Flash Calendar- Nature Theme

kolmapäev, 2. oktoober 2013

Õppereis Inglismaal

Hoiatus.... jutt tuleb PIKK(võiks veel pikem olla, sest muljeid jätkuks kauemaks))!!!
Kõigepealt suured tänud Hiiumaa Koostöökogule, kes kutsus mind sellele reisile! Õppereisi läbiv teema oli lühike tarneahel tootja ja tarbija vahel ning meile tutvustati ka kohalikke koole ja nende väikeseid kooliaedu, kus lastele (peamisel vanuses 6-11) õpetatakse kasvatama köögivilju ja siis püütakse ka neist köögis midagi valmistada. Saime maitsta ka koolisööki (mis küll meie auks veidi paremaks oli tehtud, nagu aru sain) ja kaks meil kaasas olevat last said seda koolitoitu süüa suisa paaril päeval .... toidu maitsest nad väga kõneleda ei tahtnud....
Veel käisime mitmes mahetalus (farmis), kus nägime nii lambaid kui veised ja suuri kasvuhooneid, kus sees kasvatati siis köögivilju (jäi küll arusaamatuks, miks nad näiteks sibulaid, küüslauke ja kurke kasvuhoones kasvatavad...) Targemaks sain köögiviljanduses küll selle koha pealt, et ...KUULGE NÜÜD MITTE MÜRGI AUSTAJAD..... kapsaid ja kapsalaadseid pritsitakse KÜÜSLAUGU LAHUSEGA. Peensusteni küsisin, kuidas lõigata viinamarju, ei tea siiski, kas oma viinapuu juures seda jälle teostada oskan. Lammaste siseparasiitide vastu võideldakse ikka karjamaade vahetamisega ja väidetavalt ei ole nad juba ammu rohuga tõrjet teinud...
Huvitav koht oli üks nn mahe köögivilja farm, kus inimesed igakuiselt maksavad mingit maksu, et nad üldse saaksid sealt köögivilju ja siis tulevad ja ostavad sealt köögiviljad (vist siiski odavamalt, kui mingist mahepoest) Sain aru, et need samad inimesed käivad ka veel mingitel päevadel (või siis graafiku alusel) seal tööl (abis) ka. Ja asi tundub toimivat.
Aga proovin siis alustada algusest.... Reis algas meil Tallinnast 22 sept. ... pealpool pilvi on nii ilus päike ja pilved, kui lumeväi... isegi aknad läksid härma :D

Jõudlsime Gatwick´i lennujaama 7 paiku Inglise aja järgi, aga kuna meie rendiautodega oli paras segadus(no lihtsalt me suutnud paigutada 12 inimest koos pagasiga 7 ja 5 kohalisse autosse... no soovisime juba alguses kahte 7 kohalist autot, aga oli arusaamatus) , siis saime oma reisi jätkata alles umbes 10 paiku. Ja kuna mõlemi auto juhid oli elus esimest korda paremalpool roolis... ja meie oma veel ka juba pikemat aega automaatkäigukasti kasutanud (sealne auto oli manuaal), siis võite ette kujutada, kui "põnev" oli sõita esimesi meetreid-kilomeetreid pimedas, valel pool teeääres ja mitte millestki aru saades meeletus autode virrvarris - esimene arenaliinilaks missugune :D  Reis oma ööbimispaika pidi olema eeldatavasti umbes 3 tundi... ja umbes ligilähedaselt 3 tunniga meie autotäis ka kohale jõudis, erinevalt teisest autost, kes sattus juba Londonisse ja "nautles" öises linnas ja tänu sellele jõudsid nemad öömajale alles kella 2 paiku öösel, ehk paar tundi meist hiljem (Eesti aja järgi siis juba kell 4 öösel)
See siis meie esimene kodu kolmeks ööks, asukoht on Warwicksher´is
Järgmisel hommikul külastasime ühte erivajadustega(sain aru, et vaimste puuetega) laste kooli kasvuhooneid, kus neile õpetatakse kasvatama erinevaid köögivilju ja neid ka siis müüma, rajati ka väike õunaaed.

Ja neid metsikuid pampleid kasvab igal pool hullult palju - hekkide viisi lausa... meie muidugi maiustasime mõnuga :P
Sealt edasi käisime ühes uhkes hotellis(öö eest tuleb välja käia kuni 500 naela), mille ees olid niiii ilusad põõsakesed..

Hotelli taga oli oma maitsetaime-köögiviljaaed, et kokkadel oleks võtta head ja värsked kohe maja tagant.Kõik peenrad oli eraldatud väikese hekikesega, mis piinliku täpsusega oli pügatud kandiliseks, no superilus, eksju :)

Pärast eestlaste jaoks ebatavalist lõunasööki, mis koosnes hiigelsuurest saiakärakast, mille vahel oli veidi salatit ja üks hammaste all tõrkuv veiseliha viil, külastasime esimest kooli. Koolis (algkool siis ) käivad lapsed vanuses 4-11, majad on ühekorruselised ja maja taga laiub suuuuur rohuplats, paari jalkaväravaga ja uueks asjaks üks turnimis element, mille nad said tänu ühe lapsevanema eestvedamisel alles 6 aastat tagasi. No üldiselt neid koole , mida me nägime, seal oligi õues lihtsalt üks rohuala, kus lapsed siis käisid mängimas, turnimiselementide ja liivakastidega(võis siis kruusakastidega) pole seal väga priisatud. Aga vaatamata sellele veetsid lapsed kõik võimalikud ajad õues olles. Aaa... ega kooli sisenemine pole mingi naljaasi, kõik me saime rinda kleepsud, et oleme külalised, et lapsed ikka teaksid, et me ei ole pahatahtlikud võõrad nende alla - välisuksed-väravad käivad lukus ja sisse ega välja minekut omal soovil ei toimu! 

Ja kuna erinevate kohtade vahel olid vahemaad korralikud ja palju aega möödus meil sõites neid vahemaid, siis ehk sellega sai vähemalt meie autojuhtide sõit vähe klaarimaks enne uute katsumuste tulekut :)

See lahe vets on siis sellest köögivilja farmist, millest ma alguses rääkisin - täitsa ökovärk, katusel päikesepaneelid, sees saepuru haisu peletamiseks - peab ütlema, et töötav värk igati!
ja üks põld sealt .... pilt jäi tegemata aga kapsa-brokoli ja muu kapsaliste peenrast, mis on täieliselt kaetud mingi valge kattevõrguga.... see siis peal jäneste kahjustuste vältimiseks. Teame ju kõik, et see maa on pungil täis jäneseid, isegi lennujaama kõrval oleva ringtee ääres rohuplatsil einestasid rahulikult kolm jänkut, ja me ei täägi neist laipadest, mis teedel olid...


Aga õhtul käisime bubis söömas ja meelt lahutamas - mängisime keeglit (kuigi silmad tahtsid juba magada - sisemine kell oli veel väga vale ja 2 tundi ees)

Järgmisel hommikul üllatas meid hommikusöögilauas üks ringi rändav õhupallike, kes vägisi kippus sinu söögitaldrikule :P

Sel päeval ootas meid esimene loomadega farm, mida pidasid üks vanapaar, ei saanud mina täpselt aru, kuidas nad jõudsid kõigi nende lehmade-lammaste-suurte kasvuhoonete ja viljapuuaiaga tegeleda, lisaks keetsid nad ise veel ka moosi ja tegid erinevaid talutooteid. Naersime isekeskis, et hoiavad oma töölisi praegu kuskil nuka taga peidus :P
Aga nagu pildilt näha, kasutatakse sealmaal päris hulka päikesepaneele, mille energia jookseb elektrivõrku ja kui sina tarbid vähem, kui toodad, siis maksab sulle hoopis elektrifirma. Ja nagu aru sain, siis just see vanapaari farm saabki kogu oma elektri just sealt katuselt.

Ja peavad nad selliseid vahvaid vanatõugu lambaid. Tõuks siis
castlemilk moorit -( piimaga nendel lammastel midagi pistmist ei ole)

ja selle lamba lõng (mida ma ka koju haarasin ühe toki) ning nahk

Ja edasi läks asi veelgi nummimaks ja nunnumeeter kerkis üsna lõppu, sest külastasime alpaka farmi. Sellel pildil siis 3 kuused tallekesed, keda just kaalutakse ja tehakse välisparasiidikontrolli
Siin siis kevadel pügatud vanemad loomad, kes olid väga uskumatult sõbralikud-uudishimulikud ja armsad :D Võta või endalegi üks selline tüüp :P Vähemalt sain kaasa natuke seda imepehmet villa, mis mull ühe reisiorganisaatori poolt lahkelt ka vaakumpakendati, et ikka kohvrisse mahuks :D 

Siin lihtsalt üks ilus maja

Sealt edasi käisime Garden Organic´us, kus ka maja taga kasvatati väga erilise ja ka eksootilisi vilju, nagu ka see hiiremelon (oli vist)

Õhtul viidi meid ühte restorani, kus toimus erinevate siidrite tutvustamise (degusteerimise) õhtu, koos nende juurde sobivate roogadega. Etteruttavalt ütlen, et ainuke päris hea toit oli hautatud pardijalad :DAga edasine siis järgnevalt....
merekarbid - aitasid süüa, aga ise ostma ei läheks

Mädaks läinud piimast tehtud juust koos kreekapähklite ja mingite roheliste lehtedega...maitseelamus siis näha järgmisel pildil...

Meie kaasasoleval tütarlapsel jäi aga see toit täiesti puutumata, sest kui aus olla, siis see lõhn(hais) oli vähemalt minu jaoks juba rõve.... see-eest meie kõrvalauas olevad prantslased(kes ka meiega koos reisisid) sõid kõik selle ära ja lakkusid või taldrikudki puhtaks ja kiitsid, et neil seal veelgi hullemaid juuste prantsusmaal.... ja nii rändaski meie tüdruku puutumata toit prantslastele, mis suure kiiruga  nahka pandi.... selle peale ütles pildil olev noormees, et prantslastel vist puudub maitsemeel :D

Edasi sõime suitsutatud kala, mis oli ka täiesti söödav ja hea

Ja siis midagi eestlastele, kartulipudrumoodi asi ja ahjus küpsetatud sealiha. Maitseainetega ei ole priisatud mitte üheski toidus..

ja siis magustoit, mis koosnes pudingist ja kõrvale sai veel taignas õunad. Täiesti söödav ja hea  puding, aga väääga magus (nagu nende enamus magustoite)


 Ja siis sai õhtu läbi ja koju magama....järgmine päev ootas meid ees reis järgmisesse maakonda Shropshire`i, kuhu sõitmine juba andis meile sellise adrenaliinilaksu, et midagi muud poleks enam vaja olnudki  - teed muutusid järjest kitsamaks, kurvilisemaks ja mägisemaks, tundus nagu oleksime sõitnud mööda ameerika mägesid, aga aegajalt tuhisesid vastu mõned autod ja suured sõidukid, mille möödudes oli tunne, et nüüd peeglid lendavad .... ja lõpuks oli tee nii kitsas, et üksteisest möödumiseks pidi osa rahvast enda möödumistaskuse tagurdama :P
Sihtpunktis oli seekord üks väga vana 1583aastal ehitatud mõisamaja
Maja ees einestasid ühed väga ilusad karvakerad

Alumine söögisaal

Meie toa seinad

Meie toas oli ka vana kamin

Ja selline lagi

Ja imeilus vaade meie aknast!

 Ja edasi külastasime me üht kooli, kus nägime juba teistest koolidest tuttavaid köögivilja kasvatamise kastikesi. Muidugi enamuse asju oli meie saabumise ajaks koristatud...
 Ja siis koolilõuna, mida meie sõime - mundris kartul, mille kõrval nn kartuli puder (ehk lihtsalt laiaks litsutud kartul) imemagus ja mõnus porgand(ei tea, kuidas nad selle nii magusaks tegid)tükike brokolit, laste oma kasvataud oad ja veiseliha (omavahel öeldes, oleks sel lihal olnud natuke maitseaineid ja soola, siis oleks olnud päris hea :D ) See oli siis ekstra meile tehtud koolisöök, mis pidi veidi parem olema, kui tavaliselt. Magustoiduks serveeriti meile sooja pudingit koos vaniljekastmega - täitsa hea oli. Kõike seda tõid meile lauale lapsed, kes hoolitsesid imearmsasti, kas meil ikka kõik vajalik olemas oli ja ikka tassis piisavalt vett oli jne. Veest rääkides - kõigil lastel olid koolis kaasas omad nimedega veepudelid, mis klassis nurgas korvis olid ja õue minnes need siis usinalt kaasa võeti. Piima ei antud mitte ühegi lõuna juurde, millest ma tõeliselt puudust tundsin. Kui rääkida veel sealsetest koolisöökidest, sest esimesel päeval, kui meie kaks last seal sõid, siis koosnes söök ärakuivanud friikartulitest ja veel millestki, mida ma ei mäleta. Ühes koolis oli konkreetselt 200-st õpilasest söömas vaid 80(lapsevanemad maksavad toidu kinni), ülejäänutel olid kaasas oma toidukarp, mis koosnes kartulikrõpsudest, šokolaadidest, saiakestest ja muust rämpstoidust. Üks meil Hiiumaalt kaasas olnud koolikokk veetis päeva köögis ja rääkis hiljem, kuidas sealne kokk oli parasjagu kraadikesega ahjus mõõtnud mingit köögiviljavormi temperatuuri ja teatas ise, et ega lapsed seda niikuinii ei söö..........miks siis sellist toitu üldse teha?? Ühesõnaga selle reisi käigus sai mul selgeks vähemalt üks asi - mul on ääretult hea meel elada just siin, kus ma elan, lapsed saavad koolis head sooja sööki, lasteaialastel on õues erinevad mänguasjad, ronimise kohad ja NORMAALSED liivakastid (mitte kruusaga täidetud 1*1,5m kastid, kus keegi ei saa mängida) Veel seda, et koolis söögisaali, kui sellist ei ole - võimlas lükatakse söögi ajaks lauad laiali ja pärast seda pakitakse jälle kokku...Eks seal koolides oli kindlasti ka häid asju (näiteks need köögiviljakastid maja taga), aga.....
Läbiv teema oli muidugi üldiselt õpetamine ka täiskasvanuid köögivilju kasvatama, õppimine neid ka köögis valmistama, projektirahadega aidati isegi muretseda inimestel kööki elementaarseid instrumente, sest juba mõnikümmend aastat on nende söögitegemine välja näinud vaid nn "piip ja valmis" põhimõttel (ehk mikrolaineahi) ja inimesed lihtsalt ei oska süüa teha (millest me tõesti aru saime) Ja ma nüüd ei teagi, kas pean siin kohal Eesti seisukohast vaadatuna tänama nõukaaega, et me ei saanud nii heaoluühiskonnaks areneda ja kõigepealt põhja minema, et siis nüüd tegema pingutusi, et põhjast jälle üles tõusta ja õppima süüa tegema... vat ei tea... Aga lõpuks ei osanud ma mitte millegi üle enam imestada ja tänasin jälle, et olen sündinud ja kasvanud meie armsale Eestimaa pinnal :D
Koolilõuna meile
Kohalikul turupäeval näitab vanamemm, kuidas võid tehakse :)
 Ilus kapsalett... aga mis see kõige parempoolne on?????
 Üks lõuna vamistasime ise endale pitsasid - väga maitsvad tulid
 Kenad vaated igal pool
 Ja siin ühel koolil oli suisa omad kanad. Seal koolis ka lapsed kasvatasid köögivilju ja asju ning siis müüsid lapsed need ise turul maha (tehti spetsiaalseid laadapäevi neile) ja siis said lapsed ise otsustada, et mida selle raha eest koolile osta - lapsed soovisid kanu..... järgmisena soovivad sigu, aga õpetaja polevat selleks veel valmis :D icccc
 ja valgeid täppe on igal pool, kuhu vaatad....
 Shropshire mäestikes
 Vaade on lummav ja teed on veel hirmuäratavamad :p

 Mägede vahelises orus meie õhtusöögimaja, kus ma sain selle reisi kõige lummavamaid, isuäratavamaid veisekotlette, vot need olid TÕESTI head
 Ühes farmis oli üks väga armas border, kes peaks järgmisel nädalal poegima.... ja eeldatavasti kollisid....
 Taimetargad - mis vili see on????? kasvas kooliaias ühes kasti nurgas

 Ja  et meil see loomade seltskond veelgi kirjum oleks, siis ühes talus oli lisaks veiste ja lammastele ka mõned laamad, kes lasti lammaste karja sisse poegimise aegu, et rebased lambatallesid ära ei sööks (valvekoerte eest :D )
Ja nii see nädalake seal kaunil Inglismaal hakkas otsa saama.... viimane õhtu kulmineerus aga tantsuõhtuga, kus üks seitsmekümnendates vanaproua (nagu vedrujänes hüppas seal põrandal - jube lahe tädi oli) õpetas kogu me suurele seltskonnale vanu seltskonnatantse-ringmänge.... ja seda kõike elava muusika saatel...... kõik see sobis ideaalselt selle vana majaga....ja mis vana maja see ilma kummitusteta on?? Meie tuba magas nad kõik vist maha, aga kõrvaltoas nägi küll üks meie naistest kuidas punt inimesi ühe voodi ümber olid askeldanud keset ööd, algul oli ta arvanud, et need on keegid meie omadest kes pulli teevad ja seepärast ta ka teeskles, et magas, aga kui need inimesed ilma ust liigutamata haihtusid, siis........


Aga hommikul me juba lahkusime ja hakkasime liikuma tagasi lennujaama poole.... ikka kiirteel...... mis enne lõppu muutus...hmmm.... teoteeks? ühesõnaga ummik keset päeva, ja ummik oli kuni meie ööbimispaigani välja ja härra hostelistki ütles, et pole säärast ummikut siin enne näinud.....ja kaasauto suutis end jälle ära kaotada, sest keeras kogemata valesti ja oli siis järgmises ummikus....
Tahtsime veeta pool päeva Londonis, aga see plaan läks tänu ummikutele nati luhta, kuigi me siiski seal käisime.... viimasel hetkel londoni rongi peale karates(ukse taga juba vilistati, et nüüd lahkub, kui me tormates trepist alla jooksime ja rongile hüppasime) avastasime endid 1 klassi vagunist, kust meid üsna kiirelt välja kupatati  :P Aga siin veel üks pilt esimese klassi kajutis minu nn kasutütrega :)

 Ja ei saa tegemata jätta ju pilt kuningalossi ees :D
 Järgmine hommik siis aga lennuki peale..... ja lennukist paistab vist Holland ....
 Ja see peaks kõigi teooriate kohaselt olema juba Eesti... ehk isegi Saarema ja Muhu?
Koju jõudsime keskööl, kuna meie lennuk maandus Tallinnas natukene liiga hilja ja siis meil ei õnnestunud kuidagi saada Hiiuma lennuki peale (hilinesime umbes 15 minutit), siis tuli ette võtta ikka praamireis....ja küll oli  hea olla kodumaa, kõik asjad olid jälle õigetes kohtades ja õiget pidi ja õiget moodi  -  autod õigetes pooltes (kuigi aju juba hakkas mõttes teise äärde reastama), vetsu ukselukud käisid lahti õiget pidi (neil käivad risti vastupidises keermes need, jää või vetsu luku taha), kraanis jookseb soe ja külm vesi korraga, mitte erinevatest kraanidest ja siis mõtle, kuidas need käsi pestes kokku saada) Niiet kokkuvõttes oli väga vahva reis, täis adrenaliini ja vahvat seltskonda, kaunist maastikku ja toredaid elamusi. Aitäh kõigile, kes aitasid meil teha selle reisi eriliseks ja vahvaks!

PS: Ja arvake ära, mida ostsid eestlased esimesest poest??? ikka musta leiba ja heeringat, no küll oli hea :D Ja kui te lähete reisile, siis olge head ja võtke natuke rohkem musta leiba kaasa, mul jätkus seda vaid mõneks hommikuks ja enam ma saiast ega saiakestest kuulda väga ei taha (sõime vähemalt 5 korda päevas saiakesi ja koogikesi ja kehakaal tõusis vaatamata jala läbitud kilometraažile)

Nüüd on ka Hiiumaa Koostöökogu poolt tehtud kokkuvõte reisist, seal siis täpsema infoga kohtadest, mida külastasime ja mida tegime :) 



5 kommentaari:

  1. Ziises, pikk jutt on eht hiidlasliku tagasihoidlikusega mainitud, sa oled tõsise referaadi viitsinud valmis kirjutada.Tänud selle eest, neid reisijutte on hea lugeda :).Sirvisin silmadega üle aga tõsisemalt loen siis, kui aega rohkem.Esmapilgul tundud küll, et teil oli super reis :).

    VastaKustuta
  2. Arvasin ka, et vaatan hetkel ainult pildid ära aga jäin lugema ja lugesingi kõik kohe läbi. Tõesti kena ülevaade. Ja tore on teada, et meie kodus ikka kõige parem on elada :D
    Rita

    VastaKustuta
  3. Reis oli tõesti super, muljeid palju, kõike pole jõudnud suisa kirja panna ja osa läks meelest. Kiitused Ritale, et jõudus selle pika referaadi ära lugeda :D Tean omast käest, et vahel lihtsalt ei jõua teiste poole lühemaid referaategi lugeda ja kui enda jutu üle vaatasin, siis avastasid õudusega et saigi juuuube pikk see jutt.... kannatlikud jõuavad lugeda õhtujutuks, siis on uni peal ka :P

    VastaKustuta
  4. Väga hästi kirjutatud,Kaire. Nii armas oli kõike seda uuesti mõttes läbi elada. Aga pole see nii pikk jutt ühtegi. Reis oli ju pikk ja huvitav. Hästi organiseeritud. 24-7 oli tegevus ja vahepeal pidi veel magada ka jõudma:)

    VastaKustuta
  5. Jajah, oleks ju võinud veel pikemalt kirjutada, kui oleks sinu konspekt ka ees olnud :P Aga hästi tihedalt oli küll organiseeritud see reis, napilt ikka jõudis magada ka kõigi nende erinevate õhtusete acivitite kõrvlat :D iccc

    VastaKustuta