Flash Calendar- Nature Theme

pühapäev, 19. veebruar 2012

Hullumaja

Juhtunud on nii palju, et ei teagi täpselt, kust peaks alustama... tallesid tuleb riburadamisi ja kui veel kõik emad ka selge terve mõistusega oleks, siis oleks ju lausa lust... Aga elu toimub mul hetkel rohkem laudas, kui toas, püüan siin vaid korra sööma ja kerget und võtmas käia...
Aga püüan kusagilt alustada... Eile õhtul poegis ilma probleemideta üks lammas, kes tegi tüdruku ja poisi...mõlemad kenas suuruses ja naksis...
Sain vaid korra toas käia, kui kaamera ütles, et järgmine lammas poegib...Lauta jõudes vilkus väike must pea tagumist väljas ilma jalgadeta, aga kuna see oli nõnna väike tall, siis saime ta välja ilma probleemideta...no oli alles kribu. Aga üllatus oli see, et jälle juba teist korda samal päeval oli valge jääraga grupist sündis must tall valgel emal. See väike uimane jõnglane oli tüdruk...no andis ikka tegu teha, et ta jalad alla saaks ja sööma läheks. Varsti sündis ka teine tall - valge tüdruk, hulka tragim ja asjalikum. Lootsin väga , et sellega sel õhtul piirdub, siis toas oli juba saun soe ja teisedki juba end laval soojendamas...mina ikka laudas... Aga võta näpust...
... samas aias hakkas järgmine poegima....ja siis veel järgmine.... Kõigepealt tegi Tillu kaks tüdrukut(noh need on musta jäära omad, aga näe tulid valged,...) Üks selline vahvalt kirju näo ja jalgadega - emme tubli ja lapsed ka, kuigi üks neist kippus kogu aeg minema jalutama ja emmet kaotama ja kuna võreaiad olid kõik hõivatud igasugu kolmikute ja muidu ohmude poolt, siis ei saanud ma ka seda abiks võtta... Aga polnud hullu..
Aga enne sama aia teist poegijat oli hoopis kolmandast aiast kostumas ähkimist. Kuna see on selline arem lammas ja juba kolmandat poegmist järjest ei ole ma talle ligi üritanudki minna, siis õnneks seegi kord sai ta ise ilusti hakkama - poisslaps siis...
No ja nüüd siis tagasi grupipoegijate aeda... saimegi lõpuks ühe tütarlapse kätte...vahepeal sai ka tuppa poistele helistatud, et nad sauna puid lisaksid, sest tahaks ka ehk veel sooja sauna saada..noh, lootsin ikka ükskord ära tuppa saada ju ....
Ja siis hakkas tulema teine tall, aga ei tahtnud tulla, sest tal oli otsmik ees... Aitasin talle õieti ja nii tuli teine tüdruk, aga must... ja siit mu õhtused probleemid algasid...Juba eelmisel aastal tegi too lammas kaksikud,aga kuna teine sündis tunduvalt hiljem ja millegipärast oli suht alajahtunud, siis käisin teda soojendamas ja hiljem emme teda enam ei tahtnud ja naelutas muudkui seinale... Aga tundub, et see ei olnud lihtsalt selle soojendamise süü, sest sel aastal ta paar korda tõmbas keelega ka üle talle ja siis hakkas eirama ja peaga peksma, isegi tissile ei saanud panna...,Lüpsin natuke välja ja söötsin siis niimoodi. Ja kuna tol hetkel kedagi teist ei olnud kohe poegimas, siis lootsin jõuda ka saunas ära käia, enne kui tagasi lauta pean minema... Nii ma haarasingi talle kaenlasse ja tuppa, sest lauta teda ei julgenud jätta, kuna ema teda ei lakkunud ja äkki alajahtub.
