Flash Calendar- Nature Theme

kolmapäev, 21. märts 2012

Uudiseid kodust ja külast


Olen nüüd nii pika pausi teinud, et ei teagi kust täpselt alustada. Pilte seekord ei tule, arvan et olete kõik varem nii lamba kui ka neid tavalisi valgeid kitsetallesid näinud... niiet....
Aga jah ... siin pühapäeva hommikuks oli mu kits Tralla teinud kaksikud talled - poisis ja tüdruku. Ja kuna tema oli üks neid ebaõnnestunud paaritustest e. enda kevadine poja lendles kergelt õhutuspuugist sisse ja tabas asja ära.... siis ega neist talledest ka teab mis asja ei saa.... ja tundubki, et see tüdruk on veidi...noh... imelik... sest lauta minnes vaatasin, et täiesti surnud tall, aga lähemalt jõudes hakkas elama, kuid kuidagi nokkis ninaga maad, siis jälle nagu ka tõusis ja siis jälle nina maas ja lükkas enda tagajalgadega edasi. Pole sellist asja varem mitte näinud. Poiss oli endal kõhu kenasti täis söönud, k

ui tüdruk mitte. Püüdsin teda sööta nii hommikul, kui ka lõuna aegu, aga tema imelik käitumine kuidagi ei muutunud.... ja edasi jätsin looduse hooleks, kuid täna enam närv vastu ei pidanud, sest tundus et ta ikka kuidagi ei ole end sööma upitanud (mis sest, et ta vahel ikka päris sirgelt nagu ringi käis) ... lasin Tiidul selle koleda töö ära teha, sest mingit normaalselt elulooma temast vist ikka ei saa... mis siis ikka... elab üle....
Eile hommikul aga üks lammas oli valmis teinu kaksikud - kenad ja kobedad poisi ja plika. Nüüd siis 4 lammast veel ja nende pudenemise ennustus on raske, aga näha ei ikka teevad.


Nüüd siis väike kokkuvõte ühepäevasest lammaste vereproovi võtmisest... No oli see alles ooper :) Kuna meie kohalik piirkonna vet tegi sellist operatsiooni nagu "vereproov lammastelt" elus esimest korda( vanust on tal aga rohkem, kui keskmisel arstil), siis ei tahtnud see töö mitte kohe laabuda ja vahelduva eduga jõudis mul lammastest niiiii kahju hakata, et.....Paaril lambal jäi see üldse võtmata, sest lihtsalt veresoont üles ei leidnud ja ühel võtsime hoopis verd kõhu pealt :D .... noh, kaelast ju ei saanud ja kõht oli nii kenasti paljas ja sooned oioi, kui suured :D Aga pole hullu, harjutamine teeb meistriks, viimased 5-6 lammast juba hakkasid minema, sest saime lõpuks pihta, kust me seda veresoont ikka tõeliselt otsima peame :P Kolm kitse sai ka ära torgitud... Lisaks nende plaanitavale proovile sai lisatud ka mõne lamba MaediVisna proov, sest oli ju üks verevõtmine.... noh, pole ju seda haigust meie karjast kunagi proovitud ja teada, et see on selline rohkem varjatud haigus olema... niisiis rahulikemate ööde tarvis tegin proovi...
Ja täna hommikul helises telefon ... otsas meie vet, kes rõõmsalt teatas, et mõlemad proovid olid korras :D Oh, küll on hea tunne. Tean, et ei saa nüüd hõisata, et olen MaediVisna vaba kari, sest selleks oleks vaja kõik lambad ära proovida ja nii vist kolm aastat järjest, aga kui nüüd neil mõnel vanemal lambal oleks olnud proov nässus, siis oleks seda alarmi ikka rohkem olnud ja tõenäoliselt ka terve kari nakatunud, aga kuna vanemad lambad olid ok, siis on alust arvata, et teised on ka Ok :D

Aga nüüd siis üks huvitav külauudis.... Täna tuli meie naabrinaine meie murega, et lammas poegis eile talle, kena tugev suur tall, nii kuskil 1-2 vahel päeval.... Täna aga see sama lammas hakkas jälle koledasti punnitama ja mitte midagi ei paista. Vaja siis appi tõtata. No kuna poegimisest oli palju aega möödas ja tall sees kindlasti surnud ja väärasendis, siis ega me väga hirmsasti ka ei kiirustanud..... Kohapeal selguski, et lapseke oli ikka väga valesti sees, st. kõht ülespidi ja tagumik ( isegi mitte tagumik vaid rohkem nagu selja poolne osa) tahtsid tulle ilma jalgadeta. See punnitatav osa oli juba selline vastikult pehme ja tekitas minus kõvasti segadust, et mis koht see üldse mul vastu tuli.... Aga kergelt me seda talle kätte ei saanud. Pere lapselaps, kes ikka pidi huvi tundma lammaste ja nende poegimise vastu keeras mingil ajahetkel end ringi ja tegi hõkk ja puhh ning läks minema... Tall oli nii korraliku suurusega, et nagu oleks üksiktall.... aga kahju, et nii hilja aastatud ja tall surnud(vähemalt peaks olema, kui kahe poegimise vahe on rohkem kui 12 tundi...hehh rohkem, kui 24 tundi, ma ei oska enam arvutada :D).... AGA tall hakkas liigutama ja hingama!!!!!?! No täiesti müstika.... Aga kuna ma selle lamba sees liiga sügavalt olin ja tõenäoliselt lamba sisse ka mingit mustust läks(sest käsi oli küll hiljem sitane :S ) , siis otsustasime veelkord minu juurde sõita, et üks antibiootikumi süst tuua. Aga kui lauta tagasi jõudsime, siis see lammas jälle oli nurgas küliti ja pressis .... no mis siis nüüd??? Kas nüüd pressib emaka välja??? Aga võta näpust, kolmas tall tuli veel .... ja see oli ka elus !!! :O:O No on alles lugu.... Aga kuidas seda kõike pilli lõhki ajades PRIA paberitesse kirjutada - et üks tall sündis ühel kuupäeval ja teised kaks järgmisel ?? Oleks et oleks selline kesköine kellaaja juhtum, aga noh, kõik juhtus ju päise päeva ajal. Aga jah, eks paber kannatab kõike ja vahel siiski mitte seda tõde :D :P Nüüd jääb mul veel vaid loota, et ema ka sellest suurest jamast õieti aru saab ja kõik talled ka omaks võtab, sest praegu jäi ta küll sellise ohmu pilguga neid vaatama, et mida te mulle siin omaarust pakute.... ja eilne tall muudkui rüüpas piima :)

11 kommentaari:

  1. Kaire, see on muidugi inetu, et pead pausi ja siis viskad siia romaani välja, mida korraga ära ei loe P., irw.Mõtlesin, et loen hiljem, peale jooksu edasi, aga nii põnev oli, et näh, siin ma kommenterin :)Uskumatu tallelugu küll, mis aga toetab väidet, et lootus sureb viimasena ja ei tohi alla anda.Jõudu teile sinna saarele!

    VastaKustuta
  2. Neh, läks jah see jutt veidi pikaks ja tean, et ilma piltideta on maruigav lugeda... Aga vähemalt sain kõik mõtted südamelt ära räägitud. No viimasel ajal peab end ikka tublisti kokku võtma, et midagi kirjutada, hing nagu oleks valmis kirjutama, aga siis see kere on nõder ja mõtled, et oh, paneks parem magama või oleks litsalt NIISAMA :P
    Aga eks seda jõudu on tarvis küll ;) Sina ajad siin oma kanajutuga vaid teistele isu peale, olin ka juba eelmisel kevadel suht kindel, et sügisel on mul juba kanad, aga näe, ei ole veel ja nende tulekut kindlalt ennustada ka veel ei oska... kõik võtab ikka nii omajagu aega, et mitte ei jõua ka... ja meest on mul ka vaid üks...

    VastaKustuta
  3. Ei noh tõesti imevärk:)) hea et nii hästi sel lambal läks..pole sellisest asjast kuulnud varem. Kuidas siis see sünnitegevus soikus vahepeal nii...Kas päramisi ka vahepeal ei tulnud?
    Aga see E-pria on tead ka pull,ma katsusin kirjutada noorele emale talle, ja ütles kohe,et lammas on poegimise ajal noorem kui 10 kuud, kontrollige kuupäevi!:P

    Selle verevõtmisega meenus, kuidas meie vet hobuselt veeni otsis, kõik tema riided ja pool hobust verega koos..

    Ma ka toetan sind moraalselt! on palju tegemist kevadel..

    VastaKustuta
  4. Ei mingeid päramisi... need ju ei tule enne, kui poegimine täiesti lõpule viidud...
    Aga ma ei oska enam arvutada, poegimise vahe on ikka rohkem, kui 24 tundi, mitte 12 tundi, sest naabrid käivad lambaid vaatamas ikka päeval :P
    Jah, eks selle e-pria arvates on nii mõnigi asi võimatu....

    VastaKustuta
  5. Väga lahe lugu ikka. Esimest korda kuulen, et mõnel lambal poegimine nii kaua võib aega võtta ja kõik talled ikka ellu jäävad. Tänud jagamast! :-)

    VastaKustuta
  6. Ma seda Maedi Visnat sellepärast
    punnisingi, kuni kari väike....hiljem suurele karjale proovide tegemine hakkab rahakoti peale.Kahju, et see vaid jõudluskontrolli karjadel kinni plekitakse, nagu ülejäänud lambad siin Eestimaa peal polekski lambad.

    VastaKustuta
  7. Täiesti uskumatu poegimislugu! Vist ei usukski, kui keegi teine räägiks, mitte Sa kui asjatundja:)
    Su kitsetallekesest ka kahju, aga mis teha, ikka juhtub.

    VastaKustuta
  8. Ma jälle imestan, et meil veel EI NÕUTA MV uuringuid...Soomes on üle 20 ute/kitse karjas see kohustuslik, makstakse praegu kinni ka.

    VastaKustuta
  9. Eks see poegimislugu pani mind ka ikka väga sügavalt ja korduvalt imestama ja tõesti ei tahaks uskuda, kui pole ise näinud....ega ma muidu poleks seda ka teile jaganud....
    Aga selle MV koha pealt vähemalt nüüd on mul alust arvata, et ehk minu karjas seda haigust ei ole... sest tegelikult kui vaadata mu vanemaid lambaid, kes on ikka rohkem, kui 6 aastat vanad, siis neil ei ole mitte selliseid haigustunnuseid ja sügisel lahjad nad ka pole, aga proov lihtsalt kinnitas nende head tervist... :) Vähemalt ise arvan seda :D

    VastaKustuta
  10. Aga nende naabrite talledega ikkagi nüüd see seis, et emme ei arvanud enam päev hiljem sündinud talledest midagi ja kahju kohe, et peavad vaid lutipudeliga leppima... tõesti olid ilusad talled. Aga mis teha, kui selline pikk vahe pea sassi ajas... mis sa ise arvaksid, kui päev hiljem veel ühe (või kaks) last juurde saaksid, pole ju normaalne :P

    VastaKustuta
  11. Oleks pidanud sellele lambale ka pool pudelit veini sisse jootma:)

    VastaKustuta