Flash Calendar- Nature Theme

Neljapäev, 28. mai 2009

Ehitame aeda...


Juba mitmendat päeva oleme usinalt töötanud lambaaia ehitusega, kuna laudatagune 5 ha on lihtsalt puhtaks söödud. Paar päeva meisterdas Tiit suuri tugevaid nurgaposte, et aed tugevam oleks ning täna sai usinalt traati veetud ja vaheposte paigaldatud. Seda kõike küll vahelduvalt vihmaga võideldes, kuid meie olime kangemad ja tugevamad... Õhtuks saigi asi nii kaugele, et puudu jäi veel mõni väravaaugu konksuga käepide ning aku pealt töötav generaator...Kuna kell oli nati viiest veel puudu, siis kihutasin Käinasse, et Talupoest vajaminev kraam ära tuua...eeldusel , et neil ikka neid asju on. Aga kohale jõudes oli laoseis täpselt selline, mida ma kartsin....seda generaatorist ei olnud ja käepidemeid oli vaid 1....meil oli vaja minimaalselt 3 (sest on ju aial 3 traati) Ühesõnaga suutsin seal poes ennast täielikult välja vihastada... kuna generaatorite koha pealt öeldi, et need pidavad liiga kallid olema, et neid lihtsalt poodi seisma tuua..nad just äsja siiski 3 tükki olid tellinud, aga nüüd on need kahjuks otsas..SEE TÄHENDAB, ET NEED EI SEISA JU NIISAMA, KEEGI OSTAB. No lihtsalt ma ei saa nende äritaktikast aru. Kui ma tahan tellida, siis võin ma seda teha ka internetis. Kohalikus talupoes ma siiski eeldaks seda, et ma lähen ja ostan TALUS vajaminevaid asju, kui mul neid tarvis on( mitte ei telli). Koju tulles helistasingi kohe Pärnusse OÜ Alvesse ja tellisin oma vajamineva kauba ... kätte loodan saada juba laupäeval (st igasthes tunduvalt kiiremini, kui kohalikust poest tellides)
Vihma ja söögipausi vahel sain ma ka ära proovida juustu vahatamise. Esialgu vahatasin küll eelmisest tegust pooleldi järgi oleva juustutüki, kõige värskema juustu tõstan täna õhul solveest välja kuivama, et seda teinepäev vahatada. Juust peab enne vahatamist olema pealt korralikut kuivanud. Siiski tundus, et kippusin selle õliga pisut koonerdama, sest vaha jäi siiski suht rabe, kuid siiski mitte kõige hullem. Järgmine kord panen õli rohkem. Tegelt peaks seda õli vist panema umbes pooleks, aga ei julgenud nii palju panna...jälle targem.
Hommikul sai kiiruga maitsvad kalad ka rippu pandud. Nüüd jääb vaid oodata nende tahenemist :D

Kolmapäev, 27. mai 2009

Ikka juust-juust-juust...

Tänu piimauputusele tuleb täna aga jälle üks laar juustu valmis teha. Seekord tahaks katsetada seda juustu vahatamist, ehk siis säiliks kauem ja oleks ka seda laagerdumist, mis tegelikult peaks toimuma. Väideti, et vahatada võib ka tavalise küünlarasvaga, mis on segatud toiduõliga...

Kalapäev...


Täna hommikul ärkas Tiit jälle varem, et kalale minna. Tuli selline tuulehaugi isu. Eks ta käis eile hommikul ka, aga siis oli saak suht kesine...jätkus vaid minu emale. Täna hommikune ports oli palju parem...ja kohale läks ka palju varem...Ja kui te nüüd arvate, et ta paadiga merel käis, siis peate küll rängalt pettuma...ta meil rohkem selline sadamas kalal käija, kes otse paadist neid kalu püüab:D Meie kooselu jooksul pole ta veel kordagi õnge või paadiga kalal käinud... aga eks see õngetamine ole ka üks suur ajaraiskaja ja ega see söödav kraamgi pole suuremasi, mis õngega tuleb.... Niisiis lähemegi me igal aastal seda kergemat vastupanu teed. Eks see puhastamise töö ole juba piisavalt suur... mõni tund saigi seda tööd siis harrastatud ja loodetud, et enne vihma ikka valmis jõuaks, sest taevalaotusest kostus ikka päris paras kolin ja pilvedki olid päris mustad. Noo peaaegu jõudsime täpselt valmis... 4 kala oli veel pesta, kui taevaluugid valla pääsesid ning sealt tulevad veed mind korralikult pesta proovisid :P Aga kogu selle söö tulemusena on meil nüüd suur kausitäis vaesemehe angerjaid :D Kuid õue on nüüd paraku täis suuri kajakaid, kes rapilõhna peale kohale on end eiteakust ajanud - kohutav :S Enamus kalu läheb soola ning tõenäoliselt homme õue kuivama, et siis suvel-talvel midagi head, soolast ja väga maitsvat oleks võtta. Mõne kala panin koos veega karpi ning sügavkülma. Koos veega sellepärast, et siis säilib see mõnus värskekala maitse - soovitan proovida, kes siiani pole seda teinud.

Teisipäev, 26. mai 2009

mõistatus....

Kui Margus ütleb:" Liha kala"....siis mis see tähendab? :D Vihjeks see, et üks sõnadest on tegusõna.

Esmaspäev, 25. mai 2009

Natuke kurvemaid uudiseid

Eile pealelõunat avastas Tiit laudas käies, et üks talleke on surnud. Sain selle teada pärast õhtust koosoleku, mil koju jõudsin. Laipa tuvastades selgus, et see on toosama tall, millelel ma hakkasin paar päeva tagasi lisapiima andma (eriti hea meelega ta seda siiski ei söönud ja suure pressimise peale õnnestus mul talle sisse sööta vaevalt ädised 50-100g, kui niipaljugi :S), kuna talleke oli suht viletsake ja ema tissid oli ta ka totaalselt katki teinud. Imestasin, et ta nii kauagi vastu pidas. Kunagi varem proovisin ka talle lisapiima adna, kuid ta ei tahtnud siis ka seda ning ma ei hakkanud vägisi ka toppima. Surma põhjust nagu ei oskagi päriselt öelda, mulje jäi, et äkki oli tal ka midagi kaasasündinud, kuna juba algusest saadik oli ta kuidagi küürus ja imelik, mokad tihti kärnas ja paistes....Aga noh..ikka juhtub vahest sekka selliseid äbarike ja sinna midagi teha kahjuks ei saa...