Saingi nii saunas käidud, kui isegi leiva (mis mul juba täiseti meelest läks) ära küpsetatud, korra isegi pikali visatud ja haigele Margusele saiaviilgi tehtud, kui oplaa... jälle poegis. Noh , tegelikult ma juba tuppa minnes nägin asja kahtlane olevatl, aga nüüd siis oli aeg käes. Lippasin lauta, sest tall näis välja juba tulevat, aga ema ei suvatsenudki püsti tõusta. Algul tundus kõik olevat kombes, verinoor emme lakkus oma talle (musta poissi) usinalt, varsti sündis ka teine tall - valge tüdruk, keda ka hoolsalt puhastati. Aga probleem tuli siis, kui lapsed süüa hakkasid tahtma...no nui neljaks, mitte ei lase tissi alla. Vahel on aidanud see, kui hoian emmet korra kinni ja siis saab kõik korda, kuid sel korral läks lammas suisa arust ära ja siis hakkas oma valget talle lausa taguma. Olin ise juba mõistust kaotamas, sest niimoodi ei saa ju asja jätta. Siis tuli meelde see, kui räägitud on koolitusel sellisest nõksust, kus emme pea pannakse pulkade vahele nii, et ta talle ei näe ja ära ei saa ajada ning siis talled saavad ise söömas käis. Seekord oli see mu viimane päästerõngas. Keerasin ta pea söötmepulkade vahele kinni, nina ette panin heinad ja kõrvale veeämbri ja jäin lootma parimat. Ja peab tõdema , et see töötas lauda oodatust paremini... ei mingit ära ajamist ja talled sai kõik süüa...asja puänt on veel nüüd see, et kui võõra hüljatud tallekese hommikul lauta tõin ja mõtlesin, et kuhu ma ta nüüd panen ja otsustasin ta siis lõpuks sinna panna...tuleb välja , et tema ka käib seal all nüüd söömas!!?? Noh, tegelikult ei usu, et ta niimoodi kolmikud üles kasvataks, aga vähemalt saab too hüljatud ternespiima juurde
Aga et lauta mitte vaid ühe lamba pärast mitte minna, siis enne veel kui olin jõudnud eelmise lambaga lõpuni poegida, pidin ma kõva punnimise kägina ja peaaegu isegi võiks öelda kisa peale vaatama, mis toimub teises lauda otsas. Seal oli siis lõpuks poegima hakkanud teine mu mitu päeva oodatud esmapoegija, aga tall ei tahtnud mitte välja tulla...lasin tal päris tükk aega pressida ja jooksin siis vahelduva eduga lauda teise otsa selle idiodiga maid jagama, kui lõpuks otsustasin talle ikka ise välja tõmmata. Kuna ta on selline aremat tüüpi loom, siis ei tahtnudki kiirustada teda aitama, kuid seekord oli abi andmine vältimatu. Ju tal siis esimeseks poegimiseks need sünnitusteed ei olnud piisavalt suured, sest väljatõmmatud talle ei olnud mitte mingi hiiglane vaid täiesti tavaline, kuid hädas ta oli ja seda oli näha suisa talle näost... sest esmalt arvasin, et tegu on mingi väärarenguga tallega - keel ja kogu alalõug ning mokad olid nii suured ja paistes, keel lausa kõva ja sinine. Aga kõik see õnneks taandud mõne aja möödudes.
Aeg muidugi lendas tol ööl kiiremini, kui arvata oskasin, sest kui olin nende kahe lambaga lõpetanud, siis oli kell juba kaks öösel - lauta läksin juba 23:30 ...no mis teha. Lootsin sõba silmale korra saada, sest paar kolekahtlast jäi mulle sinna lauta veel... enne aga toitsin oma tibu toas WC-s ära ja keerasin siis korra oma pessa.... Juba poole 6 aeg nägin, et üks kahtlastest juba poegibki. Ootasin siis veel ja lõpuks nõksu peale 6-t läksin lauta. Kõik tundus iseenesest korras olevat - sain mustad kaksikud, poisi ja tüdruku, väiksed tissitamised ja korras...aga...
kõrvalaiast leidsin täiesti korraliku uue poisslapse... ja ma ei teadnuki, et ta poegima hakkab, polnud seda nägugi ju... aga tore, et kõik korras...Tissitasin ka juba oma lambatalled ära, et siis nii kiirelt ei peaks kohe lauta tagasi tormama..




