Flash Calendar- Nature Theme

Kolmapäev, 24. november 2010

Tali meie õuel


Viimaks ( või siis jällegi ootamatult) on saabunud meilegi talv ja üle öö lausa päris korraliku lumekihiga. Ja kui natukenegi kuulata-vaadata ilmateadet, siis tundub üsna talviseks ka jäävat...seega...tuleb kiiresti kinni katta kõik lahtised augud keldris ja pumbamajades.
Hommikul lauta kitsi lüpsma minnes on Bella tavaliselt kohe oma kuudist väljas ning tervitab mind rõõmsalt oma hüpete ja kerge jörinaga... täna hommikul ei olnud Bellat ei kusagil, alles kui jõudsin kuudini, tuli ta ukseaugu peale vaatama, et kes siis seal ka on. Mind nähes oli ta siiski väga rõõmus ja ta ketist lahti lastes tormas ta pööraselt mööda lumehangi ringi. Hiljem, kui ise toas olin, vaatasin aknast, kuidas Bella ninaga lund lükkas - no mitte ei taipa, mida ta sealt lume alt otsis.
Natuke kehvem uudis on aga see, et meie traka on natuke katki ja Tiit peab seda nüüd külmaga remontima hakkama... nimelt on välja tulnud Kioti traktori nõrk koht - plokikaanetihend, mis juba teist korda on läbi läinud. Seekord saadeti meile tõenäolist vähe vastupidavam tihend (metallist) ja väike lootus on, et ei pea jälle 800 töötunni pealt vahetama hakkama. Kuid lumelükkamist meil hetkel selle põkaga ei toimu, kuigi selle uue tõstukiga saab ka suured lumevallid laiali lükata, niiet lumevangi ei tohiks jääda ;)'
Aga päris ilus on jälle seda lund vaadata...mõnus ja puhas...loodame, et niipea ära ei sula....

Kolmapäev, 17. november 2010

Ei ela ei sure

Üks lammas jäi pühapäeva hommikuks nii haigeks, et kohe kohutav. Lamas maas ja oli praktiliselt kontaktivõimetu ja üks silm oli nagu täiesti tuim, ei mingit reaktsiooni...püsti ei tõuse, söömisest joomisest ei tasu mitte rääkidagi, kael kange. Konsulteerisin paari arstiga ja ega nemadki suurt tarka ei osanud öelda, peale selle, et teha natuke seleeni süsti, kõvasti antibiotsi ja oodata....nojah... nüüd ma siin siis ootangi.... ja juba mitmendat päeva... aga tulemus oluliselt paranenud ei ole, kui välja arvata, et teda piinanud suur lihaspinge hakkab vaikselt leevenema ( seda siis eile õhtuks) Teisipäeva hommikul olin suht kindel, et lauta minnes ootab mind ees surnud lambuke, kuid oh imet, ikka veel elus. Peale selle üllatuse ma mõtlesin, et ehk peaks talle mingit vedelikku jootma, et kui muidu ei sure, siis sureb janusse või nälga. Soovituse olid siis järgmised, et kui võimalik ( ja lambal on ikka olemas neelamise refleks) siis joota talle glükoosi vedelikku. Saigi apteegist siis seda hangitud... Täna hommikuks oli kõht kenasti läbi käinud ning tagumiku all ilutses suur hunnik... Õhtuks on seisund siiski veel peaaegu sama, sest ei tõuse ega söö... suurt elulootust ma siiski talle välja ei julge ütelda, kuid imesid ju võib vahel juhtuda. Kahju on ainult sellest, et ta oli mu lutitall...minu lapseke, kelle ma talvel üles kasvatasin, kuna emal piima ei olnud. Üks arst arvas, et asi võis ka selles olla, sest äkki jäi tal siiski mingi aine puudus, mis nüüd mingil põhjusel välja lõi... võta nüüd kinni... on kuis on, aga haige ta on...
Lohutuseks on vaid see ütelus, kui aias sees, siis aia taga...ja niikaua kui enamus on terved, pole vaja vist väga muretseda....välja arvatud siis kogu selle asja emotsionaalne pool...

Kolmapäev, 10. november 2010

Lambakasvatajad koos

Juba kolmel nädalal järjest on teisepäeviti-kolmapäeiviti kokku saanud ports lambakasvatajaid või sellest huvitatud inimesi, sest Hiiumaa Ametikool on korraldanud järjekordse koolituse sarja. Esimesel kahel päeval sai kuulata Maaülikooli lektorit Peep Piirsalu, kel on palju teadmisi just teoreetilisest küljest, kuid asi milleni me seekord ka praktiliselt jõudsime oli söödaplaani koostamine....
Teisel nädalal käis meil Tõhela loomaarst Ärmpalu-Idvandi, kes rääkis põhjalikult haigustest ja teisel päeval tuli talle meelde, et oli lubanud mingile projektile viia Hiiumaalt sitaproove...niisiis oligi mul hea võimalus anda kaasa natuke oma lamba pabulaid ja vastust ootan suure huviga .... eriti kui ma just nädal tagasi tegin lammastele ussitõrje - saab siis näha, kas oli tõhus või mitte.
Sel nädalal oli meil külas Lambakasvatajate seltsist Hillar Kalda, kes puudutas peamilselt loomakasvatuse seadusi, kuid teine päev oli plaanitud minu laudas, kus näidati lammaste toitumuse määramist, sõrgade värkimist, hammaste vaatlust.... ja just hammaste vaatamist peab teostama sisse ostetavatel jääradel, sest valehambumus pidi olema vägagi päritav....niisiis....alumised hambad peavad ilusti vastu ülemist iget olema, mitte ette igemete peale tulema või väga laiali minema...vat siis... ja minu jääral tuli välja, et see hambumus ei olegi väga hea, kipub teine ettepoole välja tulema... niiet järgmine kord olen jäära ostmisega teadlikum. Aga kuna selle poisi lihavormid on väga ilusad, siis hetkel kaalub see hammaste probleemi üle. Veel sorteerisime noori lambaid, kus eraldasime nii uttede kui oinaste seast need kõige väiksemad, et neile natuke rohkem lisasööta anda.
Kookuvõttes oli tore aega veeta teiste meeldivate loomakasvatajatega ja samas ka mõningat uut kõrva taha panna.

Neljapäev, 4. november 2010

Sorteerimine


Kuna lambad on nüüd kõik pügatud ja laudas, siis üritasime täna teha nende seas väikest korrektuuri. Kuna pügamise käigus sai kohe noored ja poegima hakkavad lambad eraldatud, siis nüüd oli vaja ära sorteerida omakorda noored - tüdrukud ja poisid - siis saab vähe selgema pildi silma ette, et mis valik meil müügiks ja mis endale või mis vajavad vähe rohkem söötmist. Lisasööta on hetkel väga mõttekas anda, kuna nad just on ära pügatud.... ainevahetus kiireneb, sööda tarbimine ja toitainete omastamine suureneb märgatavalt ja tulemuseks on kiirem kasv :D Niiet toitu hetkel ei raisata ;)
Eraldamise käigus sai tüdrukutele pähe tehtud tuuning - neoonkollane tukk - et nad oleks teistest ikka kaunimad ja paremini silma paistvad ;)
Edasi läheb meil aga suureks lauda sisearhitektuuriks .... ümbertõstmised, aedade ja söötmete juurdeehitused. Tundub, et pind on jälle väikseks jäänud .... ja tuleb muud kolihunnikud koomale tõmmata, et lammastele ruumi saada...