Ja selline ta siis tuli...


Minu esimene tõesliste aukudega juust :D
Käis meil just TTI inspektor ja sai ka mu juustu maitsta, ütles et tänu küüslaugupulbrile on see kitse maitse väga hästi ära kadunud...mille peale ma kohe oma piimapurgi välja tõin. Pärast piima mekkimist küsis ta minult hoopis, et kus teil see lehm siin peidus on?? :P:D Et olevat kõige mahedama maitsega kitsepiim, mida ta siiani joonud on....

Laupäev, 23. mai 2009

Hooaja viimane

hommikune kaanepoiss
Eile õhtul juba vaatasin, et mu viimane poegimata lammas hakkab tagantotsast jube punaseks ja turse minema - poegimine lähedal. Selleks otstarbeks sai üle pika aja ööseks mängima jäätud ka kaamera, kus ma hommikul kella 6 paiku tuvastasin, et nüüd on siis see õige aeg käes ning lippasin lauta asja kontrollima. Laudas nägin, et välja ulatus üks jalaotsake...teist ei näinud. Sestap püüdsin lamba kinni, et teist jalga üles leida - õnneks ei olnud väga kaugel, oli vaja ainult natuke suunata ja nats paremasse kohta tõmmata. Ülejäänud väljapressimise töö tegi lammast ise kenasti ära. Kuid nagu noorele tihti kombeks ei tundnud emme oma talle üle kõige suuremat rõõmu ning lakkumisega ta ka ei kiirustanud. Hea oli kuulda siiski seda, et kui tall hüüdis, siis ema teda vastu kutsus - päris tuim ei olnud. Suunasin siiski emme koos tallega nurka väiesesse aiakesse, et tutvus oleks ilma liigsete segamisteta. Aitasin ka tallekesel kõhu korralikut täis süüa, et asi enne minu tuppa minekut kindel oleks. Järgnev hommikupoolik oli suht kiire, sest täna toimus poistel lasteaia lõpuekskursioon Ristnasse looduskeskusesse...leitud kingadest lillepotidpõdrasarvederinevad väljaheited, leiud, räppetombudleiud rannast

Vihmane reede

Kuna mu kaunid sarvekandjad annavad nii usinasti piima, et mu kapp kipub lõhki minema, siis otsustasin täna teha üle pika aja ühe portsu juustu. Mõõtsin hommikul 9 paiku kena 7 liitrit piima poti sisse ning jätsin peti ja laabiga seniks kalgenduma, kui ma laudas toimetan. Toimetuste peale ma arvestasin umbes tunnikese, mis siiski erinevatel asjaoludel tunduvalt pikemaks venis (tegema jõudisn alles kell 12 umbes). Nimelt astus meil uksest sisse üks linnamehest naabrimees oma lastega, kes avaldasid soovi, et neil oleks homseks kindlasti vaja ühte lammast...mingi pidu või asi neil laupäeval ees ootamas...Ja kuna kohe-kohe oli peale tulemas vihm, siis pidin lambad soovituslikult ennem kuivana kätte saama ja lauta ajama. Asi kulgeski päris täpselt - lambad laudas ja vihm käes.
Kehvem lugu oli vaid selles, et meie peremees jäi siin paar päeva tagasi tõsiselt haigeks...ja kohe kõrge palavikuga, mida tal juba ammu pole olnud. Saigi siis tablett hinge alla võetud(vist oli tükki kaks neid koguni) ja see jube tapatöö ära tehtud. Algul lubas ka naabrimees appi tulla, aga kui juba tööks läks, siis arvas, et ta tahaks seda lammast homme süüa ka....nii et ei saanud temastki abimeest. Kogu asja tulemus oli see, et Tiidul oli palavik õhtuks 39 kraadi.....
Hommikul sai naabrimehele ka liitrikese kitsepiima kaasa antud...et noh..maitseks...Lõunapaiku tagasi tulles avaldati soovi juba kolmele liitrile :O Olevat lihtsalt nii hea olnud :D Hetkel sain talle siiski ainult liitrikese kaasa anda, kuna hommikul kõik juustupotti panian...aga järgmine päev pidi uuesti tulema. Ja kui ta veel kuulis, et ma juustu teen...siis sattus kohe täiesti pöördesse, et ehk saaks juustu ka ....:P( noh, et kuna külalised tulemas, siis saaks ikka kohe eriti vägeva laua - lambaliha, kitsepiim, kitsejuust...) Juustu kohapealt ei andnud ma talle siiski eriti lubausi, kuna see peab olema paar päeva soolvees, enne kui päris heaks läheb...Juustutegust niipalju, et olen nüüd avastanud...õieti miksinud mõned erinevad juustutegemise võtted ning jäi selline tunne, et lõpptulemus on tunduvalt parem. Üks asi on see, et panen pressitud juustu mitte soolvette vaid soolase vadaku sisse soolduma ja NB! toatemperatuurile 36-48 tunniks. Soolavadaku koostis siis 1l vadakut ja 3 triiki spl soola. Tulemus on parem, kuna toatemperatuuril hakkab see vadak kergelt hapnema ning juustule tekib selline juustule iseloomulik kerge hapukam maitse. Teine hea omadus on see, et pärast kahte päeva sooldumist kaob ära see kriuksumine hamba all. See oli endalegi suur üllatus, sest käisin päevas ikka mõni kord seda mõnusat juustu maitsemas ja iga kord see kriuksus..isegi 24 tunni pärast...ja kui teise päeva õhtul( või oli see 3-nda hommikul..) uuesti juustu maitsesin...kriuks oli läinud :O Veel panen ma laapi palju julgemat, kuna ka teised retseptid annavad suurema koguse. Tulemus igastahes kehvem ei ole vähemalt on mul nüüd see "tera" palju paremini väja tulnud:D Aga eks inimene ikka katsetab, õpib ja saab targemaks ....

