Flash Calendar- Nature Theme

Reede, 28. august 2009

Mõni tund lisaaega


Mõned siin juba teavad, mõned mitte.... nimelt käib Margus meil juba kolmandat nädalat lasteaias ning on sealse eluga kohanenud ütlemata hästi ning alates sellest nädalast ta isegi magab seal lõunaund. Kõik on tunuduvalt paremini läinud kui teiste poistega sama vanalt. Aga kõige selle lasteaiatamise tulemus on see, et emmel on kodus natukene rohkem aega ja sellega seoses ka jõudlus on suurem. Niisiis ongi kõik me ülesvõetud kartulid kenasti sorteeritud ja isegi keldrisse taritud (rottidele söömaks ...., sest sinna on siginenud suured augu, mis esimesel võimalusel on vaja ära täita) Vähemalt on keldris pime ja ei lähe roheliseks :P
Veel olen jõudnud umbes pooled sibulad kenasti patsi punuda ....ei oleks ausaltöeldes mitte uskunud, et neid ikka nii palju on :O Tänase õhtu seisuga on mul 18 patsi valmis.....kogukaaluga 92 kg :O:O Pooled patsid jäid siis pildile ka... Nii et armsad inimesed, kellel on sibulahuvi , see andku aga julgelt teada.

Natuke juustust

Pole ammu siin midagi juustust kirjutanud.... kuid see ei tähenda, et ma pole seda terve suve teinud :D Iga nädal saab ikka mitmeid kordi tehtud (v.a kui tüdrukud meil olid ja piima ennem endale sisse kallasid ;) Rääkisin siin paar kuud tagasi vahatamisest ... see toimis, kuid pole seda enam kiiruse ja juustu suure söömise tõttu teinud. Olen nüüd uues punktis, kus ma pigem kuivatan juustu ümbert ära - ja üllatusena toimib see peaaegu nagu vahatamine .... pärast jääb vaid tegemata see vaha nokkimine sealt ümbert. Lasen kuivada külmkapis, iga päev külge keerates, et kuivaks ühtlaselt nii ülevalt kui alt....ja nii ta mul siis seisab ja ei lähegi halvaks. Ja soolvee varianti kuival juustul pole ma ka enam viitsinud tarvitada, olen leidnud optimaalse soolakoguse juustumassi sisse - 7 liitrist tuleva juustumassi kohta panen 4-4,5 teelusikatäit soola ( mitte kuhjaga täit), segan kenasti tilli ja küslaugupulbri ka sisse ning juustuvormi, mille lasin ka paar kuud tagasi Tiidul puurida. Tegelikult kasutasin seda nõud juba varem, aga nüüd siis lasin augud sisse teha, et liigne vadak kenasti sealt välja saaks voolata ning teine samasugune nõu kiviga vajutuseks peale(mitte väga raske kivi, sest tundub, et mida raskem raskus, seda vähem juustuauke, mis mulle just meeldivad ). Esialgu tundub ideaalne (pole lihtsalt paremat kuskilt proovida saanud ka) ja 7-7.5 liitri piima juust mahub kenasti hetkel sisse ära.
Jätkuvalt teen ma ka fetalaadset juustu, mis põhiliselt läheb müügiks (tullakse lihtsalt koju ja tassitakse käest ära....) Viimane tegukord läks see juust ikka eriti naljakaks - nagu üks suur hiirtejuust :D Ei saagi aru, millest need augud sinna tulevad...vahest on need väiksed, vahest vaevumärgatavad, kuid seekord siis hiiglasuured. Maitselt on juust ikka samahea ja mõnus -tore seegi :D.

Neljapäev, 27. august 2009

Lihtsalt uskumatu....

Olen hetkel natuke hämmingus.... Kuna mul see aasta on hulka porgandeid, siis mõtlesin, et kas mandril olev ökosahver ka neist oleks huvitatud. Tuleb välja, et võin sinna viia küll...hinnaks pakuvad 10.-+ km...siin müües olen põhimõtteliselt sama hinda küsinud. Kuid......nende kodulehte külastades vaatan, et porgandi väljamüügi hind on TERVELT 22.- KG Lihtsalt hämmastav, kuidas osatakse juurdehindlust teha!!??!!! No tõesti lihtsalt hämmastav..... ja tegelt natuke nördima panev.... Päevake tagasi oli see hind seal veel 32.-............!!!!???? Kas 100% -ne juurdehindlus on ikka väga õiglane

Tuhlid

Oleme siin mõned päevad tegelenud varaste katulite ülesvõtuga. Esialgu võtsime maja tagant väikselt põllult....ja sealne saaks on see aasta millegipärast suht kesine...kuidagi väikesevõitu on. See-eest suures põllus olevate varaste all on vast liigagi suured (käsitsi tehtud kontrollvõtmise põhjal öeldes)
Nüüd siis jääb nende sorteerimine(mis siiski osaliselt on juba teostatud) ning kui kast tühi, siis saame minna suurde põldu...

Pühapäev, 23. august 2009

Nõmedad immigrandid

Avastasin ükspäev, et mul kahel kõige suuremate tissidega kitsel on tiss natuke katki. Haavad ilmusid ühel ajal. Illul paranes asi kiiresti, ilma vahelesekkumiseta ära(oli tissi kõrgemas osas), kuid Trallal on asja paranemine natuke pikale veninud....ja kaks korda päevas lüpstes ja haava iga kord uuesti lahti pressides on nagu raske ka paraneda(haav on nisal)....ning see veritseb tal iga kord kui ma teda lüpsan. Mõtlesin, et kust nad need haavad endale saanud on....kuid täna mõtlesin välja, nähes laudas mõnusat suurt rotiauku ja suurt tahmahunnikut korstnajala kõrval nagu oleks keegi seal just äsja puhastustööd teinud ja asja pooleli jätnud ( varsti võiks vist sauna tule alla teha, kui vaid ahi alles oleks, kuna meil on rottidest korstnapühkijad) Siis meenus mulle ema jutt, et rotid võivad lüpsiloomadel nisa katki närida :( Täitsa õudukas ju !!!!!!
Nüüd siis olen kahevahel ja ei tea täpselt , mida ette võtta - kas panna kuhugi varjulisse kohta roti mürki või ei. Ja kuna meil ka kassid majas ( ja mitte ainult üks!), siis ei sooviks neile mitte rotimürgi surma. Aga kuna mulle tundub, et kassid eriti seal kitsede vahel ei luusi ( millest siis ka see rottide julgus!!), siis äkki ikkagi julgeks veidi mürki panna, sest neid katkiseid tisse ei tahaks ma ka nagu rohkem näha....

Laupäeval vihma hirmus (mis õhtul ka tuli) ehitas Tiit sibulate jaoks ka uue riiulite moodi asja, mille ta saab traktoriga korraga varju alla tõsta. Tundub esialgu, et päris hea sai ...piisavalt suurte vahedega, et tuul läbi saaks käia. Nüüd siis üritasingi kõik oma 6 alusetäit sibulad sinna neljale riiulile ära mahutada, mis ei olnudki väga lihtne, sai ikka üpris pungil.

Nonii...siin nad siis ongi oma täies ilus

peaaegu kastitäis porgandeid
Kuna olin tubli ja nobe tüdruk, siis täna hommikuks olid mul kõik porgandid kenasti puhastatud ja sorteeritud(ning lammastele rõõmu valmistatud porgandivarte näol). Ja endagi üllatuseks oli ilusaid porgandeid mitmeid kordi rohkem, kui igasugu kõverike ja harkjalgu, kuigi neidki leidus....ning enamus porgandeid olid ilusad ja suured. Loomadele jäi ikka väga vähe ning ebastandartseid omasöögi omi sai umbes 60l vanni jagu. Ja kellel on nüüd huvi endale maheporgandeid soetada, siis võtku kiiresti ühendust....
Nüüd siis väike ülevaade kõige kummalistest porganditest:jalatahapanijadkollektsioon hakjalgupikkuse võrdlusneli ühes porgand+pikkusevõrdlus
südakallistajad

Laupäev, 22. august 2009

Porgandiõnnistus


Täna võtsime üles kõik porgandid, sest rohekm nad seal maas enam lihtsalt ei kannatanud olla - osad kippusid juba karvaseks ja lõhki minema. Ajaliselt tunduks nagu oleks veidi vara, sest möödunud aastal sai seda tööd tehtud septembri keskpaigas. Porgandisaak oli igati võimas ja ületas kõik mu ootused - kokku sai koos vartega kaks suurt kastitäit kauneid porgandeid (mõni oli eriti kelmikaks kasvanud ning lõpuks saab vist neist näituse teha ;) ). Kui puhastatud on, eks siis paistab kui palju neid järgi jääb....
Ühtlasi juba põllul olles sai maha lõigatud ka ülejäänud kartuli varred. Nii et paari nädala pärast saab kartuleid noppima hakata....