Lippasin jälle tuppa ja proovisin korra veel sõba silmale saada, aga kus sa sellega... siis ärkasid juba lapsed, eks nad püüdsid olla küll vaikselt, aga kui see haige noormees hakkas süüa nõudma, mis on ju hea märk, siis pidin ikkagi tõusma. Noh, eks ma võibolla korra siiski ka tukastasin..mõnus vähemalt juba hakkas.... Tiit hakkas ka oma öisest riigitöövahetusest koju jõudma ja siis oli reis jälle lauta, sest ees ootasid väikesed ümberkorraldused, sest selline tohuvapohu ja võredega nurgas kinni olevad lambad ei aita kuhugi ... ja ehk saab mõne aia poegijatest vabaks komplekteerida ja teise vaid poegijad panna...noh, peaaegu sai siis nii nagu tahtsime(rõhutan peaaegu)
Ja siis läks jälle lahti.... kokkusid mitmekesi korraga jälle poegima. Kõigepealt üks must lammas, kes tegelikult hommikust saadik end vinnastas ja hakkasin ta pärast juba muretsemagi, sest selline lima oli tal juba mitu tundi väljas, aga mitteüks tall. Katsudes tundusid jalad ja peale õieti olevat, niiet jätsin ta poegima... ja lõpuks ta valmis saigi - kaks tüdrukut, must ja valge. Aga lambal lõi ootamatult välja eelmise aasta idiootlikkus, kus järsku enam kedagi tissi alla ei lasknud...panime temagi eraldi aedikusse, aga tundub, et asi juba parem ja tal hakkab mõistus koju tagasi tulema...
Samat aegu teises aias poegis üks valge lammas, kellel sündisid prisked lapsed - poiss ja tüdruk...kõik tublid ja naksis..













Samas nüüd uues komplekteeritud aias poegis ka üks must utt, kes ka veel ei oodanud. Aga kõik laabus temalgi - tulemuseks üks must poiss ja valge tüdruk... Nonii, nüüd oli kell ammu juba lõuna, aga endal mingit lõunat eriti ei paistnud,...poisid tegid toas endale küll makarone ja ise Tiiduga sõime eilset toitu...
Mõtlesin, et nüüd ehk siis väike paus, kuid mu tallekesed laudas olid veel lõunatki söömata. Läksin siis neid söötma, et siis tuppa tagasi tulla, et korra magama panna... Aga võta näpust...ühes aias jälle keegi must ähkis. Söötsin omad tibud ära ruttu poegima... ja mis ma ikka oskan kosta..... JÄLLE kolmikud. No ei osanud temast seda nüüd seekord mitte oodata, sest ei olnud tal ei suuremat kõhtu ega ka udarat, aga näe... kolmikud olid. Muidu igati enamvähem ühesuurused - kaks tüdrukut(must ,valge) ja üks valge poiss. Olin suisa nõutu, sest ei olnud mul neile mitte ühtegi eraldi nurgakest enam välja pakkuda. Võtsin telefoni ja helistasin tuppa Tiidule ja palusin nüüd appi tulla ja midagi välja mõelda.... Vaene Tiit lootis ka tänaseks juba lõpetada, sest temagi on olnud juba kahes öises vahetuses tööl ja juba maruväsinud... Aga ei midagi...läks jälle ehituseks. Hõivasime nüüd suures hädas pool titeaeda ja tegime sinna kolm boksi, kuhu siis paigutasime selle kolmikutega emme, idioodi pearangidega emme(proovisime, et ehk on meelt muutnud ja enam ei aja lapsi ära, aga meelemuutust ei olnud ja sai pea pulkade vahele tagasi) ning veel ühe peast sooja emme oma kaksikutega, kus pean aiakõrval vahtimas käima, et laps sööks...no mis teha... Nonii...siin ma siis nüüd olen, kirjutasin oma uneajast romaani, ei tea, kas pean jälle lauta minema või saan tõesti korra silma looja lasta...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar