Flash Calendar- Nature Theme

esmaspäev, 16. aprill 2012

Titeuudiseid

Uudiseid peaks jälle alustama mitte oma laudast, vaid külapealt. Seekord käisi hea tuttava kitsekasvataja Urve juures, kus ta noor kitseke juba päeval ühe paiku oli veekoti välja punnitanud, aga õhtuks ikka veel ei midagi ja otsest pressimist ka ei olnud. Kuna mul sel aastal üks lammas ka tegi sama triki, siis võtsin asja rahulikult, sest minu talled sündisid vaatamata kõigele täie tervise juures. Kell juba 9 õhtul ja mina ikka laskevalmis. Enne jõudsin muidugi oma laudas ka tuvastada, et üks mu kolmest poegimata lambast tõenäoliselt ikka nüüd kohe-varsti tegema hakkab, aga sinna oli siiski natuke rohkem aega, kui selle kitsega.
Kuna Urve ei ole ise sünnitusabiga väga sinapeal, siis lubasin talle ikka appi minna, kui vaja, kuid enne proovisin teda telefonitsi informeerida. Nimelt peale üheksat hakkas kits ikka selle pressimisega vähe usinamalt tegelema ja lõpuks oligi selge, et tulemas on üks nina.... aga suureks õnnetuseks ei olnud jalgu ja minu juhendamise peale jalgu otsida ka ei andnud tulemusi, kuna seis oli ausaltöeldes seal sees ikka suht segane... Ei aitanud midagi, tuli voodist välja kobida, autole hääled sisse ajada ja sinna sõita.... sest segane olukord tuli ju ometi lahendada. Nii meil siis hakkas tõsine poegimistöö, sest jalgade sortiment sinna pea juurde oli lai - ühesõnaga tahtsid kahe talle jalad korraga tulla ja andis ikka tegu teha, et üleliigseid jonnakaid jalgu eemale saada. Viimaks saime talle kätte. Küll mul oli sellest kitsest kahju, sest kisas teine ikka koledasti nagu tapetaks :S Aga siis vaja ju ka teine välja saada, aga nende jalgade juurde ei leidnud ma kuidagi pead, nagu oleks peata tall. Lõpuks leidsin pea, aga see ei läinud mitte mingi valemiga õigesse kohta, pista või oma näpud tallele silma, et pea õieti seisaks, aga seda ka ju teha ei tahtnud.... Oli päris lootusetuse tunne :S Olgem ausad, kui mina oleks pidanud üksi ja esimest korda tegema sünnitusabi, siis oleksin vist siinkohal omad silmad saamatusest välja nutnud... Viimases hädas tegime katse, et ehk tuleb ainult jalgadega ja kõvera kaelaga välja ( tean, et lamba peamõõtu arvestades see kohe kindlasti ei õnnestuks, vähemalt lihalammaste puhul mitte) Ja see meid siis hädast välja ka aitas. Mõlemad talled tunnevad end täna hommikul väga hästi ja pidid olema täis elurõõmu ja energiat :) Emale palusin ma aga hommikul teha üks antibiootikumi süst, sest selline sees sobramine ei pruugi mitte hästi lõppeda. Ausaltöeldes kartsin ma, et vigastan kitse seestpoolt, aga õnneks kitse tervis ka täna hommikul hea :) Ütleme, et lõpp hea, kõik hea :D


Aga nüüd siis oma lauta tagasi. Panin kella juba üheks äratama, kuid mitte kohe ma ei saanud aru, mis telefon mul karjub sellisel ajal :D Aga ei midad, siiski toibusin mõni aeg hiljem ja tõdesin, et nüüd tuleb vist ikka lauta minna, sest kaamerast vilksatas lamba pepust üks suur pea... Jah... poleks ma õhtul märkanud, et see lammas poegima hakkab, oleks läinud kõik aia taha, sest tall tuli üks jalg ee, teine sees asendis ja seda enam, et tegu oli seekord üksiktallega, siis ka mõõtmetelt veidi suurem.... Aga lauta oli mul tõesti viimane aeg minna, sest talle pea oli juba paisunud õhupalliks, keel paksenenud ja talleke sündimisest väsinud. Noor esmaemme oli aga tubli, sest hakkas usinalt kohe talle lakkuma. Aga nüüd oli mul selline koht käes, kus ma tõesti tundsin puudust sellest maosondist, sest tall ise imemisvõimeline ei olnud (ülepundunud keele ja suu pärast ja püstitõusmisega olid tal ka vist suurenenud pea tõttu raskusi) ja söömata ka teda ei tahtnud jätta. Seega ma riskisin, lüpstes välja natuke piima ja vägisi seda suhu jootes. Vähemalt ei tundunud, et oleks kopsu tõmmanud ja nii me 100g sinna lambasse kadus. Läksin tuppa magama, sest teha ei saanud ma enam midagi, jäi lihtsalt oodata...hommikut...
Hommikul oli minu suureks õnneks kõik korras ja see priske poisslaps tundis end jalgel hästi ning sõi usinalt ema alt piima :D Siinkohal ei saa ma jälle jätta kiitmata seda kaamerat, mis võib elusid päästa :D
Nüüd siis kaks laeva veel, kelle pooldumist ma ootan....

10 kommentaari:

  1. Tublid hakkajad poegimisabilised :-)
    Tahtsin ainult seda kinnitada, et kitsetalle välja aidates- kui pead mitte kuidagi ei leia- võib minu kogemuse järgi päris julgelt ka ainult jalgadest sikutades talle välja tõmmata.
    Aga minu sellelaadsed kogemused on alles väga värsked paari kitsega.
    Mida arvate väitest, et kui talled on sees segamini, siis panna utt pea alaspidi (mingile uksele vm. alusele, et siis kogu see värk vajuvat ettepoole ja saab hakata harutama? Noh, mitte päris vertikaalis täisnurga all rippu vaid ikka leebema kaldega. Asi selles, et oma piirkonna veti suust kuulsin neil päevil mitmeid päris OMAPÄRASEID loomakasvatusnõuandeid (kui neid nii saab nimetada). Kui mul kogu selle rutu juures peaks kunagi jääma sutike aega, tuleb ikka kirjutada üks TEOS kõigest sellest absurdist...

    VastaKustuta
  2. Tänud kiituse eest.. ja eks kogemustest õpib, mida rohkem näinud seda julgem on sellele kõigele vastu minna :D
    Tänud sulle kinnituse eest, julgen siis teinekordki seda taktikat kasutada, kui pead ei saa kätte... lihtsalt iga kord olen ju saanud kätte ja tegi ikka abituks küll, kui nüüd ei saanud :S
    Aga selle sinu pea alaspidi jutu peale ütleks seda, et olen taolist asja varemgi kuulnud, aga pea(kere) allapoole panemise põhjuseks on öeldud hoopis seda, et siis loom pressib vähem ja teeb sulle vähem vastutööd, mis võib ju isegi õige olla. Ja mine sa tea, ehk on ka parem harutada, aga kust sa ikka sellisel hetkel selle kaldega aluse võtad... ega neid segaseid poegijaid siis igapäev ole, et kaldtee nurgas iga hetk võtta :P ... õnneks...
    Aga neid teie kohaliku veti pärleid tahaks küll kuulda :D

    VastaKustuta
  3. Seda ma lootsin, et see nõuanne ehk on isegi päris asjalik. Just täpselt väituste pressi vähendamiseks oli see nipp mõeldud.
    Nüüd julgen selle nõuande oma rubriiki lisada, sest mulle eneselegi tundus päris loogiline, samas algallika vastu puudus usaldus, ikkagi liiga palju sõklaid seni kuulnud.
    No näiteks: *kummikinnas pole poegimisabi ajal üldse oluline (jah, ma saan aru, et kui kinnas pole käepärast, avastad just hädas emaslooma ja sekundi jooksul peab tegutsema)
    *kihnu maalambad on üks mõttetult üleshaibitud lambatõug, liha neist ei saa ja turuhind on tuletatud(mees sai ise oma lihalambast €80 ja leidis, et see oli mõistlik hind)
    *kaera leotamine pole oluline, see ei muuda selle omastamisel midagi
    *karjakaitsekoertesse pole usku, ikka ainult kolmerealine elektritara hoiab eemal hundid, penid jne
    *aga karja ajamiseks kõlbab iga koer- ka laikavereline!
    *karjamaade vahetamine ei aita helmintoose vältida, ikka tuleb teha igaks juhuks tõrje (vist 3-4 korda aastas? üks kord oli igatahes jaanipäeva paiku)
    *toore munakollase jootmine kurtunud loomale ei tee temale ei head ega halba
    *iga koerapidajast külahulluga tuleb käia spetsiaalselt kokku leppimas, et saaks koostada graafiku. Et siis igalühel on seina peal graafik, millal tema kord on oma peni lahti lasta või kitsed- lambad laudast välja lasta. Kui koerapidaja on ukse lukku keeranud ja rääkida ei taha, siis tuleb saata kiri või helistada
    *kui lambaga on mingi probleem- kõrvad longus, tuleb süstida diclofenac´ki
    *uted/kitsed tuleb talledega koos hoida, kasvõi kitsukestes boksides (see tuli sellest, kui nägi, et olin kitsed välja võrseid nosima lasknud ent talled olin viludal päeval kogunud kõik ühte aedikusse. Talled ei taha kindlasti kitsedega mööda võsa kooberdada vaid kõhud piimapulbritoitu täis süüa ja magada
    *250 ml Denkamilk´i 3-4 korda päevas e. 750-1000 ml kokku, see on ennekuulmatult palju! (palju see õige kogus on, ma ei saanudki aru)
    *kui piimapulbri sees on kiudainet, siis alla kuu vanusele tallele seda anda ei tohi.
    Vot mõned sellised, mis mul esimese hooga meelde tulid. Lisaks olen ka teiste loomapidajate kaudu kuulnud, et mees pillab pärleid. Aga kõige tigedam olen selle peale, et nii harva kui mul teda vaja ongi(mingi retsept küsida) ja siis üks kord helistan hädaolukorras- ja temal on farmi ülevaatused kuskil kokku lepitud! Ei saa aega tulla, akti jaoks üle vaadata ja hinnata, kas tuleks hädatappa või kuidagi ravida ja seisukorda leevendada. Kui naabri peni möllas karjas eelmisel päeval kell 14.30 siis üks talleke piinles järgmise hommiku 9.30- ni (ega mina ka ei teadnud, et ta niikuinii seda üle ei ela, ikka lootsin), teine suri üldse ise ja alles ülejärgmisel päeval. Naha võtsin maha, siis sain aru küll, et nende verevalumitega polnudki elulootust. Oleks siis saanud kiiremini piinad lõpetada.

    VastaKustuta
  4. nojah.... üsna mitmele asjale tõesti vaidleks kõvasti vastu...kolmetraadiline aed peab koerad- hundid??? no andke andeks....
    Kummikinda kohta ütleks seda, et ise ma seda ka ei kasuta, sest lihtsalt ei oska koos sellega toimetada ja üks teine loomaarst ütles ka, et oma karjas ei ole see nii oluline, et oled nende bakteritega juba ammu kokku puutunud, aga võõras karjas peaks kasutama kinnast....

    Aga diclofenac on ju valuvaigist, või olen ise valesti aru saanud...miks on vaja seda anda, kui sa ei tea probleemi alget?...müstika...

    Kiudaine kohta seda, et siis tuleks see vili ja hein ka alla kuu vanustest talledest eemale hoida, sest see ju ka kiudane ... irw

    Aga nüüd ikkagi küsimus sulle, et miks sa leotad kaera??? Loengutel on räägitud, et teraviljadest kaera ei tohiks muljuda ega purustada, et normaalses olekus pidavat kõige paremini omastama... teisi teravilju aga peaks purusama või muljuma... Ise annan ka nii kitsedele kui lammastele kaera ja kõik läheb tervelt ette.

    VastaKustuta
  5. Mul tekkis sama mõte kiudaine kohta :-)))
    Diclo, noh et esialgu pidi olema oluline valu maha saada, küll siis lammas ise ka paraneb.
    Kaera leotasin algul ainult hobustele- nad omastavad siis paremini ja tõesti enam lihtsalt ei situ teisest otsast välja. Ja siis juba tegin kitsedele ka sama, et kallan boilerikuuma vee peale, seisab kuni jahtub. Meil vanasti tehti kevadel kodutalus "mõskmit"- kui heinaga hakkas kitsas kätte tulema, jahvatati kuivast heinast rohujahu, lisati mingit viljajahu, kuum vesi peale ja jahtunult loomadele ette. Sealt mu tarkus (kui seda tarkuseks defineerida)

    VastaKustuta
  6. http://www.vuohiojankuttula.net/
    Siin õpetab, et pisikestele,alla 1 kuu vanustele kitsetalledele peaks andma kaerahelbeid/ehk muljutud kaera..et nad ei seedivat ära terveid terasid?

    VastaKustuta
  7. Võimalik, et tallede puhul on asi teisiti, aga muidu räägiti seda kaera juttu maaülikooli poolt ja just täiskasvanud lammaste seisukohalt.
    Ja hobustest ei tea ma üldse midagi :D

    VastaKustuta
  8. Päris huvitav oleks teada selle loomaarsti nime, kes nii ilusti oskab kihnukate kohta sõna võtta :) Kus kandis ta tegutseb?

    VastaKustuta
  9. Inga :-) Ma ei tea, kas tohin seda nime siia nii avalikult panna. Pean ennem oma advokaadi käest igaks juhuks üle küsima. Nädalavahetusel ei taha aga teda koormata, eile alles käisin büroos kohal ja vestlesime pikalt.
    Tegu on Veriora vallaga Põlvamaal. Pöördusin juba VTA poole, kuna seekord läks asi ikka üle igasuguse PIIRI. Vaesed tallekesed jäid sõna kõige otsesemas mõttes abita! Ka lüpsikitsedele, kes rünnaku üle suutsid elada, ei peetud vajalikuks mingitki leevendust pakkuda- TEMALE ju selle eest raha ei maksta! Oma lambaid pidi see veterinaar ravima diclofenaci süstiga- peaasi olevat valu maha saada. Aga no need on tema lambad...minu ülesanne olevatki ise oma loomade haigusi tunda ja ilmselt ka ravida- muidu ma ei tohtivatki ju neid pidada (meilivestluse järgi), seega see ametnik püüab vastutada nii vähe kui võimalik. Hobustega temal kokkupuuteid pole, kitsedega pole, oskusi pole- eks ma ise internetist uurin ja tõlgin.

    VastaKustuta
  10. Oh, Maivi, teil on siis asi ikka veel hullem, kui meil. Pean siiani enamvähem siiski rahule jääma, kuigi ei saa salata, et küsin tihti ka nõu ühelt mandri arstilt, kel vähemalt endal lambad ja ta jagab neist... Vähemalt saan ma kohaliku veti käest rohu, kui küsin... kuigi meil on ka üks pirtsakas arst(jään õnneks tema piiskonnast välja), kelle käest on raske midagi küsida, sest ei tea kunagi millise (tooniga) vastuse sa saad ...ja siis parem ei küsigi...

    VastaKustuta