Reede, 21. august 2009

Tühi tuba...

Täna hommikul varase bussiga lahkus nüüd ka meie viimane neiu Charlotte, kelle kahepäevane plaan sai täis ja tema Eesti kodus ootas palju sisseseadmise tööd. Nimelt on tal plaan siia jääda kuni jaanuarini ning sain aru, et ta on see pool aastat siin õppimas.... Ja nüüd on esimese prognoosi järgi meie toad tühjad vähemalt kuu lõpuni, kui kuu 29. päeva paiku peaks meile saabuma keegi härra prantsusmaalt....kuidagi harjumatu tunne on vahepeal. Peab ennast jälle ümber harjutama vähema söögitegemise ja poest toidukraami kokku ajamisega, aga eks sellega harju ka jälle ära. :D

Neljapäev, 20. august 2009

Neljapäevane suurpüha...


....andis tunda ka natuke meie pool. Ennelõunat sai ette võetud reis Käinasse ning seejärel oli plaan käia näitamas Hiiumaa ainsat villavabrikut (mis üllatuseks oli täna isegi lahti) Seejärel niisutasime Kassari rannas natuke varbaid...vesi oli vastikult külm ning täis millimallikaid.
Koju jõudes sai tehtud ka midagi asjalikku - mitu purgitäit hapukurke ning potitäis ühepajatoitu( arvestades ikka , et meid on majas palju...aga pole ju...eriti kui Tiit ka veel tööl on...) , korjatud viimseid vaarikaid sügavkülma jaoks ja proovitud lõpetada muruniitmist, mis Joosepil pooleli jäi...no peaaegu sain valmis :D

Kaunidused põllult



Kolmapäeva päevaplaanis oli niita maha pooled hilise kartuli varred, mis olid juba üsna pruuniks läinud ning võtta üles ülejäänud põllule jäänud sibulad, sest kauem nad seal enam lihtsalt ei kannatanud olla ning üles võttes selgus, et oleks siiski juba vähemalt nädal tagasi nad üles pidanud võtma, sest päris hulk sibulaid olid kasvanud alt lõhki...Kuid pole hullu, ilusaid suuri jundrikke sai siiski kokku 6 korralikult täislapitud euroalusetäit. Olen saagiga igati rahul. Tänu Charlotte´le said sibulad ka õhutks kenasti puhastatud ja ritta lapitud. Neiu on hirmsasti töötahet täis, mis iseenesest on hea... :D
Kuid peale sibulate põllult kojutoomist pidime kahjuks Joosepist lahkuma....kaasa sai keedumuna, porgandit ja mõne õunaubina :D...Ning soojad tänusõnad....ehk tuleb temagi kunagi tagasi....

Wwoofijate rekord


Teistpäeva ennelõunal sai natuke lambaid pügatud - võib hooaja väja kuulutada. Nimelt kuna on kindel paan meie must suur jäär ära müüa, siis ei raatsinud ma ära anda tema kena musta villa. Niisiis andsingi oma meespoolele kätte käsu, et ära pügada ja kuna meil ka veel Joosep alles oli ja temagi seda kunsti varem näinud ei olnud, siis saimegi kiiresti ühele nõule. Sama jutiga sai tehtud veel mõni noor talvine utt, kes müügiks läheb, sest ei raatsinud tallevillagi ära anda. Ning ükspäev mainisid kõvad wwoofojad, kes end Hiiumaa taludesse sisse seadnud, et võibolla käivad teisipäeval meiltki läbi....saigi neile helistatud, et kas ikka tulevad ja mis aegu ning kas on ka huvitatud pügamise jälgimisest...tulevad kella 4-5 paiku, oli vastus. Saigi siis paar lammast nendegi jaoks hoitud. Kohale saabudes sai ära tehtud meie talu "kohustuslik" tutvustav ring - kitsede vaatlus, lammaste kiusamine vähese leivaga ning põllul käimine, kust seekord sai kaasa haaratud terve kärutäis sibulaid - hea et meil kaks tugevat noormeest kaasas oli, kes aitasid seda kohutavalt rasket käru koju tarida...
Siis said nad näha seda lubatud lambapügamist ning pärast seda toas heamaitsta omatoodangu poolt - juust, juust ja vost :D Ja loomulikult ei jäänud nad ka ilma kitselüpsist, kus ikka kõik said oma käe külge panna ja juba võiks öelda kogenud Joosepi nõuandeid-kogemusi kuulda...Päeva lõpuks said nad ka nautida saunamõnusid, kust väja karates nad pea kohe viimsele laevale tõttasid....siiski....üks kaasas olevatest saksa neiudest küsis enne minekut, et kas tema tohiks paariks päevaks siia meile veel jääda...muidugi võid, oli vastus, sest jällegi oli üks tubadest ju tühjaks jäänud :P

Esmaspäev, 17. august 2009

Päev lammastes.

Täna varahommikust alates möödus meie päev lammaste keskel. Nimelt oli meil plaanis neid kõvasti sorteerida, kohe kolme erinevasse gruppi- ühed, kes kindlasti üle talve jäävad ja on juba vanemat sorti ning paarituseks küpsed...teised, keda üldse endale ei jäta...ning kolmandad, kes jäävad meie põhikarja täienduseks, kuid on veel varateismelised. Pärast soreetingut sai veel mõnele iluravi tehtud, sest osade tagumikud nägid ikka päris koledad välja. Hiljem sai nad kõik välja lastud, vanad läksid naabrmehe aia taha, noored lauda taha ning kes üldse meile ei jää, need jäid esialgu lauta, et nende uus omanik saaks neid oma karmi silmaga üle vaadata. Aga kuna sai ära eraldatud kõik emmed oma lastest, siis tänane öö tuleb täis lambamuusikat - ühes aias nutvad lapsed ja teises hüüdvad emad...aga eks nad ükskord ka ära harjuvad. Elu on vahest karm.

Pühapäev, 16. august 2009

Laupäeva päraslõunal lahkus ka meie ameerika külaline, kes esialgu suundus Pärnu poole, sealt Lõuna-Eestisse ning edasi euroopasse....mõnusaid rännakuid! Loodan, et tal läheb tulevikus hästi....kuid pean mainima, et tema on olnud siiani ainuke wwoofija, kellega ei õnnestunud mul erilist kontakti saada...paraku... Ei tea, kas asi oli minus või rohkem temas...või meis mõlemis....või olen mina liiga väsinud, et agaralt inimesel järele käia ja kontakti otsida....kes teab...

Laupäev, 15. august 2009

Täna hommikul sai ette võetud reis Emmaste valda, kus Sinima külas ootasid kari karvaseid endale kollaseid kõrvarõngaid. Oli üle hulga aja väga meeldiv näha vanu häid tuttavaid - nii kahejalgseid kui neljajalgseid ;) Peab häbiga tunnistama, et kiire elutempo juures on nii mõnigi tuttav väga unarusse jäänud. Õnneks neljajalgsed selle koha peal väga ette heitma ei hakka.... Kujutan ette seekord ei olnudki minuga kohtumine nende jaoks väga meeldiv, kuna nii mõnigi sai selle tagajärjel endale kõrvaaugu koos kollase märgiga. Kuid tõenäoliselt, kui nad teaksid, et see märk tähendas nende jaoks ellu jäämist, siis oleksid kõik end kohe viisakalt järjekorda võtnud..... Kahel kitselgi õnnestus endale punane (euronimi) kõrva saada. Ja peab väga suure sügava kummarduse tegema kitsemamma ees, kes ei teinud märgistamise aegu mitte piuksugi (erinevalt pisipreilist) (eelnevad kogemused on olnud sellised, et kitsed on hirmsad hellikud ka karjuvad tellise toimingu aegu nagu neid tapetaks) Pärast kõiki neid augutamisi sai siiski ka korra tuppa maha istuda, kooku nautida (mida kiiresti ka kodus sai õhtul järgi proovitud ;) ) ja jututsatud maast ja ilmast ning wwoofist, kuhu me tee järgmisena viima pidi...
Nimelt oli ka wwoof organisatsiooni käsil suured talutööd OÜ Alliksaare ettevõtmistes - naaberkülas. Ise küll tööd tegema seekord ei läinud(mite suurest laiskusest), kuid trehvasime Nurste kaupluse ees muruplatisl, kuhu ülejäänud woofijad end just kenasti sättisid, et poest ostetud jäätiseid nautida. Ühinesime ning tutvusime ( kes tutvus, kes taaskohtus) mõnusate inimestega nign lõpuks mul siis õnnestus ära näha ka need inimesed, kes selle (eesti) organisatsiooni eesotsas istuvad... väga tore oli ning loodame, et kohtume nendega veel( võibolla isegi see teisipäev)

Hommikused virgutusüllatused


Täna hommikul lauta kitsi lüpsma minnes mõtlesin, et anna ennem ka kiisudele süüa ... läkisn rehekotta, lükkasin on käe sügavale koeratoudu kotti (mul kassid söövad ka koeratoitu), kuid pidin selle sealt suure ehmatuse ja valutorke tõttu uuesti välja tõmbama... Olin segaduses, et mis mind sai seal sees niimodi valusalt torgata? Sisse piiludes avastasin suure turtsuva kerra tõmbunud siili. No ta oli tõesti pirakas... Mõni nädal varem juthusid Tiit ja poisid siili nägema kitsede suvelauda otsakuuris, minu saabumist ta seal siiski ei oodanud nigd läks seekord oma teed. Kuid seekord sain siis teda endalegi ootamatul hetkel kohata (arvan, et kohtumine oli ehmatav meile mõlemile) Kuid suureks üllatueseks oli mulle siiski see, et ta koeratoitu armastab :O

Kolmapäev, 5. august 2009

Külalisi veel kaugemalt mandrilt


Täna pealelõunat saabud meile natuke oodatust varem härra ameerika mandrilt , nimeks Micah. Ja kohae jõudes tahtis ta kohe usinalt pihta hakata ning läks juba siinolevale Joosepile maasikapeenrasse appi....( lehti lõikama muidugi)

Väljasõit mandrile

Nädalavahetusel sai käidud portsu hiidlastega suurel manrdil sealset elu kaemas. Laupäevane päevaplaan oli minna lamba- ja kitsekasvatajate päevale. Suurt vihma trotsides jõudsime kenasti pärale ja saabmust sai tähistada suure paduvihmaga. Ausaltöeldes oli algus suht nutune , kuid vihm siiski möödus ja suureks üllatuseks oli enamus aega siiski ka kuiv...mõni vihmapiisk meid siiski ka tabas, kuid ei midagi hullu, paduvihm saabus jälle lõpus, kui me ära läksime :D
Kohapeal piinasin ja pinnisin tarkuseterakesi sealselt kitsekasvatajalt, kes oma juustu müüs ja degusteeris. Ja peab mainima, et sain tarkust juurde ning katsetusmaterjali kui palju. Tutvust sai tehtud ka toreda Jaani talu perenaisega, kes seal kenasti oma lõnga ketras ja ka karjakoerakutsikaid müüs :D Jagaks nüüd siis natuke ka teiega oma tarkusekogumit...näiteks laabi koguse koha pealt selline jutt, et paras ports laapi oleks 10l piima kohta 1 ml (ise panin viimasel ajal natuke rohkem) ja kui panna natuke rohkem, siis ei pidanud see mingit efekti andma ja olevat lihtsalt raiskamine. Teisalt, kui juustu teha ja piim eelnevalt natuke kuumemaks kuumutada, kui 30 kraadi (näiteks 45-50 ja siis kiiresti jälle 30 peale maha jahutada), siis pidi juustu palju rohkem välja andma....hakkan katsetama. Veel see, et kui ma piima veel kuumemaks lasen, siis saab sellise pehmema juustu. Et erinevate temperatuuridega saab ka erinevat sorti juustud. Katsetamist kui palju :D
Pühapäeval käisime natuke lõunapoo, 2 km Läti piirist ja külastasime sellist kohta nagu Pajumäe talu, kus toodetakse ise erinevaid piimatooteid (põhiliselt jogurtid ja kohupiimad) Pärnust sõitma hakates oli ilm paljutõotav, aga kui kohale jõudsime, siis kallas nagu kapast(selline ilm olevat neil juba teine päev järjest)...ja muide....kui ilmateates öeldakse, et kohati sajab, siis SEAL pidigi see KOHATI koht olema...nii ütles perenaine :D Peale peremehe mõnusat juttu saime degusteerida erinevaid kohupiimasid ja kamajooki....kõik tooted olid lausa vapustavalt head, kahju vaid, et meie poodides siin neid ei müüda. Saaks meiegi natuke puhast mahedat eesti kohupiima.
Teine külastuskoht (ei olnud KOHATIne vihmakoht) oli täiesti ilusa ilmaga Mätiku talu Pärnumaal Kooga vallas, kus saime vaadata pererahva vapustavalt ilusaid umbrohupuhtaid maheviljapõlde...oleks endal sellised ....
Targemaks sain ka selle koha pealt, et mahedana on kasulik kasvatada näiteks just kaera ja rukkist, andvat kõige paremini välja