtnud lubada, aga väga hull ka asi ei olnud. Aga muret tegi mulle see, et teine tall oli ka tulemas.... Peale pikka mängimist hakkas ta lõpuks oma talle lakkuma, kuid tissitamisest veel ei tahtnud midagi kuulda. Siis 1,5 tundi hiljem sündis teine, võttis ikka kaua aega, aga olime siiski lambaga jõudnud sellisesse staadiumi, kus ta hakkas oma uut ja vana talle ise lakkuma ja vahel isegi vastu mögisema....iseseisvalt ta siiski tissi alla ei lubanud, aga kui seisin ta kõrval ja käe talle peale panin, siis väga vastu ka ei olnud. Ehk saab siiski asja, tahab vaid vähe harjumist saada. Aaa... tegu oli poisi ja tüdrukuga.
Käisin vahepeal ruttu toas söömas, et siis uuesti lauta tormata, sest kitsed vajasid lüpsi ja uued talled veel korra söötmist. Pärast lüpsmist nägin, et veel üks must lammast poegib. Sealt saime mustad kaksikud - poisi ja TÜDRUKUD. Jeeee...mul nii hea meel. Neid musti poisse mul juba see aasta sündinud hulgi, aga mina tahan ju tüdrukuid....parajad pirakad olid ka - poiss oli 4,5 kg ja türuk, 4 kg



Reede, 28. jaanuar 2011


Ennäe...sain õhtul ühe veel... Läksin tegelikult lauta, et lähemalt uurida lammaste seisukorda - tussud-tissid-kõhud....et kas on öösel ka midagi erilist oodata ja kellelt on oodata. Aga avastasin eest hoopis uhe tallekese. Õnneke oli teinud kena 5,5 kg-se poisi. Emme on kogenud mamma ja tallel oli nii hea vaakum, et oleks kasvõi terve tissi sisse tõmmanud :D
Aga tundub, et öösel miul väga vist muret ei ole ja ehk ei tule ühtki talle ja saan täna magada....kuid arvan, et siiski kuskil kolme paiku ma teen kaameraga ühe kontrollreidi, et siis rahulikult edasi magada. Head ööd!!

Beebivabrik töös


Jah, Marju, nüüd on siiski läinud palju paremini ning konveier töötab täies hoos. Eile natuke enne viite tegi üks väga suure tissi tädi lõpuks valmis ka oma talled, kenad utetalled, üks oli teisest küll veidi suurem, aga muidu täiesti kobedad. Suurem tall kaalus 4,8 kg, väiksemat ei jõudnud kaaluda....poegimine lõpetatud, vaja ruttu riideid vahetada ja lapsele lasteaeda järgi jõuda...ega nemad ka ju terve öö oota...( kuna fotokas jäi sel õigel hetkel tuppa, siis pilt sai tehtud järgmise poegimise aegu, mis leidis aset õhtul natuke enne üheksat)

Siis nägin kaamerast, et veel üks kahtlane lammas on jõudnud lõpusirgele. Tormasin lauta, kust avastasin veel ühe lamba päris finišijoonelt... tegelesin temaga ruttu ära, tulemuseks oli üks 6 kg poisslaps.....siis teise poegija juurde...pildi unustasin vaid suure kiiruga tegemata, kuna kell hakkas saama palju, lapsed oli vaja ka toas magama panna, sest järgmine päev jätkuvalt kooli-lasteaia päev... Aga see lammas vajas ikka abi, sest millegipärast olid ta sünnitusteed ikka väga väikesed, et 5,2 kg jäärapoiss välja mahuks...lausa kakaaugust tuli verd....vaene lammas...Aga valmis me saime :D
Ja sinna lauta jäi veel paar väga kahtlast punapepulist lammast....oli tulemas vist uneta öö....
Nii ma siis paningi oma telefoni 00:30-ks äratama.... vaade kaamerasse ja tundus, et võin veel korra tukastada...järgmine äratus kell 2.... siis oli asi juba tõsisem ning mõne aja pärast ma siiski ka lauta läksin. Umbes poole tunni pärast ma ka talle sain.... seekord vahelduseks poistele tütarlapse, ka päris kopsakas, aga kaaluma ei hakkanud....silma-käe järgi umbes 5 kg ääre alla-ümber ehk. Natuke oli probleem tissimisega, sest aidata ta ei lasknud ja ise ei suutnud seda suurt nisa üles leida. Natuke siiski sain talle piima sisse ning jäin lootma, et ehk õpib ikka ära... Hommikul uuele poegimisele minnes oli mul siiski selline tunne, et ega ta ikka väga selgeks seda saanud pole küll...kõht oli veidi lohkus ja muudkui kisas ja tormas mööda aeda ringi....proovisin veelkord tissitada....oli natuke edukam. Hiljem päeval aitasin veel kord teda. Õhutl siiski nägin , et oli asjale pihta saanud.

Aga jah.... hommikul enne kella ajas mind üles vist mu sisemine kell, sest jäi juba öösel minu hingele üks lammas, keda ma kaamerast ei näe...lootsin, et ehk peab hommikuni vastu. Ja seda enam, et kaamera näitas järgmise lamba poegimist, siis keetsin laste pudruportsu kiirelt valmis ning tormasin lauta. Esmalt vaatasin sinna kaamerata aeda ja tuli välja, et ta oligi juba poeginud ja mõnes mõttes oli kõik hästi, kui välja arvata talle väga entusiastlikku ringitormamist, mis lõppes kõrvalaias. Tõstsin ta emme juurde tagasi ja pidasin targemaks ta koos emaga nurgaaeda sulgeda, siis vähem põgenemise võimalusi. Tegu oli siis seekord 5,2 kg-se utetallega. Tundub, et uted hakkavad vaikselt poistele järgi tulema---nii suurt arvuvahet enam ei olegi.
Ja nüüd siis selle poegija juurde, keda olin kaamerast näinud. Tundus siiski, et seal läheb veidi veel aega, kuid kontrollisin näpuga, kas tall on õiget pidi ja õige arvuga jalgadega...kõik oli õige ning jätsin lamba siiski veel sinna üksinda pressima, sest poisid oli vaja ju ikka kodust ära saata...olin üksi kodus, kuna Tit oli öövalves tööl. Pärast kaheksat läksin jälle lauta ning mõne aja pärast saingi kenad kaksikud - poisi ja tüdruku.
Siis oli veidi aega rahu ja ema abiga sain natuke villa pestud... kuid natuke enne päris lõppu pidin siiski jälle lauta minema, sest järgmine lammas oli hoos. Kuna tall tundus päris suur olevat, siis otsustasin teda natuke aidata, et kiiremini vaevast pääseks. Kätte saime jälle poisi... piraka 6 kg tegelase.
Ja kui kõik need suured jõmmid ka edaspidi sama hästi kasvavad, siis peaks jaanipäevaks ikka päris palju šašlõkikandidaate olema.....

Neljapäev, 27. jaanuar 2011


Täna hommikul oli poegimas üks lammas( see vast teile nüüd küll uudis ei olnud), aga sel korral ei läinud kõik mitte nii nagu oleks pidanud. Järjekordselt oli sees üks tall ära surnud, seekord oli too tall küll igati normaalse suurusega, kuid miski oli tema elule lõpu teinud.....kuid väljutati ta platsenta sees ja juba haises koledalt, terve aed oli haisu täis. Teine tall oli vanal tagant rippumas. Tirisin selle ruttu välja ja ega ma ausaltöeldes ei lootnud sealt midagi head, sest kogu värk oli igalt poolt juba kole pruun ja haisev...kuid....süda veel töötas....kloppisin siis veidi seda talle ja sain ta isegi hingama. Aga pean ütlema, et jube nõrk on see tall küll ja püstitõusmisega on suured raskused ja ma ei olegi teda veel püstises asendis näinud, kuigi olen näinud, kuidas ta proovib püsti tõusta, kuid tulutult. Igaljuhul püüdsin teda tissitada, nii emme nisast, kui ka hiljem pudelist, sest ega nüüd eriti aktiivne imeja ei ole küll. Eks näib mis saab. Nüüd oleks olnud see koht, kus mul oleks vaja olnud maosondi, sest kartsin jubedalt seda piima talle kurku ajada ja paar korda ta isegi hakkas kergelt läkastama....loodan, et midagi halvasti ei läinud. Jätsin ta nüüd uuesti lauta kosuma ja lootuses, et kui tal natuke head ternespiima on sees, siis see teda kosutab .... olen näinud, kuidas ternes on imesid teinud ja täiesti lootusetud talled jalgele virgutanud ...........
Nüüd võite küsida, et mis võib viga olla, miks see juhtus..... vat seda tahaks ka mina teada. Siiski helistasin loomaarstile, et nõu küsida ja oma mure ära kurta. Tema rahustas mind maha ja ütles, et tõenäoliselt seal midagi hullu ei ole, aga ime oli see, et teine tall oli veel elus. Aga põhjusteks pakkus ta välja need: esiteks võis lammas saada teiste lammaste käest mingi trauma( trügimine, puksimine vms) ja tall suri sees ära... teine variant on see, et mingi pisik sõnnikust sattus mingil imelikul kombel tema sünnitusteedesse varem enne poegimist ja põhjustas talle surma.... see on küll väga ebatõenäoline,sest see oht pidi olema rohkem karjamaapoegimiste puhul, mitte laudas ja pigem nende uttedega, kel tupp kipub enne poegimist välja tulema ( aga seda muret selle lambaga ei olnud) Ja kui me laudas peaks olema mingi haigus, siis peaksid kõik teised hulgi aborteerima...mida nad ju ei tee....ja aborditalledel pidavat ümber olema selline sültjas vedelik....Aga neid juhuseid pole ma veel ise näinud.
Aga eks näis ja aeg annab arutust, et mis sellest ellu jäänud tallest nüüd saab - elab või sureb. Aaa...tegu oli poisiga ja teine oli igavesti ilus lapiline tütarlaps, millest tegelikult väga kahju:(

Kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Kauged külalised

Surfasin natuke oma blogi statistilistes andmetes...ja mis sealt selgub...mul blogi loetakse väga regulaarselt peale kalli kodumaa inimeste veel INDIAS, ROOTSIS, NORRAS JA KA USA-s. Soomes muidugi ka, aga seal elavad mul head tuttavad ja kallis õeke.....Aga kes loeb mind Indias? Norras? ja seal peaaegu iga päev? Täiesti põnev kohe :D Kas Eesti rahvas on nii kaugele rännanud? No ega mul selle vastu nüüd midagi olla küll saa, aga lihtsalt väga üllatav ja vahva avastus oli :P No teoreetiliselt tean ma ka rootsis paari kodusaarelt ärakolijat... Huvitav, kas tõesti on nad kõik võõrsile läinud eestlased?....
Noh sain nüüd oma esimesed emotsioonid siia välja elatud.....

Üksikute poiste öö

Õhutul kella üheksa paiku nägin kaamerast jällegi poegib.... Aga kuna oli poistel magama mineku aeg ja Tiit oli ka öösel tööl, siis ei saanud ma kohe ka lauta tormata ning otsustasin poegimist kaamerast jälgida ja kui tõesti häda käes ja asi pikale venib, siis lähen vaatama....aga kõik läks hästi ja ma laudas ei käinudki....kõik said kenasti tissitud ja hoitud....piltki tehtud öösel, kui jälle lauta läksin...siis vaatasin ka soo üle, mis oli jälle poiss.

Kella kahe paiku ärkasin ei tea mille peale ja vaatasin siis ka lauta....üks lammas poegis. Tegelikult oli juba õhtul näha, et pepu oli muutunud väga punaseks ja tiss prinni. Kuna ta otsustas poegida just täpselt kaamera all, siis õnnestus mul teda jälgida üpris kaua...kuni selle hetkeni, kui märkasin, et välja tuli vaid pea ja üks jalg....nobedasti riidesse ja lauta...kuna tagasi mul teda ei õnnestunud suruda, siis võtsin kogu jõu kokku ning tirisin ta välja...õnnestus. Ilus poisslaps...teist muidugi sealt tulemas ei olnud....
Ja sai ka kõrvalaeda piilutud, kus ka mul õhtul üks kahtlane lammas jäi, kuid kaamera keeramise puudulikkuse tõttu ei näinud ma ka ta poegimist. Aga kõik oli õnneks hästi läinud ja valmis sai päris priske poiss...jälle...6 kg-ne tükkHommikul enne kaheksat peale suurt poiste hommikust saginat kiikasin uuesti kaamerat....ja siis selgus, et meie traksineu Täpike on valmis neist loobuma....oli algamas poegimine. Ja nagu ma arvasin, tulid seekord neid kaks tükki - seekord üks poiss ja teine tüdruk..mõlemad parajad pirakad - 4,6 kg tükk



Teisipäev, 25. jaanuar 2011

Üks veidi halb uudis ka

Täna õhtul lauta lambaid söötma minnes avastasin õudusega, et üks kolmikutest oli peadpidi emme alla jäänud ja ära lämbunud, ta oli veel pehme ja soe, aga süda oli seiskunud ... teha polnud enam midagi...


Nonii...Esmaspäeva õhtul olid saabumas lõpuks ometi ka mu uued kitsed. Aga enne seda tuli päeval käia oma hambaid tohterdamas.

Aga koju jõudes oli Berta siiski jõudnud ära poegida, küll mitte väga palju varem, sest talled olid veel pikali ja emme hoolega lakkus neid. Hea, et kõik seekord hästi oli. Seekord sain ma ühe tüdruku ja poisi, tüdruk oli paarsada grammi raskem, kui poiss, kuid keskeltläbi olid nad 3,5 kg.


Siin siis terve selle aia tallederohkus, sest hetkel tundub küll, et poegivad põhiliselt ühe aia lambad...vist on nakkav :P
Õhtul siis saabusidki mu oodatud kitsed, aga vahetult enne seda poegis veel üks lammas, kes sai ühe ilusa poisi.... Kitsedest niipalju, et kui algul oli mulle lubatud kaks vanemat kitse, siis nüüd sain ma siiski vaid ühe vanema ja 3 nooremat....üks neist noortest läheb küll kohe naaberküll Süldele... Need noored on hetkel küll väga aravõitu, aga eks nad taha rohkem harjutamist ma arvan, sest nendega ei ole ju veel keegi tegelenud..üksi kasvanud, lüpstud pole....Aga kevadel peaks nad kõik poegima ja loodame, et kaup mida ma tegin oli igati õigustatud...aaaa...lendavad on nad aga küll...nüüd on mul lisaks tiibadega Liivile veel paar tiibadega looma ;D Aga ühe väga hea asja peab nende kohta küll ütlema, et nad on omavahel ikka äärmiselt sõbralikud...isegi ebakitselikult sõbralikud...
Täna käis meil aga jälle Tiia, kes usinasti püüab mind villapesus aidata. Laudas eelnevalt lambaid vaadates ei saanud ma kohe üldse aru, et keegi peaks kohe-kohe poegima hakkama..kuigi vaatasin, et üks must on tõenäoliselt üsna varsti ka tegemas.....aga 1,5 tunni pärast, kui kaamerast korra lauta piilusin, siis nägin seal ringi lippamas ühte musta väikest lapsekest. Ajasin saapad jalga ja jopi selga, jätsin Tiia üksi pesema ja lippasin asja kontrollima. Oligi seesama ute ära poeginud ja valmis teinud hoopis kaksikud - musta ja valge tüdruku :D Esimene must tüdruk see aasta..jeee.. Talled mingist suurte kilast seekord ei olnud, pärast kõhu täissöömist olid vastavalt must 2 ja valge 3 kg, aga mis sa nooruki kohta ikka tahad ;) Noor emme oli igati tubli ja mingit kõrvalist abi ei vajanud, kuid segaduse vähendamiseks ma siiski panin nad nurgakesse kinni ning andis emmele hiljem ja ilusa portsu vilja, et piimatoodangut ergutada. Olen seda nüüd pea iga poegijaga teinud, kelle ma vähegi nurka kinni panen( peamiselt kaksikute puhul) , sest koolitusel seda väga soovitati, et siis saab selle piimatoodangu ilusti käima. Seal soovitati anda isegi niipalju, et võtaks utel korra kõhu pehmeks võtaks....
Kokkuvõtteks on selle produktiivse nädala tagajärjel meil laudas juba 29 talle ja 16 poeginud utte....