Neljapäev, 21. mai 2009

Väga viimane linnuke...

See aasta pean häbiga tunnistama, et olen oma paberimajanduse päris viimasele minutile jätnud. Eile juba helistaski TTI ametnik (mahepõllumajanduse ametnik)ja küsis, et ega ma ei ole teda ära unustanud....tõega öeldes, siis vahel ikka unustasin ka....ja siis tuli jälle korraks meelde...No igastahes olid mul tähtsad paberid Kärdlasse viimata ja asjad täiesti ajamata..häbi-häbi. No ja kuna täna oli täiesti viimane päev, siis tuli see asi ikka ära teha. Nii saigi siis Hiiumaa pealinnas käidud...lohutasin ennast sellega, et mina polnud päris viimane:P

Kui Tiit eelmine nädal suures linnas käis, siis tagasi tulles õnnestus tal tuua mulle sealt laat.ee-st soetatud mustikataimed. Peab tunnistama, et taimed olid igati kopsakad, isegi õied on otsas ja hind oli vägagi mõistlik...30.- taim....kokku sain 4 taime. Kolmapäeval jõudisn siis ka niikaugele, et lõpetasin maa ettevalmistuse ning istutasin taimed kenasti maha. Kunagi aastaid tagasi sai ka kohalikust aiapoest ostetud üks mustikataim, kuid seda ei õnnestunud mul kuidagi elule jätta ning eelmine suvi suutis mu prantslasest õpilane selle taime viimased elupingutused ära lõpetada..muruniidukiga. Tagantjärge oskan ma ka öelda, miks see taimekene ei tahtnud mul ka üldse kasvada....nimelt peaks iga mustika taime all olema vähemalt ämbritäis turvast( mida mul ei olnud), teiseks panin ma taimekese kasvama vaarikate kõrvale ja veel mis mulle nüüd öeldi, et ei tohi mustikaid väetada sõnnikuga, mis pidavat ainult lehtede vohamist põhjustama. Kokkuvõtteks loodan, et seekord läheb mul nende mustikatega paremini, sest püüdsin maa ikka korralikult ette valmistada, ning turvast ei tohiks seal nüüd küll vähe olema ja ügisel loodan isegi mõne mammu sealt pealt maitseks saada :D
Lisaks on mul väga suur rõõm vaadata meie noort pirnipuud, mis on lookas õite all. Ja veel rõõmsam on vaadata mõni aeg tagasi ISE poogitud punase poomi ja pirnipuu ladvas õisi puhkemas. Ehk õnnestub siis see aasta ka oma aiast punast ploomi maitsta;)

Teisipäev, 19. mai 2009

Külv vanaviisi..

Rääkisin siin varem, et Tiit kündis veerand hektarit maad juurde...esialgu plaanisime selle hoida mustas kesas, et siis järgmine kevad sinna kaera külvata, kuid targemad nõustajad soovitasid muud, mis oli ka suht loogiline lähenemine. Nimelt tuleks sinna maale see aasta hoopis külvata ristikut, kuna see seob paremini õhulämmastikku ja lagundab orasheina kamarat. Mustas kesas hoidmine oleks olnud palju vaevarikkam-töökulukam ja pealegi oleks maast palju väärtuslikke toitaineid lihtsalt ära lennanud. Niisiis tänu öisele sadu oli maa kenasti niiske...Tiit randaalis ja kultiveeris põllu kenasti ära. Aga kuna meil ei ole seda heinaseemne külvikut ja ei teadnud ka seda kuskilt küsima minna ja tavaline viljakülvik ei pidavat sobima, siis saigi kogu töö tehtud vanaviisi....kauss kätte ja seemned allatuule lendu:P Ei oska nüüd küll öelda, kui hästi see meil välja tuli, aga eks see siis ole mõne aja pärast näha. Kuid peab mainima, et seda seemet oli ikka päris napivõitu...vähemalt meie oskamatute käsikülvajate jaoks.

Esmaspäev, 18. mai 2009

Elektrita esmaspäev.


Täna oli siis meie vallas suur plaaniline elektrikatkestus, kus pea terve vald oli ilma elektrita ning ei töötanud enamus asutusi, kool ja lasteaed kaasaarvatud. Nii oligi siis terve pere esmaspäeval kodus ja nautisid kena kevadist ilma. Süüa tegime selle auks õues. Täitsa mõnus oli. Mina muidugi ei saanud õige ajal sööma tulla, kuna just täna otsustas eelviimane üpoegiv lammas poegima hakata ning seekord tuli mul ka sünnitusabi osutada, kuna tallel oli üks jalg sees ja teine väljas. Sai siis järjekordselt kätpidi lambale sisse ronitud, et teist jaöga otsida. Suure punnimise peale ma selle ka leidsin ning välja sai tõmmatud päris parajalt priske must poisslaps. Algul tundus, et noor emme ei tunne eriti huvi oma poja vastu, kuid mõne aja pärast oli kõik korras...ju ta oli raskest poegimisest segaduses. Eraldasin nad kindluse mõttes võrega nurgakesse, et nad saaksid üksteisega parema kontakti...
Ja kuna mul see fotoaparaat juba näppus oli, siis tegin ka meie uuest kitseneiust pilti, kus ta meie omal rohumaal einestab...Ja kui ma õieti mäletan, siis selle neiu nimi oli Illu - uhke sarvedega loomake:D
Päeva lõpupoole hakkas taevas väga vihma ennustama...seega otsustasin enne vihma sibula maha panna. Mõeldud-tehtud...sammud põllu poole ja 100m sibulaid saigi maha ning jäin vihma ootama-lootma. Ja oh imet..vihm tuligi kuskil kell 7...ja siiani sajab. See on vaid rõõm...

Pühapäev, 17. mai 2009

Laupäevane reis....


algas hommikul vara. Äratus oli kell 5, kõht ruttu täis ja siis lauta Muusat "kiusama". Ega ta sellest suurt aru ei saanud, aga lasi siiski kenasti ära lüpsta.
Sadamas kohtusime kenade sarvilistega, kelledele jäi see sõit paraku elu viimaseks. Lõpppeatus oli siis neil Karulas tapamajas, kust edasi minek Oskari lihatööstusesse ning sealt tagasi hiidlaste toidulauale. Lõpptulemusena peaks neid tooteid tõenäoliselt nägema kuu lõpus Konsumi kaupustes...nii et hoidke silmad-kõrvad lahti, ehk saate ka mekkida;)
Peale lammaste mahalaadimist saime nähe ka kaks näidistappu, et siis kuidas käib see värk lihatööstuses...kui nüüd minu arvamust küsida, siis kõige vastikum oli see, kuidas seal nn kohustuslikku tuimestust tehti...spets laetava "püssiga" lasti pauk pähe(tegelikult lööb raudpulk pauguga lagipähe) Ei ütleks, et see nüüd parem meetod oleks, kui ilma selle pauguta lihtsalt kõri läbi lõikamine:S Selline tunne, et paugumeetodiga tegi see looma palju pikema "surmajooksu" kui meil ilma pauguta....OK, jätame nüüd need ebameeldivused ning jätkame parem teiste teemadega...
Tagasi sõites kuulsime, et nende "toredate, siledate" teede peal on see tagumine ots kangesti kolisema hakkanud...ajasime selle tühja käru kaela, et nüüd hüppab ja koliseb seal....Kuid vahepeal Vändras plaanilist peatust tehes nägime kogemata, et auto kärukonks on taga täiesti lahti ja liigub ülesse-alla :O :S Ja see oleks tähendanud seda, et mõne aja pärast oleks kogu käru koos konksuga võibolla mööda teed omi radu sõitnud:S Seda oleks me kõige vähem tahtnud. Eks ronis siis auto omanik võtmetega auto taguotsa alla, et lahti tulnud polte-mutreid korralikumalt kinni keerata (see konks paigaldati autole just paar päeva tagasi, ning panija oli lihtsalt kehva tööd teinud) Kõik korralikult kinni keeratud, sai sõit jätkuda palju kolinavaesemalt :D ja turvalisemalt.
Järgmine pikel peatus sai siis tehtud Hanila vallas, kus meid ootas kits oma perenaisega. (pildil siis meie kits juba köiega Tiidu käes) Udar oli tal all peaaaegu maani, ning ma tõsiselt mõtlesin, kuidas ma ta lüpstud saan, sest meil ei ole isegi autokanalit, kuhu peale ta ajada :D Teised kitsed oli ikka jube julged ja nühkisid vastu sääri..täitsa kahju oli neid kohe sinna jätta, kui tean, et nende mitte ära ostmise tagajärg on pott...Kahju, leiduks neile vaid inimene, sest udar oli neilig nii punnakil, et tal lausa käimine oli raske. Minu kitse olid nad lüpsnud iga päev ja piimakogus oli nende väitel 2 liitrit...tegelik kogus selgus hiljem koju tulles...Külakostiks sai nende perele viidud pann ning 4 karpi vaarika toormoosi, mida ma olin hommikul termokittiga kaasa võtnud. Suuremad poisid viisid need suure tuhinaga tuppa...loodan, et nad seda moosi ka teistele jätsid;)
Haapsalu lähedal , paekivikorjamise vahepeatust tehes sai kitsekesele tee äärest natuke naadi lehti näpistatud, kui vaeseke oli vist päris suures stressis ning mitte ampsugi ei proovinud. Paekivid keansti peal ja :kella vaadates tuli välja , et meie reis tuli välja tunduvalt lühem, kui Tiit algul arvas...me jõuame 18:30 praamile, kuid enne seda jäi veel aega veidi Haapsalud ringi käia...mingi tunnike vast...Laevasõit oli juba palju pikem kui hommikul...väsi oli vast peal...
Koju jõudes laadis Tiit kitse oma aeda, mille ma reedel kenasti sitast puhtaks viskasin. Ise käisin toas riideid vahetamas ja lüpsikut võtmas. Lisaks sai võetud ka 1.7 l klaaspurk piima jaoks...algas lüps...Neiu tundus päris rahulik olema, kuid lüpstes ei tahtnud ta kuidagi oma jalgu maas hoida, vaid lõi seda kogu aeg ülesse, et mind ära ajada. Arvasin, et ta teeb seda selle pärast, et tal udar oli tüesti väga-väga täis ning päris raske oli neid nisasid pihku haarata...muidu on tal kenad pikad nisad. Piima kogus aga ei vastanud teps mitte sellele, mida perenaine ütles...lüpstes sai lüpsik täis, õnneks oli mul aia taga ema, kes selle vahepeal tühjendada sai, lüps sai jätkuda...kuid jälle oli seal piima liialt palju, ning ema sai kannu tühjendada...jätkasin jälle..päris lõppu ma ei saanudki välja, kuna ta lihtsalt ei lasknud, pani kogu aeg põliti, ning andis jalaga...kuid piima kogus mida me sealt seest saime oli suisa 3,5 l.....lihtsalt uskumatu, kuid tõsi...Arvan, et teda on ennem lüpstud vaid korra päevas, ning mina pean kindlasti hakkama seda kaks korda päevas tegema.
Järgmisel hommikul teda uuesti lüpstes oli Illu(vist oli tal selline nimi) Palju rahulikum, alles päris lõppu ei tahtnud korralikult välja lasta lüpsta...õhtusel korral õnnestus juba seegi...nii et progress. Kits on iseenesest väga rahuliku ja julge loomuga, peaks ütlema, et mu enda omad on palju aremad ja perumad:P
Nüüd seisab selle kitsega vaid ees üks kadalip PRIA-ga, kuna tal ei eksisteeri kõrvas ühtegi märki...

Reede, 15. mai 2009

Tänas siis saime niikaugele, et kõik kartulid on nüüd maas ja jääme ootama õnnistusrohket sügist saaki ;) Mahapanemiseks sai abiks võetud moodsamaid tehnoloogiaid naabrite kartulipanemisemasina näol. See nüüd kõige moodsam siiski ei ole, kuna masinal peab reaalselt istuma kaks inimhingega kartulisopsijat:D Igastahes sai töö kiiremini tehtud, kui lihtsalt vagudevahesid jalutades...0.27ha ka suht palju jalutada...(mitte et seda varem tehtud pole, aga...)
Täna peab siis ruttu voodisse ronima, et hommikul vara üles saaks. Nimelt siis mandrilesõit esimese praamiga, et muude sõitudega ühildades kits ära tuua. Aga hommikul enne ära minekut pean siiski oma Muusa ära lüpsma, kuna majaperenaiseks jäätud ema ei suuda teda lühikeste nisade tõttu mitte lüpsta ;) Ei kujuta muidugi ette, mis nägu see Muusa teeb, kui ma keset ööd teda kiusama lähen:P Aga eks näis.....

Neljapäev, 14. mai 2009

Kus on sinna tuleb juurde...

Täna Käina vahel kolades helises mul telefon ning keset suurt šopingut pakuti mulle kitse...vastata tuleks kiiresti :O Nii ma siis olingi nagu peata kana, kes oli suures segaduses, teadmata mida peaks tegema. Tiit ka veel suures linnas ja ei saanud nõu ka küsida....lugu kokku võttes oligi kits mul 30 minuti pärast laudas. Ja seda mida nüüd Tiit ütleb....ei oska mitte aimatagi.(mõtleb kindlasti, et naine puhta segaseks läinud)

Teisipäev, 12. mai 2009

hekseldi...

Täiesti uskumatu on neid kitsi vahest vaadata ... eriti kui nad puude oksi sööma kipuvad.... need oksad lähevad krõbisedes nende kõrist alla, nagu oleks tühipaljas rohukõrs :O Ja kui suure mõnuga nad neid söövad...lausa hämmastav.
Kitsedest veel nii palju, et laupäeval läheme tõenäoliselt kitsejahile ;)

Kartul maha


Esmaspäeva ilusa ilma auks sai maha pandud ka varane kartul. Mõtleime, et ostame see aasta ka uue sertifitseeritud varase seemne, kuid sellega olime sel aastal totaalselt hiljaks jäänud. Kästi järgmine aasta oktoobris juba küsida...eks proovime siis sügisel uuesti. Õnnestus osta siiski Antsu seemet, sest seegi on meil nii vana, kui mina seda kartulit kasvatanud olen - aeg ümber vahetada... Kuid hiljem saime teada, et naabrid olid veel saanud seda seemet...nii siis tegimegi nati vahetuskaupa - meie saime korvitäis Varast kollast ja nemad korvitäie Antsu.
Kuid see korvitäis oli suhteliselt rumal ports meie põllu vagude kohta...kahte vagu ei saanudja ühte ka ära ei mahtunud. Nüüd siis ongi 1,4 vagu...loodan, et meeles ka seisab :P (sestap kirjutan igaksjuhuks ka siia üles, et paremast äärest 2-3 vagu)
Oole põldu sai täpselt 3 vagu ja ei pidanudki palju söögikartuleid juurde võtma, et vagu täis saada :D

Esmaspäev, 11. mai 2009

Jumal kuuleb palveid

Pühapäeva teine pool...vat see oli üheltpoolt päris õnnetu kuid väga õnneliku lõpuga... Nimelt tahtsid poisid minna kella kolme paiku oma sõbrannale Anetele külla...sai siis ka lubatud. Anete elab Kärdla maantee ääres ja poisid läksid sinna jala. Ja kuna meie pidime enne koosolekule minekut nad sealt peale võtma, siis Heini tahtis võtta oma rahakotti kaasa, et pärast Kärdlas Selverisse rula ostma minna. Kuna ta väitis, et tal on lukuga tasku ja paneb koti kenasti sinna, siis sai tal ka seda lubatud. (Ise olime Tiiduga veel laudas, niiet ei näinud nende minekut pealt)
Kuskilt kella 4 paiku kui hakkasime kodust minekut sättima, tuli Gabriel tuppa ning päris Heini järgi...aga teda meie pole näinud. Selgus, et Anetet polnud kodus ning nad tulid sealt tagasi...kuid niimoodi, et Gabriel oli seal õue peal veidi batuudiga hüpanud ning siis järsku märkas et venna on kadunud....
Hakkasime siis Heinit otsima....ja lõpuks leidsime maja tagant ühe ääretult endast väljas ja lahinal nutva poisi. Ja nagu tal kombeks, ei taha ta algul ka räkida, mis juhtus - kas sai haiget või miskit muud.... Lõpuks selgus kurb tõsiasi, et tal oli rahakott ära kadunud - sees oli lapse tööga teeitud 1300 krooni :( Küsimuse peale et kuidas see kott tal taskust üldse välja sai tulla vastas ta, et tasku lukk ei läinud kinni.... no võttis ikka lihtsalt sõnatuks. Hakkasime siis kiirel tempol seda kotti otsima, sest kell oli juba pool 5 saamas ja koosolek hakkab ju kell 5.... Käisim kogu teeääre läbi, isegi teeäärse põllu pealt vaatasime(ütlesid, et käisid korra seal ka) Aga ei mingit kotti...hakkas juba kerge masenud peale tulema...ema ka iga natukese aja tagant helistas, et kas juba leidisme...Aga ei mingit kotti...nii me siis lõpuks Kärdlasse sõitismegi ja mõttega, et õhutl osime uuesti, kuigi lootus oli suht kadunud...mine tea, kui keegi leidis, siis sai hea rahanoosi omanikuks - kui paljud tänapäeva siis ausad leidjad on, eriti kui rahakotil nime ka sees ei ole.
Kotti otsides ütlesin Heinile, et palugu nüüd Jumalat, et ta aitaks koti üles leida...Ka koosolekul pastor palvetas selle mure pärast...korduvalt...
Tagasitulles sai otsinguid jätkatud...õigemini Tiit ja Heini tulid uuesti jala teeristist kodupoole. Veelkord käisid nad läbi põllupealse...ja oh imet...see rahakott oligi põllu peal, kuid paarkümmend meetrit eemal sellest kohast , kust varem sai otsitud....Õppetund oli poisile raske, kuid õpetlik ja enam ta oma rahakotti kaasa ei võta.
Kuid siiski oli see järjekordne tõestus, et Jumal on palvetekuulja :D

Pühapäeva töine pool...

Pühapäevane päeva kulges jälle ajanappuse tõttu kiiruse tähe all. Nimelt kuna reedel läksid naabrilambad laudast välja, siis sai oma lammaste jaoks tehtud piisavalt ruumi, et neid sisse öömajale lasta. See töö sai siis tehtud laupäeva õhtupoole ning isegi labad said ööseks tuppa :) Pühapäeval tuli aga ära teha see töö, mida oleks pidanud juba enne nende väljalaskmist tegema...nimelt ussirohu sisse andmine. Üks väike eelmise aasta noormees oli ennast juba üpris pasale saanud :S Selleks tööks sai appi palutud numbreid kirjutama Arvo...sai temagi juures see töö meie abiga tehud, nüüd siis oli vastuteene ;) Sisse sai neile söödetud siis albendazol´i vedelikku, igaühele umbes 2ml...talled said vähem.
Laupäval lambaid sisse ajades jäid järjeindlalt õue need kõige uuemad neiud, kuid pühapäeval, tänu Tiidu rollerile, saime nemadki sisse. Ja nemad jäidki sisse, kuna mõtlesin neid natuke harjutada viljaga ja endaga:D Sai nad ju peale meile toomist jube kiiresti välja lastud ilma, et oleks mindki tundma õppinud - ei teagi, et mina uus perenaine olen. Lisaks on nad värskelt pügatud ja kuna see nädal tõotab tulla suht külm, siis las nad olla parem sees....

Laupäev, 9. mai 2009

Reedene õppepäev


Reedel oli siis meil üks järjekordne lambakasvatajate õppepäev. Päev sai siiski alguse Vaemlas villavabrikus, kuhu ma jõudsin väikese hilinemisega, kuna kodune kiire tempo ei olnud piisavalt kiire. Kuskil kell 8:15 olid meil lauda ukse ees suur kahkordne lambavedamise käru, kuhu hakati peale laadima Pärnumaale sõitu ootavad lambad.
Ise söötsin kiiresti lapsed ära , Tiit viis suuremad lasteaeda, mina põrutasin lauta kitsi lüpsma ning kuskil poole kümneks jõudsin ka koos Margusega Vaemlasse. Seal õnnestus vist minu elus esimest korda näha, kuidas kõik lõngavalmistamise masinad töötavad :D Targemaks sain selles osas, et kui oma lõnga tahad tagasi saada, siis peab sul olema vähemalt 15 kg pestud lõnga(mina avrasin , et 25kg :O) Nüüd siis on mul suurem lootus teha valge-mustakirjut lõnga ;)
Kuskil 10:30 jõudsime siis meile, kus esimene pooltund möödus suht lobades ja ümbruskonda uurides. Siis jõudis kohale ka kohalik loomaarst, kelle abil saime oma suure poisi ja Klaara sõrad kärbitud. Peale seda musta tööd oli väike kohvipaus, kuid enne seda sai paarile kiirustavale inimesele ära näidatud ühe lambapgamine(millest siiski kohvitajad osa ei saanud) Ülejäänud siis vaatasid ja kuulasid pärast Tiidu õpetussõnu pügamise kohta. Enda üllatuseks pean mainaima, et need pügatud loomad nägid pärast ääretult kenad ja kobedad välja :D Kokku sai tehtud 5 lammast, millest 2 olid sündinud oktoobrikuus 2008. Kuid pärast pügamist ei olnud küll suuruse vahet :P Kõik olid suured ja kenad :D
Päeva kokkuvõtteks võik öelda seda, et kui ma eelmie päev arvasin, et aega tuleb õhtupoole kõvasti puudu...siis ma eksisin, sest kogu see lambavärk oli kell 2 läbi ning saime Tiiduga rahumeeli end ette valmistada päeva teiseks osaks...emadepäevapidu ja laskeklubi koosolek...

Neljapäev, 7. mai 2009

Neljapäevake...

Tänane päevatöö oli õues, maja taga peenramaa kaevamine. Tiit juba jõudis ükspäev sinna peale kõdusõnnikut viia, tõmbas isegi natuke äkega üle, et kaevamine kergem oleks. Saigi siis hommikul käevetöö käsile võetud...hommikul koos Margusega ja õhtupool juba koos kitsepereilidega :D Õhtu lõpuks sain ühele peenrale isegi natuke varast porgandit maha...Need kitsed on mul ikka ühed huvitavad loomad küll...panen nad kenasti puude alla rohtu sööma, kuid kui ise nende juurest eemale lähen, siis kohe kisa ...kohutav kisa lahti. Aga kui õhtul nad enda juurde peenra äärde panin, siis oli täielik vaikus...ainult natuke rohukrõbistamist oli kuulda ;) Ja alumisel pildil veel kevetööde kaasaelajaid...

Homme siis aga jälle üks päris kiire päevake(ei kujutagi ette, kuidas kõik peaks sujuma) Hommikul kella 9 paiku on taas lambakasvatajate kogunemine Vaemla villavabrikus, kust pärast suundutakse meile, et Tiit näitaks lammaste pügamist. Kohale pidi tulema ka kohalik loomaarst - eks näis mis tarka temal rääkida on...Kuid kõigele lisaks langes kokku selline asjaolu, et naabrite lambaid just homme hommikul hakkatakse sorteerima ja mandrile veoks ette valmistama.(naabrist mitteolenevatel asjaoludel) Nii et ma kujutan ette et homme on meie laudas üks suur segasumasuvila :P Kuid õnneks sai kõikidele lambakasvatajatele öeldus, et nad selga paneks veidi töisemad riided...ja tulemas üks suur praktikumi päev :D:D....lambad sorteerida, sisse sööta ussirohud ning seejärel toimetada kärule....hiljem värgivad lammaste sõrgu ja katsetavad masinaga niitmist.
Pärast kõike seda madistamist tuleb minul veel jõuda kella viieks lasteaeda emadepäeva peole ning Tiidul poole kuueks Kärdlasse laskeklubi aastakoosolekule(enne seda tahaks ta veel jõuda saunas käia...)
Hmmmm......tundub nagu oleks kõigeks selleks aega vähevõitu....aga eks näis....

Kolmapäev, 6. mai 2009

Võitluste järg...


See õnnetu kinnise mäluga lammas on täna tunduvalt parem... Tol päeval , kui ma esmakordselt nägin, et ta jälle mäletses, oli näha et tal puudus täielikult igasugune söögiisu... Arstiga konsulteerides ütles ta, et ma jätkaks selle viina+pärmi+suhkrusegu söötmist( selline tunne, et lambast saab varsti alkohoolik, kui ma talle iga päev 100g hinge alla panen :P) ja kõhu masseerimist ning ma hakkaks natukene parema toiduga teda meelitama (näiteks mõne kartuliviiluga) Kartulit pakkudes olin suures üllatuses, kui hästi ta seda tahtis...arvan, et kui oleks kausitäie ette pannud, siis oleks ta ka selle ära söönud :P Kuid siis oleks talle täieliku karuteene teinud. Täna andsn jälle mõne kartulitüki ja otsisin heina seest paremaid suutäisi (hiireherne varsi nt.) Ja jälle pidin üllatuma, kui hästi ta neid sööma hakkas. Varem panin talle heina lihtsalt söötmesse ette, kuid seda ta ei puudutanud, kuid nüüd näpuvahelt sõi ideaalselt....ja tänu sellele ta läks isegi hiljem ise söötmest seda "paremat" kraami otsima. OI-OI kui hea oli vaadata kuidas ta isuga paremaid kõrsi otsis :D Ja kui varem ta kakas ainult pärast kõhu mudumist, siis täna päraslõunal avastasin aiast täiesti värsked ja ilma mudimata välja tulnud "jupid" ... rõõm oli suur. Näha , et loomal tuleb elujõud tagasi :D (isegi pildil on näha kuidas ta mälub :P)

Teisipäev, 5. mai 2009

Mitu päeva võitlusi...


Päeva parim uudis on see, et mul kallis lammas on tänu vatsa sonkimise, viina jootmise ja palvete peale lõpuks ometi mäletsema hakkanud. Oli juba eile õhtul väga lootusetu tunne ja hommikuti lauta minnes hoidsin alati hinge kunni, et äkki juba teise ilma läinud. Ootan ja loodan, et ta nüüd täielikult taastub, kuna arsti väitel võib niiviisi seespoolselt põletik tekkida (et kui mälu kinni).
Teine võidetud võitlus on see, et Margus on jälle terve ja ilma palavikuta(eile õhtust siis). Laupäeva õhtul käis tal temperatuur lausa 40 kraadi peal :S Pühapäeva hommikul tuli tal ka veel nohu, nii et une aegu tal vaata et hingamine lausa seiskus(kui suu kinni kukkus). Ja usun, et tänu koguduse ja enda eestpalvetele ei ole tal nüüd enam nohust märkigi, nagu poleks olnuki :D Lasin tal täna isegi korraks õue värsket
õhku hingama ;)
Veel väike pildike sellest, kuidas osad mu näljased lambad õues heina söövad ning ülejäänud, tuvastanud, et perenaine värava aga seisab, hordidena kohale kappasid :D

Pühapäev, 3. mai 2009

Jälle üks murelaps...

Peale lammaste õuelaskmist avastaisn õhutl, et üks utt lonkab ühte jalga. Lähemal uurimisel nägime, et sõrad olid suht pikaks kasvanud...äkki need teevad haiget. Igastahes sai sõrgu kärbitud ning lammas uuesti lahti lastud. Järgmise päeva lõuna paiku(reedel) käisin uuesti lauda taha vaatama, et kuidas ta ennast tunneb... olukord oli jätkuvalt kehva - lammas oli pikali maas ja ei jaksanud üldse enam seista:S Tegin talle igaksjuhuks seleeni süsti ja toimetasin ta lauta päikese käest ära. Tol hetkel ta sõi kenasti nii vilja kui silo, kuid pole teda kordagi näinud mäletsemas. Täna ta pole enam ka söönud, kuid seisis juba püsti...vähemalt. Arvan, et sellest pikast lamamisest lauda taga on tal mälu ka nüüd kinni jäänud. Minus hakkasid lööma kõige suuremad ja valjemad häirekellad.....hakkasin tegema ruttu maomassaaži(rusikat kõhtu surudes oli kõht nii kõva, et näha jäi lausa suur surumise auk :O, pole ma sellist asja ennem tundnud:O) ning jootsin sisse mälurohtu(viin+pärm+suhkur) Loodan, et aitab. Eks õhtul pean veelkord kõhtu mudima ning mälurohtu söötma minema. Kahju kui temaga peaks midagi juhtuma, sest ta üks mu parimatest uttedest....

Reede, 1. mai 2009

Kohutav õhtuke...

Hommikul lambaid välja lases oli mul kindel plaan nad ka õhtul sisse tagasi saada, et neile veel vähese rohu tõttu heina sööta. Laudas sai kenasti ruumi veel tehtud, et ehk mahuvad siis ilusti sisse ära........Lambais sisse ajades läksid osad ilusti lauta ja ka õigesse aeda, aramad vennikesed ja need uued lambad jäid aga suurest teadmatusest ja hirmust õue, ega tahtnud mitte kuidagi sisse tulla. Võttis Tiit siis jälle rolleri, sest ega nende lammastega jõua mööda põldu võidu joosta. Suure punnimise peale saime nad kõik lauda uksest küll sisse, aga.......mingid oinaarud panid lammaste arvu ja ruumipinnaga täiesti puusse...ja mitte vähe...Lambad mahusid kuidagi sinna aeda ära küll, aga kõik põrandale magama küll ei oleks mahtunud. Suurest tallede äramagamise hirmust tuli siis õhtul kell pool kümme mõtelda välja uus plaan...lükkasime ühe heinarulli õue, et nad nälga ei peaks seal õues tundma ning ajasime oma karvased aiast uuesti välja.....päevapeale pea 3 tundi täiesti mõttetut tööd :S Õnneks sai saunale õhtuhakul tuli alla pandud ning nüüd oli paras aeg see suuuuur higikiht endalt maha pesta...
See on nüüd see, et lambakasv on kiirem, kui mõtlemine järele jõuaks.........

Kena päevake...

Täna hommikul siis võtsime kätte ja sorteerisime veidi lambaid, et kes võiks välja minna. Lauta minnes selgus ka , et üks noor emme on ühe valge poisiga valmis saanud...mõlemad tunnevad ennast väga hästi (kuna vargad sai kõrvalaiast ära tõstetud, siis polnud ka uuel emal piimakonkurente).
Lammaste väljaajamine on üks suur tegemine...nagu iga aasta. Vanad lambad teavad väga hästi, mis on õue ja värske rohi, aga need talled...lausa kurjaks ajavad...aiast välja ei lähe, veelvähem laudauksest. Ise on nad kõvad mehed aedadest välja tulem, kui ei lubata...luba antus, siis ei lähe. Lausa oimetuks saime end joosta. Lähevad välisukse juurde ja keeravad otsa ringi ning sups aeda tagasi....Lõpuks said siiski kõik õnnelikult välja :)
Siis mõtlesin, et võiks ju kitsepreilidki välja viia...siiki veel ketiga, kuna pole nende jaoks kindlat aeda valmis ning oma noorte õunapuude saatusega ei tahaks riskida. Lasingi Tiidul maasse lüüa paar vaia, kuhu külge nad jooksma panna. Järhekordsel ei suuda ma aru saada, kas neile meeldib õues või mitte, sest nad on suht häälekad ning nagu sööks vähevõitu...ei tea...
Kuna eile olid mu porganditel lapi sees idudki järele tulnud, siis pidin needki täna maha saama. Suured poisid jätsin kenasti haiget Margust valvama (sai Heini käest angiini :S) ning tõttasin ise põldu suur lapitäis idusid kaasas. Põllul lugeisn põllul vaod kenasti üle ja pidasin arvet, et äärest umbes 5viis vagu jäeks varase kollase kartulile ja järgmise 7 Antsule. Nii saigi 13 vagu käsile võetud ning omakorda vao harja peale seemnete jaoks vagu ajama. Teadsin, et mul on laips palju seemneid, aga etnaid poole vao jagu on, seda ma ei teadnud. Mainin siis, et üks vagu on umbes 112 m pikk. Mõtlema paneb mind hoopis see asjaolu, et kodus on mul veel paar lapitäit seemneid eelidandamisel. Panin ükspäev neid juurde, kuna arvasin juba, et ammuse seemnesäilivustähtaja möödumise tõttu nad ei hakkagi idanema...üks lapitäis varajasi porgandeid on siiski ka kahtlased, vist ei tõuse, aga eks näis.

Jälle lambakasvatajad koos

Neljapäeval sai taas lambakasvatajate koolitusel käidud, kus lektoriks oli Hillar Kalda. Päev oli igati asjaette ja nii mõndagi tähtsat sai kõrvataha pandud(peaks see kõik ka meeles seisma...) Õnneks anti ka paberid kaasa, siis vähe lihtsam meenutada. Tuleb välja, et puugid annavad isegi lambale haigusi :O Nähud on sellised, et lammas jääb nõrgaks ja lahjaks ning lõpuks tõenäoliselt sureb. Inimesele see liha kahjulik ei ole...samas kuid kui ta lahjaks jääb, siis ei saagi suurt liha ta pealt. Tapmisel pidi vett olema soolte vahel, mida tervel lambal ei pidavat olema. Ussirohud ega tugev lisasöötmine ka ei aitavat looma taastada ...ühesõnaga surmalaps.
Veel olen vahest imestanud, et miks vahest lambal sapipõis on väga suur...Hr Kalda teooria järgi on see lammas söönud teistest rohkem halvaks läinud või mürgisemat sööki...võta nüüd kinni. Veel üks huvitav asi, mida tema ütles, et kui talled pügada varakult (nii 4-5 kuu vanuselt) ära, siis pidavat nad jõudsamalt hakkama kasvama ning suurtootjatel pügamise peale kulutatud raha tuleb mitmekordselt tagasi. Tasub proovimist :D
Õhtul koju tulles sai Tiiduga koos karjamaa aed korda seatud ja elekter kenasti sisse lastud. Ilusad ilmad on selle rohu päris kenasti väja meelitanud ja eks lambadki taha ükskord välja saada....

Uued lambad


Kolmapäevase päeva viimane uudis oli aga see, et õhtul kuskil kella 7 paiku, kui olin just oma murelit ja virsikut iskutamas, helises mul telefon. Seal teises otsas rääkis Irma, kes teatas, et hakkab täna õhtul meie poole sõitma...koos lammastega, mida ma temalt soovisin saada. Tegelt tahtis ta teada mitu lammast ma tahaksin saada....leppisime kokku 20 ute peale siis. Neil pidavat kõik heinad peaaegu otsas olema ja nüüd oleks kiiresti vaja neist lammastest (mis niikuinii mulle pidid tulema) lahti saada :D. Aga kuidas neid lambaid valida?...ikka nii nagu ta valiks neid oma karja täienduseks :D Kohale lubasid nad jõuda kuslik 9 paiku...ja nii nad ka jõudsid. Niisiis ongi mul tollest õhtust veel 20 noort tibi juures :P Pildi tagaplaanil siis triibulised-pügatud noorukid.