Flash Calendar- Nature Theme

laupäev, 4. veebruar 2012

Pealkirja vist ei olem mõtet kirjutada , sest teema ikka sama :D Ja ei õhtul ma kirjutama ei jõudnud, kuna poegimast jõudsin tuppa hilja ning siis kasutasin head võimalust kohe magama heita :D
Aga siis alustaks varasemast. 3-nda öösel poegis neiu Piia, kes nüüd tütre võrra rikkam. Aga enne tema poegimist jälgisin tükk aega teisi lambaid ja murelikuks tegi see, et paar päeva tagasi poeginud musta ute talled ei taha kuidagi kosuda ja on pigem küürakil...midagi on mäda... Kontrollisin kohe emme tissi üle ja selgus, et piima küll tuleb, aga väga visalt ja udar on nagu kuidagi kõvavõitu. Olen sellest probleemist varem teiste lambakasvatate käest kuulnud, aga omal pole otseselt sellega probleemi olnud, kuid nüüd vist on. Mõtlesin, et lüpsan natuke uue emme käest piima(sest seda oli seal ohtralt) ja lahjendasin seda natukese kitsepiimaga, kuna muidu oli kuidagi väga tatine ja veniv see ternes sel lambal. Aga kurjaks ajas see, et kumbki tall ei võta lutti suus sissegi, lükkavad keelega suust välja, karjuvad ja ajavad kõik neli sõrga vastu - no on alles lollid, näha ju et kõht tühi... Siis mõtlesin, et kontrollin ka selle viimase kolmikute emme tissi, sest temagi talled ei ole mitte ei tea kui ilusad, kuigi käivad usinalt ikka tissi tõmbamas ja emme kenasti laseb. Kurvastuseks oli seis sama :S ja kõige nõmedam, et need kõverad talled ka ei tahtnud lutti võtta. Kuigi siiski õnnestus natukene neile sisse ajada seda piima. Aga rõõmustav uudis on tänaseks vähemalt see, et kolmikutest kaks juba võtavad rõõmuga minult lisapiima - kolmas suudab ennast kuidagi ise ära toita...
Ülejäänud öö sain rahulikult magada, kuid hommikul hakkas usin poegimine jälle pihta. Üks pooleldi mustapealine (nimi sellest, et pea on tal ülevalt poolt must ja alt peaaegu valge :P ) sai hakkama priskete lastega ( kui ma nüüd ei eksi, siis olid poiss ja tüdruk) Isaks oli neil must jäär ja talled olid kaksikute kohta vääga ilusad. Kõrval aias oli aga järgmine lammas poegimas, kuid järsku kuulsin teisest lauda otsast hirmsat tallekida. Mõtlesin, et sealne tall on kuidagi emme ära kaotanud ning otsustasin vaatama minna....
...Aga enne jäi mulle tee peal ette selline vaatepilt :D Naera või pooleks - Dan magas jalad taeva poole, kael õieli välja sirutatud ning kass istutas ka end veel nende keskele magama..Zeta tegi minu tulles vaid silmad lahti... :D
Nonii, aga teises otsas ootas mind üllatus, sest üks lammas oli hoopis poeginud... varsti tuli ka teine tall - seekord siis poisid.... rohkelt liha :p
Aga mõne aja pärast siis jõudis lõppfaasi ka see kõrvalaia poegija. Lambil(ta oli sündides täpselt Lambi toalettpaberi reklaami talle nägu :D ) sündisid kaks tüdrukut - valge ja must... ka musta jäära töö. Nüüd ma üritan need udarad kohe peale sündi korralikumalt üle kontrollida ja katsuda, et ega ei ole jälle seest sellised kõvad...siiani on tundunud kõik korras olevat. :D
Pärastlõuna oli vaiksem, kuid õhtul hakkas üks lammas poegima ... ja teda jälgides kiikasin ka kõrvalaeda , kus minu üllatuseks üks teine lammas väääga vaikselt seal toimetas (erinevalt sellest teisest lambast, kes lärmas ja mögises ja kisendas tormas mööda aeda otsides veel oma sündimata talle) Ja see vaikne toimetamine oli palju produktiivsem, sest emmel oli aega rahulikult pikali olla ja pressida... nii me saimegi endale juurde veel liha..ehk siis kaks jällegi väga purakat poissi (vahel mõtlen küll, et võiks kaaluda, kasvõi huvipärast , aga kuna sel aastal laudas kaalu pole , siis ei viitsi ka seda teha...) pildid unustasin muidugi õhtul poegimise aegu tegemata, sest endal kippus väsi peale tulema...tegin öösel :P

Kuna sellel mammil kiskus asi kuidagi pikale venima ja mina tahtsin hirmsasti juba tuppa magama minna ja ta ikka veel tormas mööda aeda ringi ega viitsinud selle pressimisega usinalt tegeleda...siis otsustasin teda veidi aidata, sest emakakael oli juba ammu korralikult lahti... välja tõmbasin ühe plika...no oli see alles sitane tita :O jube... ...kiired tissid ja saingi tuppa... kedagi väga kahtlast hetkel ei tundunud (mis on muidugi väga petlik otsus) ja kõigi ootuste kohaselt saaks täna öösel magada. Seekord mu tunne ka mind ei petnud....
Kui silm kella 4-5 vahel korra avanes, kuna väikemees mulle kaissu ronis, siis kiikasin ka kaamerasse... noh.. ja seal siis see poegija mul oligi... Üks must lammas... Vaatasin pikalt (unega võideldes) kuidas tall sündis ja ema teda lakkus ja tall kenasti püsti tõusis ja tissi otsima hakkas...aga ei näinud ma mitte, et ta oleks ka tissi leidnud.. Ja kuna näha oli, et teinegi tall hakkas sündima, siis otsustasin ikka lauta minna, sest peaaegu tunni möödudes oleks võinud ju see tall selle tissi ju leida. Ja mu kahtlus sai laudas kinnitust, laps oli veel söömata. Aga emme ajas mind ikka väga vihale, sest kukkus minu aeda saabumisel nii paanikasse, et oleks kasvõi läbi seina põrutanud - endal tall tagant välja pudenemas. Pärast mõningast seletust ja vastu vahtimist andmis(süda sai täis, sest lapsed ju pidid süüa lõpuks saama ja selline väike ehmatus lambale vahel aitab väga hästi) saime siiski ühele nõule ja mõlemad lapsed said ikka tissitatud... põrnitses teine mind küll silmanurgast, ise lakkudes oma talle, aga eest ära ka enam ei jooksnud, ehk sai ka aru, et ma ikka niuke koll ei ole... Jätsin siis noored üksi ja läksin veel korraks tuppa tuttu...
Enne laudast lahkumist tundus mulle juba, et meie Klara on veidi selline..noh.. seinaääres seisja... aga midagi tõsist siiski ei tundunud käivat.. Aga kell 9 kaamerasse vaadates ajasin ma end kohe kiiruga riidesse ja jooksuga lauta, sest lammas nagu pressis ja tagant oli väljas osa talle, aga tõesti ei teadnud, kui kaua see niimoodi oli olnud. Ja hea oli, et kiirelt jõudsin, sest tall oli ühe jala ja peaga osaliselt väljas ja edasi ei tahtnud enam tulla. Tagasi ka enam lükata ei saanud, siis jäigi ainuke võimalus sedasi välja tõmmata - kerge see lambale ei olnud, aga valmis me saime - igavesti jurakas poisslaps. Üldiselt pean mainima, et paaril viimasel päeval ei ole ma üldse pidanud otseselt poegimisabi tegema ja väärasendeid ei ole olnud - väga rahustav igatahes...
Üleadne lammas oli ka juba sel hetkel seda nägu, et ehk hakkab temagi poegima - kõht nii lohkus.... aga veel ei kaevanud maad ega ka väga trampinud jalgadega... Läksin veel tuppa sööma ja siis tagasi lauta, et kitsed ära lüpsta ja oma pisitalledele jälle piima sisse vägistada... Aga ei saanud ma veel kitsigi lüpsma minna, kui sel juba tall valmis... jälle selline vaikne tegutseja... seekord siis jälle tüdruk. Emme tubli, laps tragi...natuke tissida aitasin, aga edasi sujus rahulikku teed pidi ...
Nüüd ma siis ootan järgmist lammast, kiigates kirjutamise aegu teise silmaga kaamerat ja soojendades teki all varbaid, mis õues jõlkumisest ikka päris külmaks said... Hea, et meil ikka nii külm ei ole, kui osades Eestimaa nurkades - kraadiklaas näitas hommikul nii -22 tuuri... Aga lautas on endiselt plusstemperatuurid, kuid kohati näeb laut välja kui mingi külm aurusaun :D Akende juurest lausa õhkab auru ja lambad toodavad seda veel juurde ... ja nii kui ust väheke paotad, kaob nähtavus korra ikka päris ära :P Aga lohutan , et see oli kõige külmem öö ( vähemalt siin saarel) ja edasi läheb vaid soojemaks :D
Uute raporteerimisteni!

8 kommentaari:

  1. Läks juba arvutamine sassi, sul hullem tempo peal kui Tartu ämmaemandatel:D
    See türgi aurusauna tunne on siinpool ka, seinad on nii härmas nagu ei kunagi varem...
    Aga on ikka lahe neid vaadata, kui hüplevad ja tulevad riietest närima...meil jäärakesed hüppavad lausa sülle ise:)

    VastaKustuta
  2. Ma ka ei kujuta enam ettegi, kui palju tallekesi Sul juba on :) Ja üle poolte veel poegimata? Lahe vaatepilt võib olla, kui selline hulk tallesid ringi trallib.
    Kas Sa neid kuidagi märgistad ka enne päris kõrvamärke? Või saad kõik pärast emade järgi paika st. et kui talled suuremad, aga ikka emade kõrval?

    VastaKustuta
  3. Aaa ja veel, et pildil paistavad küll hästi kobedad enamus sündinud tallesid, et huvitav oleks tõesti sünnikaalusid kuulda.

    VastaKustuta
  4. Liina, alates eelmisest aastast ma hakkasin tallesid enne õigeid märke märgistama selliset väikeste märgikestega ... arvan, et mingite eelmise aasta piltide pealt võiksid näha neid - sellised sinised, see aasta on ka rohelised märgid. Märgi peal on kohe järjekorranumber ja teise märgi külje peale kirjutan markeriga ema nime või numbri, et siis segaduse korral tall ikka kindlalt õigesse aeda panna või siis ka õigete märgkide külge panemisel kindlalt teada, kellele see tall kuulub - juba mugav oli eelmine aasta, peaks mainima ja kuna tallesid on ikka juba HULGI (hetkel siis poeginud 49 lammas ja kokku 84 talle) ja mina selline friik, et tahan kindlalt õige talle õigele emale külge pookida, siis test varianti üle ei jää. Vanasti võttsi see numbripanek hulka aega, sest vaatasin kõigepealt, et kellet tall ja siis panin numbri, või panin numbri ja siis vaatasin, et kelle alla läheb...mõnda teadsin ka peast :D Aga ajamahukas oli ikka ( siis oli mul nii paarkümmend talle :D )

    Eelmine aasta ma tõesti kaalusin tallesid, kuis enamvähem silma järgi võiks need suuremad junnid kaaluda nii 5-6 kg juurde, aga eks enamus hiiglased on ikka üksikud, mõni kaksik eksib ka sisse ära :)

    VastaKustuta
  5. EHH, Marju, egas ma mudu poleks ahvaloenduse paberitesse tööülesannete kohale kirjutanud, et ämmaemand :D

    VastaKustuta
  6. Kuidas neil talledel läheb, kes lutipudeli vastu sõdisid? on emapiimal või lutitad nüüd?
    Siis ma mõtlesin siin, et kuidas anda neile emadele rohkem vilja-kartulit, kel rohkem tallesid- ma ei saagi vist muud kui hoian kolmikud omaette 6-8näd, sest ei jõua need emad muidu võidelda teiste ahnepätsudega...

    VastaKustuta
  7. Tead, nende sõdijatega läheb nii ja naa... kolmikute punt sai asja selgeks, aga musta kaksikutest ühele olen paar viimast korda ikka vägisi midagi sisse saanud, aga üldiselt vaatan, et kas nad on tõesti nüüd niipalju tugevamaks saanud ja jaksavad rohkem seda piima tirida, et ei olegi enam väga kõverad(eriti sirgeks on see suurem sõdija muutunud, ta oli enne ka natuke suurem ja jõudu seetõttu rohkem)...ehk läheb hästi ikka...
    Ise ma ei julge enam kolmikute mammat üldse teistega kokku panna, on nad kõik eraldi, sest eelmine aasta oli ka kõik väga ok täpselt niikaua, kuni ma nad omavahel kokku panin, ei tea, kas hakkasid siis vargaid kartma ja pole enda omi ka korraga alla lasknud :S niiet, see aasta proovin teisiti...

    VastaKustuta
  8. Hea kuulda...
    Ruumipuudusel oli mul rootslane mõne päeva ühe kaksikute emmega koos- oi kui kuri oli kõigi peale- võõrad talled said peaga ja kaera sööma teist lammast üldse ei lastud..nagu emalõvi oli oma poegadega:)

    VastaKustuta