Flash Calendar- Nature Theme

teisipäev, 12. juuni 2012

Muudkui tegutsen

Kirjutama ei ole kuidagi jõudnud, kuigi tegutsen muudkui usinalt niipalju, kui jaksu on... Samas püüan kiirelt ka teiste tuttavate-sõprade tegemistel silma peal hoida :D
Aga mis ma siin siis teen päevast-päeva... Muudkui lüpsan kitsi ja vaaritan juustu, mida vahelduvalt üritan teha villapesemisega. Õues on see pesu ikka palju parem küll, kuigi saun ajas talvel ka päris hästi asja ära, aga õuega siiski võrrelda ei saa :P Siinkohal saangi öelda, et täna läks järgmine villateguports Vaemlasse lõngategusse ja välja peaks sealt tulema siis tumedamapoolsem hall...loodetavasti...
Kitselüpsiga seoses pean ma aga kiitma oma keskmist poja Heinit, kes mulle nüüd juba nädala jagu lüpsis väga arvestatav abiline on olnud. Nimel jooksis üks kits kogemata mul näpu pihta ( ja just parema käe omale) ja siis oli mul see lüpsmine natuke raskendatud ... ning Heini oli lahkesti mulle appi tulemas. Eks ta käis ikka aegajalt mul kaasas ja näppis kitse teist tissi samal ajal, kui mina siis ühte poolt lüpsin (tegelikult lüpsan ikka kahe käega :D ) Aga las poiss harjutab.... Nüüd aga tegi ta ise ettepaneku, et kas ta võib tervet kitse ise lüpsta proovida - no ega mul midagi kaotada ju ka polnud, sest käsi oli mul haige ja lüpsmine võttis niikuinii topeltaja... Nii nii ta saigi esimeseks katsetuseks lüpsta Triibut.... ja oh imet.... ta lüpsis kitse täiesti tühjaks ... ja peaaegu sama kiirelt nüüd, kui mina teist kitse lüpsan :D Ja tundub, et talle hakkas see päris meeldima ja nüüd on ta mul iga hommik-õhtu käinud kaasas ja lüpsnud lausa kaks kitse täiesti ise! Tundub, et ta saaks vist peaaegu kõigi kitsedega mul hakkama, välja arvatud selle kõige väiksemate nisadega Spotiga... aga  suur asi ju seegi, kui testega hakkama saab... 

Veel sai siin eile natuke majaesist rüüstatud ja mõttetud põõsad välja juuritud, sest sealt vahelt ei õnnestunud mitte enam niitagi - ja nüüd haigutabki seal selline suur lagendik, mille ma tänaseks juba natuke ka täitsin - panin õue kiige üles ja laudki seal, et saaks grillipotist ilusti järele jäänud põõsaste vahel mõnusalt einestada ja kiikuda :D Rohukasvu peab seal küll veidi ootama, aga eks see tuleb ka omal ajal...
 Veel peab usinalt tööd tegema me armsate valvekoertega ja nii me käimegi jõudumööda nendega karjamaal jalutamas. Nüüd eilsest alates võtsime kasutusele ka elektriseeritud treenigkaelarihma, mis on siinkohal ikka väga tänudväärt asi. Isegi me sõnakuulmatum Zeta tüdruk muutub taltsaks ja teab juba, mida tähendab sõna EI ... seni kippus see tal olema natuke segane väljend...või siis ei tahtnud ta teada,mida see tähendab ...või siis lihtsalt eiras seda, sest teadis, et järgi joosta ma talle ei jaksa ja nii sai ta teha, mida TEMA tahtis. Dan on meil rohkem sõnakuulelikum ja allub korraldustele palju kergemini... tema iseloomgi tundub olevat selline leebem ja ta kardab hirmsasti haiget saamist ja liiga valju hääle tegemist.... kuigi oskab temagi oma tahtmist teha ja lammastega võidu joosta ... ja seda me siis nüüd üritamegi neilt välja juurida, et nad ei võtaks lambatallesid kui mänguasju ja lambaid kui lihtsalt toredaid jooksupartnereid. Hetkel tundub me siht olevat õige kursi peal, kuigi pean tunnistama, et saan nendega aja nappuse tõttu liiga vähe viibida lammaste seas...
Samas on külapealt kuulda hästi naljakaid kuulujutte, mida me kodus vaikselt naerda pugistame.... näiteks hakkasid meil koerad lambaid murdma ja nüüd lasi Tiit nad lihtsalt maha. On üsna mitu inimest küsinud, et kas meil koeri enam ei ole ja kes meil neid lambaid ikka murrab -  kas koerad või siiski hundid? Enda arust on kõik lambad meil täie tervise juures ja sel aastal pole isegi veel PTUI-PTUI-PTUI, ka ilves käinud. Ehk aitab ilvest ka eemale hoida see koerte lõhn, kui koeri seal karjamaal asjatamas käidakse...
Aga jah, eks see küla kipub vahel olema targem, kui me ise. Aga arvan ka teadvat, kust see jutt pärit on... Nimelt, kui meil need linnalapsed külas olid, siis pääsesid koedad kogemata oma aedikust välja lammaste sekka nii, et me ise seda ei näinud ja juhtus, et kaks autot sõitsid samat aegu mööda ja jäid lausa seisma, et teatada, kuidas me koerad just praegu lamba maha murdsid..... Jooksime kiirelt asja uurima ja selgus tõesti, et koerad olid lammaste seas ja oma suures mänguhimus loomulikult ka ühe tallega mängima läksid ja ka pikali jooksid, kuid kui me talle ligi läksime, ajas see omad kargud alla ja pistis täie auruga punuma...seega lihtsalt väike ehmatus lambakesele... Aga need möödaminejad seda ju ei näinud ja nende silmi jäi see pikalijooksmise koht.. seega järeldus, et kui murravad, siis vaja koerad ka ikka maha lasta.... Aga me peaks olema ju lollid, kui selliste noorte lastetempude peale neid kohe maha hakkame kandma - nad tahavad koolitamist ja õpet ja kannatlikku meelt.... Sest tegelikult on nad  NIIIII armsad olevused ja meie suured sõbrad :D

Ja täna läks lahti meie söödavarumise hooaeg, kus Tiit käis silomaterjali niitmas... homme siis selle kokkupanek ja esimene korralik söögiports ongi valmis.....  Vähemalt algus tehtud, eks vaata, millal heina tegema saab hakata ja kuidas ilmad end sätivad...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar