Flash Calendar- Nature Theme

Laupäev, 30. oktoober 2010

Usinad abimehed ja tegus päev

Täna võib siis avalikult välja kuulutada villapesuhooaja. Kuid seda ei pidanud ma siiski üksi tegema, sest mul olid väga vahvad abimehed, kelledeks olid Tiia ja ta väike vahva tütreke Janeli. Saime terve suure kotitäie üllatavalt kiiresti pestud ning lambadki enne pimedat söödetud. Söötmise käigus tuli aga Janelil selline uni peale....nii ta siis seal heinarulli otsas tukastaski ja ei lasknud Marguse ega lammaste kisast häirida ning meilt ärasõitu ta ei mäletagi. Tuleb meelde, et kui Margus väike oli, siis temalgi tuli laudas väga magus uni peale, kuid erinevalt Janlist sai ta siiski vankris magada :D
Õhtul jõudsin veel süldigi valmis keeta, et ikka kiiretel tööpäevadel oleks midagi ruttu hamba alla võtta ilma suurema söögitegemiseta ;)

Reede, 29. oktoober 2010

Mida ei anta, seda tuleb ise võtta...


See käib muidugi meie noore kitseneiu kohta. On teine jõululaupäeval aastaseks saamas ja ei plaaninud teda mitte enne järgmist suve paaritada...Aga neljapäeva hommikul tundus mulle, et just nüüd on see päev käes, kui ta valjult ( isegi väga valjult) poissi nõudis...mina olin muidugi kade...
Ja nagu ma eelmises postituses rääkisin, oli meil tol päeval käsil lambapügamine, mis kohe hommikul pihta hakkas, et ikka õhtuks valmis saaks...ja kõik see käis kitsekisa saatel, millele vaheldusid siku pruuskamised ja turtsumised ( mida ta väga oskuslikult teeb) Ühel hetkel oli vaikus.... ei aimanud halba ja tähelepanu oli hajutatud, sest käed oli kibekiiret töö täis, aga kui ühel hetkel siiski otsustasin kitsi piiluda, siis avastasin vä
ga halva üllatusena, et me neiu on põgenenud....siku juurde loomulikult.... ja seda läbi kolme söötme ja aia...uskumatu pugeja ta ikka on :S Ja seal ta siis õndsalt seisiski. Tõstsin ta sealt küll välja ja jään oma väga naiivses lootuses uskuma, et ehk ei juhtunud midagi ( mis siiski tõenäoliselt juhtus, sest selg oli märjaks karatud) Panin ta oma aeda tagasi ning sidusin ta ketiga aia külge kinni. Aga tütarlaps jäi nii vaikseks, et ei kuulnud enam tema käest mitte ühtegi piuksu, ei eile ega täna....
Aga jah, lambad saime õhtuks ilusti pügatud ning täiesti lõpp, kui kõik kokku pakitud sai ning tuppa laua äärde istusime, oli umbes kell 18:45 Pole paha... Niiet lambad ja vill on edukalt eraldatud....nüüd jääb veel see suur pesemise töö, et aga ruttu lõnga saada, sest juba on kannatamatu klientuur ukse taga ning muudkui nõuab :P

Kolmapäev, 27. oktoober 2010

Närvi ajav kits ja kiired ajad

Eelmisel nädalal pääses üks aiatäis kitsi lauta laiali ja kui ma hommikul lüpsma läksin, siis jalutas Piibu mulle vastu ja Muusa istus oma aus ja uhkusest söötmes ning põrnitses himuralt Juljust....põrnitsemiseks see tal siiski ka jäi, kuid lüpsma hakates ei saanud ma temalt praktiliselt mitte mingit piima ... ja selline olukord on mul tänaseni. Tean, et ta suudab end ise kinni jätta kui ta tiine on, aga et lihtsalt poisi vaatamisest end kinni jätta!!! Või on see ka streik, mis tänapäeval tundub maailmas väga populaarseks minevat!!???! Aga eks ta peab nüüd sellega arvestama, et see võib ta elupäevi ikka tunduvalt lühendada, sest kui ma kannatus ikka päris katkeb, siis ma selle rakse otsuse pean ikka langetama. Varem olin ka siiski kahevahel, et kas ma ta jätan või mitte...aga nüüd....ei tea....
Esmaspäeval sai kõik lambad lauta aetud, sest neljapäeval tulevad meil pügajad mehed, kes me karvased vähe karvatumaks muudavad. Ja kuna meil jälle korraga hirmpalju vihma alla ajas, siis said need lambad ikka kohutavalt märjaks ning tundub, et nad kuivavad enne õiget aega ikka suht napilt ära. Tänase ilusa ilma auks sai nad ka õue lastud, et ehk kuivavad veidi paremini. Aga kuna ma ise kaks päeva viibisin end harides Hiiumaa Ametikoolis ( teemaks ikka lamba -ja kitsekasvatus) ja Tiit käis Hiiumaa tulevase tapamaja arutelul, siis muidugi meil kedagi kodus ei olnud ja nagu ikka tuli selgest taevast vihmakest, kes me lambaid veidi uuesti niisutas, et ikka kindlustada nende pikemaajalisem kuivamine. Õnneks siiski väga palju ei pihustatud seda märjukest ning asja väga hulluks ei teinud.
Aga jah...homme siis suur pügamise päev, kus lubati mu 200 lammast kenasti kõik ühel päeval paljaks ajada...loodan, et jõuan pügajatega sammu pidada ning kogu kasuka põrandalt õiget aegu kokku korjata, numbrid kirja panna ning vajalikud parasiiditõrjed teha....

Teisipäev, 19. oktoober 2010

Vanad uudised



Oma telefonist pilte sorteerides avastasin ühe vana uudise...nimelt sai meie Heiki septembri keskel uude perre viidud, elab teine nüüd Sarvel Annika juures. Soovime sellele vahvale rahulikult jõmmile seal mõnusat äraolemist ning kevadel on oodata ilusaid väikeseid Heikisid ja suur lootus, et nad tulevad sama sõbralikud ja armsad nagu issi ( tundub, et see sõbralikkus ja julgus on ikka väga päritav ja geenides sest Heiki talled on üle aegade väga sõbralikud tegelased) Bussis sõites oli ta ka väga uudishimulik ning tahtis oma nina ette Tiidu juurde toppida ja kui ma seda ei lasknud, siis leppis ka minu mõnusa sügamisega ;)

Esmaspäev, 18. oktoober 2010

Rikkis mootoriga neljajalgne



Eile hommikul laudas kitsedega toimetades kuulsin üle aia üha väga imelikku heli..... turtsub, plärtsub, pruuskab ja vuhistab, nagu vähe rikki läinud diiselmootor mis käivituda ei taha. Esimese hooga ma mõtlesin, et ühel kitsel on midagi kurku läinud ja on nüüd hädas. Asja uurima minnes aga avastasin, et meie sikuke on aia peal püsti vahib Trallaga tõtt ja muudkui puristab. Tralla muidugi ka aial püsti ja liputab oma peikale rõõmsalt saba :D Nonii... tundub, et temagi tahab poissi :P Ennem ma siiski lüpsin ta tühjaks, las siis teevad oma armumänge....
Päeval asja kontrollimas käies nägin, et Illu on ka aial püsti ning vaatab jube igatsevalt poisi poole. Noh, ega mul midagi kaotada polnud ning sai temagi teiste juurde lastud..... ja teist korda pole pidanud ma teda poisiga tutvustama :P seisis nagu post Juljuse ees.
Kuid üks asi jääb mulle siiski mõistatuseks, kuidas neil ikka kõigil nii korraga see ind peale tuli?? Pole ma varem aru saanud, millal nad indlesid ja nüüd ühtäkki poisiga ühte lauta toppimisel tuli see ind nagu võluväel ja kõigil korraga??? Müstika.... Ju oli sikk enne korraliku eeltöö enese lõhnastamisega ära teinud, sest eks see laut meil hetkel haiseb ka nagu üks suur sikk... habe ja püksid korralikult kollased ja....haisevad....
Siin siis meie sikuke, kes on aastaga enesele ikka väga jõulised sarved kasvatanud :D

Laupäev, 16. oktoober 2010

Kaeralaev

Kuna enda kaeralapsit jääb meile sulaselgelt väheseks ja seda lappi tuleks hoida vaid viljavahelduse mõttega, siis sai seegi aasta endale( lammastele) juurde ostetud suurem kogus kaera. Möödunud aastal sain ma väga hea kaubaga kaera Läänemaalt, otsustasin seegi aasta seda teed minna. Hind oli küll veidi kõrgem kui mullu( mis polnud see aasta ka mingi üllatus), kuid siiski odavam kui siit kohalikku kaera osta....paraku....ja saime otse laudaukse ette ka, niiet ei pea rohkem transpordi peale ka mõtlema, anna vaid lammastele-kitsedele kätte.... Olen igatahes rahul, hetkel tundub kaer väga kvaliteetne ja ilus olevat....

Kõik jooksevad....

nii koerad kui kitsed ja lammastest me üldse ei räägi (kellede jooksmised peaks vist kõik juba rahuldatud siiski olema)...
Alustaks algusest... meie Bellakene on saanud nüüd suureks, sest tal hakkas ( natuke ootamatult..või õigemini sama ootamatult nagu saabub igaaastane talv) tema esimene jooksuaeg. Ja oh üllatust....meie vanamutist Donna arvas , et temalgi oleks nüüd õige aeg, peale aastast pausi, üks jooksukas korraldada. Temaga on meil muidugi natuke teised lood, kuna tal see naistevärk nati sassis ja jooksuajast annab märku vaid veidi tursunud pepu ja ülienergiline enesetunne ning tagajärgi ( peale selle, et 2 kuu pärast ARVAB, et tal on pojad) ei tule :D Õnneks meie kandis väga palju peigmehe kandidaate ei ole, siis on mu elu sellega veidi lihtsam. Üks väga suur ja vana taadike meil käis, aga seegi vaid õhtul( ja öösel) kui peremees ta korra ketist lahti lasi, et ta saaks omi hädasid ajada, kuid hädade ajamine kujunes kuidagi väga pikaks ja kui ma teatasin, et ta meil viimasel ajal järjepidevalt kosjas käib, siis peale seda pole sedagi kutsat enam lahti lastud. Aga meie muti ja neiu on see-eest väga ( isegi liigagi väga) sõbraks saanud, sest üksteise seljas ratsutamine on neid vägagi moeks saanud ja natuke imelik on neid juba ausaltöeldes vaatata. Donna on veel eriti kiimas, kes lausa jookseb Bella järgi ja kui ta oleks veidigi kõrgem, siis ratsutaks ka kogu aeg...ratsutamise võimalus on tal vaid siis, kui Bella pikali on, enamus ajast on siiski Bella peal....on alles pedede punt peaks ikka mainima....

Jätaks nüüd need koerad ning räägiks pigem kitsedest.... Kuna mu kitsed on veel paaritamata, siis oleks selleks tegevuseks viimane aeg ja kohale sai toodud meie eelmisel aastal ostetud saanepoisist Juljus. Eile hommikul ma arvasin, et Tralla indleb, kuid vist eksisin ja tal lihtsalt oli kisatuju. Täna seevastu oli Juljus söötme najal püsti ning väga unistavalt vaatas ta teisi üleaedseid - Muusat, Piibut ja Liivit. Neiud ise väga närvilised ei olnud, kuid otsustasin siiski proovida, et mida teevad. Saigi esimesena poisi juurde viidud Liivi, kellel vist tõesti oli innaperiood, kuna tundus tantsuks minevat. Siis vaatasin, et Piibu ka ikka natuke kahtlane ja lükkasin temagi Juljuse juurde. Oh mis trallitamine ja poisil oli nii heal meel nende kahe tüdruku üle :D Tundub, et 5 kuu pärast saame esimesed kitsetalled ;)
Muusaga ma ei teagi, mida ma tegema peaks, kuna tal see teine udara pool nati nässu läks, kas teda üldse oleks mõtekas paaritada? Vist mitte.... Aga poisijärge jäävad ootama siiski Tralla ja Illu. Loodan, et see aasta neilt ka mõne tüdruku saan (vastupidiselt eelmisele aastale), sest ma tõesti tahaks just neilt häid tüdrukuid saada, kuna nad on mu suurima piimaanniga ja parimate nisadega neiud ....