Esmaspäev, 24. jaanuar 2011


Kuna nett natuke hakkas mu arvutis jukerdama ja aega oli ka vähe, siis ei olegi teid saanud hoida kursis toimuvaga...aga nüüd ma proovin.Laupäeva päev otsa oli vaikus ja õhtul hakkas poegima Klara, arvasin et tuleb järgmine uneta öö...sellele vastupidamiseks püüdsin õhtul paar tunnikest magada....Aga peab ütlema, et oli öö, kus ma siiski sain päris normaalsel ajal veel magama..sama päeva sees :D Klara poegimise tipphetk saabus natuke enne 11 õhtul...seekord andis ta mulle kaks kena tütarlast. Kuna mõni lambakasvataja praktiseerib ka tallede kaalumist, siis enda uudishimu rahuldamiseks olen ka nüüd proovinud tallesid kaaluda, kuid ainult siis, kui näen, et sellest ei ole mingit ohtu hilisemaks emme hülgamiseks. Nii ma siis kaalusin ka ühe neist talledes...ühe seepärast, et tundusid teised väga ühesuurused olevat. Kaaluks sain 4,5 kilo, päris ilus :D

Pühapäeval on ka päris vaikne ja ühtegi talle ei sündinud, kuigi oli näha, et nii mõnigi oli kohe-kohe pudenemas...olin valvel. Aga kiire päevatoeimetamise käigus järsku avastasime, et Bella on kuhugi kadunud...no mitte ei leia ja kutsumise peale ka ei tule. Nagu oleks kuskilt ta häält kuulnus ka, nii kui mina oma hääle lahti lõin, tegid seda ka lambad, kes arvasid mingil põhjusel, et peaks süüa saama.... Tekkis juba väike paanika...kui õues ringi tormates nägin järsku, et üks kutsa vaatab välja suure lauda hiiglasliku pööningu august ja suurest hirmust ei julge õieti häältki teha ( ta kardab kõrgust) Ju ta siis mingil põhjusel oli roninud üles trepist, mis sinna üles viib...kas siis laste või mõne kassi järel, aga alla ta sealt enam tulla ei julgenud. Läksin siis seda hirmust kanget koera päästma, aga ta ei tahtnud mitte sinna trepi lähedalegi tulla...tirisin siis selle piraka tüdruku kuidagi sülle, aga ta ta klammerdus kõigi oma nelja käpaga ümber minu nagu takjas :D Totu tüdruk :P
Õhtul käisime Kärdlas ja sealt tagasi tulles tõttasin kohe jälle lauta kontrollima... seekord oli mul seal eest väike ebameeldiv üllatus. Üks noor lammas oli küll poeginud, kuid kahtlustan juba
surnult sündi. Nimelt oli koos enam-vähem suuruse tallega koos seal maas üks väga imelik tomp..... umbes kuu aega vähem arenenud tall, kes oli isegi platsenta sees....Kardan, et mingil põhjusel oli ta varem ära surnud ja siis tekitanud kerge toksikoosi, mis põhjustas veel areneva talle surma ja surnult sünni. Tõenäoliselt oli seegi tall võibolla nädal aega varem sündinud...


Öösel sain aga jälle poegida...kella 1 paku sain ühe üksiku talle..
päris piraka poisi....6,1 kg Aitasin natuke välja tõmmata ning jätsin siis ta emme hoolde ning kerisin tuppa magama,
sest tänane öö tõotas tulla jälle väga lühike, sest järgmine äratus oli juba plaaniline ...kell 4, sest oli vaja tapale minevad lambad peale laadida, et siis esimese praamiga nad koos Tiiduga Märjamaale saata. Aga see kellaaeg sobis mulle väga hästi, sest üks lammas oli veel poegimas, kelle oletatav tipp
hetk langes kokku minu ülestõusu ajaga.

Kõigepealt vaatasin ma laudas üle selle poegija...läheb veel
natuke aega...Siis ajasime peale lambad..peab mainima, et see läks seekord ilma igasugu suurema jamata, täiesti vabatahtlikult peaaegu läksid sinna kärusse.
Seejärel kuulsin hoopis teisest lauda otsast talle hüüdu...noorte aiast, kus enne oli see ebaõnnestunud tallega emme..... Ja võta näpust, oligi üks must noor ute teinud tallekese...ü
he tüdruku. Aga ta oli nii agressiivne, et pidevalt üritas ta suure kisaga minna söötmesse ja sealt ka läbi teise aeda...mis sest, et emme pidevalt teda hüüdis ja lakkus. Aga tundus siiski, et ühelt poolt nisast oli ta siiski juba söönud. Nii ma ta siiski jätsin emme hoolde, et ehk sööb ka mingil ajal teisest poolest, kui ta vahepeal jälle kuhugi rändama ei lähe....

Ja siis lippasin uuesti sinna teise aeda, teise poegija juurde...
Tundus, et asi hakkas lõpule jõudma ning õige pea sain sealt kaksikud - poisi ja tüdruku. Kuna seal aias on juba päris palju tallesid, siis kindluse ja segaduse vältimise mõttes eraldasin nad ühte nurgakesse, et nad saaksid rahulikult emme all söömas käia, sest ise tahtsin ma kindlasti veel natuke magada, enne kui pean poisid kooli-asteaeda saatma.
Nüüd siis ootan veel ühe lamba poegimist, aga enne seda tuleb kogu selle poistekambaga käia Kärdlas hambaarstil...loodan, et tagasi jõudes on laudas endiselt kõik korras.

Laupäev, 22. jaanuar 2011

Lõpuks tuli



Lõpuks siis poegis ka see must lammas, keda ma juba pea nädala olin oodanud..... aga kõik omas järjekorras.Eile otsustasin proovida, et ehk saan ma siiski veel ühe vana kaamera üles panna, sest mitte ei andnud mu hingele rahu see, et kaks aeda minu valvsa pilgu alt väljas on. Kuna see kaamera on päris vana ja mustvalge ja ka ilmakeeramisvõimaluseta ning pildi kvaliteet ei ole ka teab mis kiita, siis oli selle kasutamine siiani välja jäänud ja ega ma ei olnud ka mitte kindel, et kas see üldse sealt kohast levib. Väikese katsetuse tegemisel selgus, et enamvähem siiski levib, üles sai see pandud ja vähemalt üks aed on peaaegu mu pilgu all ( mittekeeratava kaamera puudused) Kuna kaamerad levivad tubase wifiga samas sageduses ja natuke kipub see wifi mu kaamerate levi segama, aga natuke arvutis näppimist ja asi peaaegu töötab....peaaegu selletõttu, et tuleb välja, et kui ma tahan, et mu kaamerad korralikult töötaksid, siis ei levi mu sülearvutisse internet ja kui ma tahan, et mul on internet, siis pole kaameraid - lahendus seisneb selles, et ruuteri küljest tuleb antenni keerata vastavalt sellele, mida ma tahan kasutada - kaameraid või internetti....aga see selleks...
Tänu selle kaamera ülespanekule hoidsin ma täna öösel ära kõige hullema. Tegelikult jäin ma seda vanade poegijate aeda jälgima, kuna üks tundus poegima hakkavat....aga öösel poegis hoopis üks teine lammas enne teda ja see juhtum oli päris raske. Kuulates oma sisetunnet ja lauta lammast kontrollima minnes ei tundnud ma talle jalgu kohe üldse mitte....oli vaid üks kondine ümmargune asi... ja siis sabajupp..ei mingeid jalgu. Sellist seisu pole mul kunagi varem olnud, on küll tagurpidi seisu olnud, aga siis ikka tagajalad ees, mitte tagumik. Läks siisseespidiseks jalgade otsimiseks, mis osutus äärmiselt keeruliseks, hakkasin juba närvi minema ja mõtetes keerles igasugu jubedaid versioone. Lõpus siiski õnnestus tall kätte saada - üks pisemat sorti poiss. Seest katsudes oli seal ka teine tall, kellel olid vaid jalad tunda ja mitte midagi muud. Olin tõeliselt segaduses, et kas on tagumised jalad või esimesed...siis tundsin jalgade küljes siiski ka kaela...aga käsi ei tahtnud mitte kaugele ulatuda. Sain peaaegu pea kätte, kuid jalgadest tõmmates kadus pea jälle...kuid lõpuks asi õnnestu - juba korralikum poiss. Emme oli läbi. Teisena sündinud poiss oli nii agressiivne, et ei olnud tarvis teda tissimist õpetada ega midagi, erinevalt esimesest poisist, kellele ma lõpuks tund aega hiljem vägisis piima sisse jootsin ja selle ajaga ta ei tahtnud ka mitte püsti tõusta, aga hääl oli tal vääääga vali. Tegelikult olin ma teda peaaegu maha kandund. Kui
d siis äkki hakkas lammas jälle punnitama, esimene mõte, mis mu peast läbi käis oli, et äkki punnitab emakat välja, sest sobrasin tal sees üsna omajagu ja see võis talle ka halba teha....kuid ei.... tuli hoopis kolmas tall - ilus korralik tüdruk....ja ka väga aktiivne, söögiprobleeme ei esinenud. Eraldasin nad nurka ja läksin ise tuppa, sest see teine lammas ei ole veel niikaugele jõudnud, et peaksin laudas edasi olema. Tegelikult hakkasin ma juba tema pärast muretsema, kuna asi kippus juba väga pikale venima, sest silmnähtavalt ta poegis ja selles ei saanud üldse kahelda, aga progress oli vaevaline.....
Natuke peale viite läksin uuesti seda lammast kontrollima, sest nagu ütlesin, on kaamera suht kehvake. Aga oh imet, poegima oli hakanud mu oodatud must ute. Valmis oli tal juba kaks musta poissi... tegin pildi ja läksin eelmisi kolmikuid vaatama.... ja üllatus-üllatus...see äpu oli püsti, otsis süüa ja oli igati tubli. Ehk oli abi sellest piimatilgast mis ma talle ennem vägisi sisse lükkasin, sai sisemise protsessi tööle. Hetkel tundub kõik korras olevat.
Tagasi oma musta lamba juurde minnes leidsin eest veel ühe valge talle, mis ka sellele samale emale kuulus, ka poiss. Aga kuna kaamera aku oli tühjaks saanud, siis pilti ma teha ei saanud enam.
Aga oli see vast öö...2 poegijat ja 6 talle.... ja hommikul kella 9 aegu poegis ka see, keda ma terve öö olin oodanud. Kuna emakas tundus olevat enamvähem lahti , kuid protsess ikka liiga loid, siis otsustasin lammast veidi aidata ning tegin talle väikese turgutava oxydotsiini süsti, mille tulemusena 10-15 minuti pärast oli meil käes üks priske poisslaps :D Mõlemad tunnevad end hästi ;)

Reede, 21. jaanuar 2011


Eileõhtune saak oli veel ühed kaksikud - poiss ja tüdruk. Plika on selline kergelt pruunikas( ei oska öelda, kust ta sellise värvuse on saanud, kuid nagu määrdunud ta on... pildil see tagumine) Poiss on natuke totakas, sest hommikuks ei olnud ta mitte oma kõhtu korralikult täis söönud, kuigi eile õhtul sai ka teda tissitatud. Hommikul siiski eraldasin emme oma talledega ühte väiksemasse nurka, kus see poisiuss tõenäoliselt suurma tõenäosusega tissi üles leiab. Tissitasin teda uuesti ja tundus, et ta sai ka aru, et see imetav vedelik on ikka väääga hea. Tüdruk oli ennast aga nii ümmarguseks söönud, et kaalus käe järgi küll vist pea poole rohkem, kui poiss.
Mäletan, et eelmine aasta oli ka sellel lambal kaksikud, kelledest poiss oli samasugune totu...isegi veel totum, sest söömist ta ära ei õppinudki ja ära ta surigi, minu pingutused seal ei aitanud.

Neljapäev, 20. jaanuar 2011


Täna hommikuks oli lisandunud veel üks kaksikutepaar - poisid ja ikka meie staažikate poole pealt, kes kaamerate alt väljas. Tegu oli ühe vanema musta utega, kuid talled olid mõlemad valged, kuigi ühel oli selja ja kintsu peal selline ebamäärane pruun "pasalaik", mida ma tõesti algul mitte karvavärvuseks ei arvanud. Tõenäoliselt need laigud alles ei jää, kuna on nii heledad.

Kolmapäev, 19. jaanuar 2011

Tuli juurde


Päeval saime veel ühe kena karvase poisi, keda ma esimese hooga oleks hommikuste tallede aeda loopinud, arvates, et ta sealt mingil põhjusel põgenenud oli :P Aga tuli välja, et hoopis igaaastane salaja poegija sai valmis oma järjekordse lapse. Nii ema, kui laps tunnevad end suurepäraselt :D

Laudauudised


Ja nagu ma mainisin, siis muutuvad kõik teised aina kahtlasemaks, kuid see kahtlane must kohe mitte ei poegi :P
Hommikul laudas kontrollreidi tehes nägin, et kaamerate vaateväljast välja jäänud aias oligi üks lammas poeginud. Tegelikult oli see lammas see aasta saanud minu käest nn. pikendatud eluea, sest oli ta mind juba vähemalt kaks aastat väga kurjaks ajanud sellega, et ta oma teist talle ei ole endale tahtnud võtta...lakub puhtaks, aga tissi alla ei lase, isegi kui ma ka teda kõigest väest kinni proovisin hoida. Hoidsin hinge kinni, kui nägin, et seegi aasta tal kaksikud ja veel enam tegi mind murelikuks, et üks tall oli jäänud emmest eemale ja nuttis kuid teine oli kenasti ema kõrval magamas.Mõlemad siiski puhtaks lakutud. Kiiresti paigutasin nad väikesse nurgakesse ja surusin igaksjuhuks eemal olnud talle ka emme alla. Korraks juba tundus, et see aasta kordub vana jama, sest vaatas ta korraks talle väga vildaka pilguga, kuid uuhhh....vist läks see aasta esimest korda õnneks, sest nägin tallesid korraga tissi alla olemas...Tegu siis seekord ühe tüdruku ja udukarvase poisiga.

Esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Ikka ootuses...


Olen juba paar päeva jälginud ühte musta utte, kelle udar muudkui paisub ja kõht tundub ka lohku vajunud olevat...kuid mida ei ole, need on talled....loodan vaid, et sealt ei tule rohkem kui kolm, sest siiski on tavaliselt läheb siis vaja inimese tuge, et neid üles kasvatada....
Lambajälgimise tulemusena on mu üks staažikas lammas saanud järjekordselt endale traksid - Tiidu vana pluusi ja aluspüksid. Probleem temal nimelt järgmine, et tal kipub paar nädalat enne poegimist tupp välja tulema. Nii ongi ta juba kolmandat korda taoliste traksidega, kuigi eelmine aasta oli selline, kus ta neid kandma ei pidanudki - tegi üksiktalle... Tundub, et trakside vajalikkus suureneb võrdeliselt tallede arvuga kõhus. Nüüd võib ju mõni öelda, et miks sa sellega jamad ja miks sa pole teda juba ammu lihaks saatnud...vat ei raatsi...on teine nii ilus priske lammas ja talled on tal ka iga aasta nii kenakesed ja ju ma kannatan selle paarinädalase traksihooaja ka ära ja siiani pole ma ta poegimist maha maganud. Aga nii naljakas oli vaadata teiste lammaste reaktsiooni, kui ta nende seas ringi hakkas liikuma - kuna ta on noorte tüdrukute aias, kes on veel natuke aravõitu, siis arvasid nemad ka nüüd, et see suur riietega neiu on natuke suurtkasvu inimene, kes mingil imelikul põhjusel nende seas neljakäpukil on ringi hakkanud liikuma....Väga vildakas ja hirmunud pilk valitses nende silmis :D
Täna sai pool päeva jälle laudas lambaid sorteerides veedetud. Seekord panime valmis need lambad, mis hakkavad nädala pärast mandrimaale oma viimsele sõidule minema. On nüüd vähe selgem ülevaade, mis mulle endale järgi jääb ja mida saan veel ära müüa.

Reede, 14. jaanuar 2011

Viimased ettevalmistused

Kuna meil juba esimesed talled õnnelikult laudas ringi lippavad, siis see tähendab ainult seda, et varsti on neid seal väga palju..... ja see omakorda tähendab seda, et tuleb kiiresti-kiiresti laut seada sellisesse korda, et talled võiksid sündida. Korda sättimise all mõtlesin peamiselt kahte asja - söötmete tõstmine ja kaamerate üles panemine.
Kuna sel laudaperioodil pole me veel söötmeid tõstnud, siis oli viimane aeg ka seda teha, sest lambad kippusid juba sööma põliti ja eriti ohtlikud madalad söötmed poegimise ajal, kus äsja sündinud totud talled igale poole kipuvad koperdama ja ronima... ronivad söötmesse ja sealt enam välja ei oska tulla, mis tähendab, et nad võivad jääda söömata või veel hullem, ilma ternespiimata. Niiet enne seda suurt titetralli pidi selle töö hästi kiiresti ära tegema. Pärast seda tegime veel ühe suure aia kolmeks, et oleks tittedel vähem jooksumaad ja ärakadumisohtu...lisaks veel paremini jälgitavad ka.
Kõik selle saime kahe päeva jooksul tehtud. Pean järjekordselt tänama eelmise aasta investeeringut - Thaler ladurit, ilma milleta meilt tavaliselt ikka paar meest appi sai kutsutud, kuid seekord saime hakkama vaid Tiiduga kahekesi. Kõik see tehtud, lasin kolmandal päeval üles panna ka kaamerad, mis said suvepuhkuseks alla võetud. Nüüd on toast jälle kena vaadata, kuidas lambad ringi sebivad ja toimetavad. Kuid paraku jäid see aasta osad poegivad lambad kaamerate vaateväljast kõrvale, sest neid oli lihtsalt nii palju ja pidin nad paigutama teiselepoole lauta, kuhu kaamera levi ei ulatu.... aga ehk saavad hakkama, sest valisin sinna vanemad lambad, kes seni on ilusti omadega toime tulnud, ehk tulevad seegi kord.
Ja kui juba tõstmiseks läks, siis sai ühtlasi selle soojaga ka toas veidi mööbeldatud. Klaver sai kööki, arvuti uude tuppa ja sealt üks kapp endise klaveri asukohale. Hetkel tundub väga hea olevat, nagu oleks isegi ruumi juurde saanud :P
Veel sai mul see nädal totaalselt siiber ühe lambaostja ootamisest...no mitte ei tule ja mitte ei vasta ka telefonile...no kui ei taha lambaid, siis ei taha, kui kaua ma neid ikka pean temale hoidma. Sain hakkama sellega, et panin endale koha Märjamaa lihatööstuses ( minu loomakasvatusperioodi jooksul esimest korda :P ), kus ma saan vähe kindlama tehingu ja kindlasti ka lammastest lahti( lisaks kokkulepitud kuupäeval), sest kui mu utekesed kõik poegima hakkavad, siis on mul lihtsalt ruumi vaja...lisaks ei ole ma üldse kindel, et ma selle Märjamaa tehinguga rahagi kaotan, võibolla pigem võidan.... Turu otsimisega tegeledes helistasin ka ühele maalehes olevale kuulutusele, et ostavad lambaid ja tulevad ise järele...kõik oleks ju tore, aga minu arvamist mööda need inimesed teevad talumeestega totaalselt nalja, kui pakuvad lihakilo eest(tapetud kujul, sest pidavat nad need kohapeal ka ära tapma?!?) 30 krooni??!!!??? No selle raha eest võiks ma ju need lambad ka lihtsalt ära kinkida. Totaalne mõnitamine ma ütlen. Saatsin nad viisakalt pikalt ja helistasin Märjamaale, kust hind oli palju mõistlikum. Sama reisiga plaanin ka oma kitsed ära tuua ( kui jälle midagi viltu ei lähe)

Pühapäev, 9. jaanuar 2011


Veel ühed kaksikud juures - poiss ja tüdruk. Kui mahti ja olen pildid teinud, siis panen need siia üles ka

Teisipäev, 4. jaanuar 2011

Kirjutada oleks palju...

... kui vaid selleks aega jätkuks.

Esmalt ütleks, et mu kitsed jällegi kohale ei jõudnud ja olen suisa lootust kaotamas......

Aga millestki muust ka ....

Peaaegu terve esmaspäeva sai Tiit teha kõva treeningut katuseharjal,
sest nädalalõpul lubatav sula muudaks me katuse vast ikka liiga raskeks. Pole
veel see aasta õieti lund veel lükanud, kuna me katus on üsna järsu kallakuga, siis pole me ka väga kartnud...aga nüüd tuli see see siiski ette võtta. Hang ühel pool harja nägi ise välja selline:
Ja hang pärast lume lükkamist ukse ees selline, välja
astumisega oli paras tegu:


















Teisipäeval jäin pool päeva ikka omi kitsi ootama, kuid nagu mainisin, nad ei tulnud....
See-eest nägime täna päikesevarjutust.........ja.....

Hommikul lauta minnes ootas mind veel suurem üllatus, kus ma sain selle hooaja esimesed talled - Kaksikud poisid, must ja valge. Ootasin sellelt noorelt emmelt juba mõnda aega tagasi peatset poegimist, kuid kaotasin lihtsalt valvsuse ja tundub, et see esmapoegija sai kõigega ise kenasti hakkama - hommikul olid tallede kõhud täis ja kakerdasid mööda aeda ringi. Aga kuna üks kippus kuidagi kogu aeg kuhugi suvalisse suunda ära kaduma, siis kindluse mõttes panin ma nad nurka kinni. Homme võin tõenäoliselt nad sealt välja lasta.


Esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Soov hüvitada blogipausi



Sain siin paar postitust tagasi räägitud ootustest, et mõned täituvad kiiremini, mõnedega läheb kohe hirmus kaua aega. Kuna kitsed on mul endiselt tulemata( järgmine lootus on neid saada saabuval teisipäeval), siis ei saa ma vähemalt ütleda, et ülejäänud ootused oleks täitumata jäänud. Nagu lubatud saabus meie wwoofija neljapäevaõhtuse lennukiga ning kõik laabus kenasti.
Neiu nimeks on Florence.

Ja siin ta meil siis on. Ja ma kohe ei saa mainimata jätta, et mul millegipärast on nende külalistega ikka kogu aeg vedanud - on teised nii vahvad ja mõnusad :D

Jõululaupäeval Tiidu soovil tehtud ahjukartul lihaga. Pean mainima, et meie peres ei ole kunagi tehtud jõuluti ja uusaastaõhtuti hullu söömisorgiat....no milleks end piinata - parem söögem normaalselt ja endal ka hiljem parem olla :D

Järgmine päev tuli ette võtta mõningate lammaste kaalumine, et saada enamvähem teada, mis võiks olla tapakaal...ja nii see meil siis käis, lammas seliti vanni ja kaalule...
Pärast seda muidugi lapsekeste kallistamine. Üks noor ute on nii sõber, et tõsta teda või kõrvadest ;)

Teisel pühal tegime aga veel piparkooke, sest tahtsin Florencele näidata, kui lihtne on teha piparkoogi tainast ja mis ei ole natukenegi võrreldav poest ostetud taina maitsega..


26. pidime minema Tiidu vanemate juurde jõuluõhtule ja just natuke enne kodust väljasõitu astus uksest sisse naabrinaine ja palus lambasünnitusabi - no kuidas ma sain keelduda, friik nagu ma olen. Vähemalt sai Florence näha lamba poegimist, mida ta seekord minu laudas ei näinud.

Sealt siis edasi kiiresti ämma-äia poole, kus kõik lapsed ja lapselased kenasti koos.

Margus lunastab oma pakki.

Poistevägi

Siis järgmised paar päeva sai veedetud minu venna perega, kes ka esmaspäeva õhtul hilja Hiidu jõudsid - väga mõnus ja vahva aeg oli ( samas väga kiire ka )

Hommikune leivategu....

Ja nagu mulle on selgeks saanud, siis enamus väljamaalasi ei mõista kududa. Ja see tähendas...... et sai seda nakkavat asja jälle õpetatud. Enne ta ütles, et nägi eestis igal pool - bussides, rongis - inimesed muudkui kudusid ja kudusid...no ja miks mitte, on ju teine hea-kasulik ajaviide ja pidavat ka väga hästi stressi maandama ( mitte et mul seda oleks, aga... )
No siin me siis nüüd istumegi ja muudkui õpime ja pean ütlema, et hea õpilane oli. Nädalaga saime selgeks nii parempidise kui ka pahempidise silma. Ja siis me õhtuti istusime ja kudusime - mina oma pooleliolevat kinki ja tema oma proovilappi. Lõpptulemus oli see, et käisime Käinast vardaid ostmas, lõnga sai ta minu käest ja entusiasmi täis neiu hakkas esimeseks tööks tegema endale peapaela. Tundub, et temagi sattus sellesse kudumissõltuvusse, nagu see viimasel kuul minuga oli juhtunud.

Päeval tuli siiski midagi kasulikumat ka teha, näiteks villapesu, mida meil õnnestus teha tervelt kaks päeva.

Vana-aasta õhtul tegi Florence krepi ( noh, nagu pannkook, aga hästi õhuke), mis maitses vaarika-mustsõstra toormoosiga ikka päris hästi. Niipalju, kui tema neid pannilt jõudis võtta, niipalju neid laualt ka kadus, niiet kui oli tainas otsas, olid ka koogid otsas. Ja nagu pildilt näha, ei jäänud vardad ja lõng sellest mängust ka eriti kaugele :P

Vana-aasta õhtu viimased minutid lauamängu taga - Heini võitis ja jättis kõiki pika ninaga....

Ja siin tükike ilutulestikku - pidime seda see aasta päris omajõududega läbi viima, sest perepea pidi seekord öövalves tööl olema...

Ja kitselüpsmine sai ka paari päeva harjutamisega üpriski selgeks - järellüpsiga polnud mul nagu eriti midagi sealt saada.

Ja eile oligi see viimane päev ja ära ta minema pidigi, aga lubas temagi tagasi tulla. Vähemalt nägi vähegi jõule eesti moodi, sai loomi katsuda ja talve näha. Lubas maale elama minna ja endale võtta vähemalt 2 kitse ja juustu tegema hakata.