Pühapäev, 10. oktoober 2010

Vorst

Oleme ise oma perega juba ammu poevorstimaitse peaaegu ära unustanud, sest laual on olnud lambalihavorst, mida üks hea naabrinaine on valmistanud ( ja mis tal väga hästi on välja tulnud) Siiani on ta kasutanud enda maitseaine segu, aga nagu tänapäeva paljused segudes, oli ka seal ilutsevalt sees see paljuräägitud ja halvaks pandud naatriumglutamaat e. maitsetugevdaja e. E621. Minu pärimise peale, et kas ilma oleks võimalik, arvas ta algul, et vast ei ole. Tekkis sportlik huvi, et kas ikka oleks võimalik.
Saigi helistatud maitseainete müügimehele ja sain väga optimistliku vastuse, et eks ikka on. Tellisingi omale uue maitseaine segu, mis meie mihklipäeval tapetud lammastest vorsti maitsestama pidi hakkama. Öeldi vaid, et fosfaati peaks siiski lisama, et liha koos seisaks ( seda õnneks naabril oli). Ega me vorstimeister siiski väga ülirõõmus selle katsetamise üle algul ei olnud, aga rääkisin ta siiski ära, sest tema seda vorsti ju sööma ei pea hakkama - seda teen ju mina :D
Pinge muudkui kruvis, sest ikka niiväga tahtsin teada saada, mis sellest uuest vorstist saab. Ja kolmapäeva hommikul heliseski telefon, kus teatati, et võin oma vorstile järele tulla.Autole hääled sisse ning minek. Koju jõudes lõin kohe noa vorsti, ning esimese pool latti sõin ikka mõnuga ära.
Kogu selle asja järeldus on see, et kes ei katseta, see ei tea. Ning edaspidi lasen teha ainult oma maitsesegust ja saan olla kindel, et mina ja mu pere saame edaspidigi korraliku ning PÄRIS vorsti, ilma igasugu muu jamata, millega tänapäeva vorst kiputakse ära solkima.....

Esmaspäev, 4. oktoober 2010

Kitsekeste uus kodu

Ja poiste uue kodu seiklusi saab lugema hakata siit ( loodan, et Signel pole selle vastu midagi, et teada siin avaldan)

Pühapäev, 3. oktoober 2010

Tegelased ööpimeduses

Täna õhtul kella kaheksa paiku, kui juba pime oli, said meie sikupoisid saadetud teele oma uude koju. Nimelt vedas meie sikukestel ikka kohutavalt, sest pääsesid ära potist ning jäid väikestele tüdrukutirtsudele seltsilisteks :D Signe naabervallast sõitis õhtul meile ja just pimedas, sest mitte kellelgi lihtsalt valgel ajal pole aega olnud :P Ainukesed, kes mitte millestki aru ei saanud ja olid suures segaduses, olid sikukesed. Kes on need hullud, kes ööpimeduses ja taskulambi valgel neid sarvedest sikutades autoni veavad, neid sinna sisse sikutavad ja tagatipuks jalad kinni seovad. Nad olid täna juba varem ära hirmutatud, sest kuna neil ei olnud veel numbreid kõrvas, siis tuli siiski see operatsioon ka enne ärasõitu ära teha. Peaks mainima, et meie äsja 6 kuuseks saanud poisikesed oli üpris kenasti kasvanud ja üsna pontsakaks muutunud, ei ole palju emast väiksemad mitte olnud.
Igatahes head teed, mõnusat kosumist ja palju rõõmu tüdrukutirtsudele väikeste (varsti suurte) poisikeste seltsis :D