Flash Calendar- Nature Theme

kolmapäev, 29. veebruar 2012

Kõigepealt alustan ühe vahva pildiga - ülesrivistatud ja end päikese käes soojendavad talled ...täna oli meil superhüper ilus ilm ja paike paistis nii kevadiselt, ka lauda akendest sisse :D
Aga edasi kiidaks lambaid, et kuidas mõni kohe oskab valida õige aja poegimiseks... nii ka see lammas, kes üleeile õhtul poegis. Läksin omi lapsekesi õhtul söötma, kui kuulsin ühest aiast sellist hädist puhkimist ja punnimist. Kuna midagi näha ei olnud ja lammas ka mitte väga jubedalt ei punninud, siis otsustasin veel sooja piima talledele sisse sööta ning siis alles uurima minna, kuidas asjalood on... Ja hea, et ta ei poeginud öösel, sest ta oli ikka väga vaikne poegija ja kui ta oleks niimoodi salaja püüdnud öösel seda teha, siis oleks asi kurvalt lõppenud.....Nimelt üle pika aja oli vaja üht korralikku sünnitusabi, sest tall otsustas tulle tagumik ees ja ilma jalgadeta, vaid saba oli.... Tükk aega otsisin jalgu.... lõpuks need ka leidsin ja tirisin talle välja. Poiss oli üsna oimetu ja ei tahtnud algul hingamagi hakata, turgutasin teda mõnda aega... tundus, et ta nagu ei saanud esialgu hingata, sest tagajalad hakkasid korra ikka väga kiirelt liikuma, aga hingama ei hakkanud. Püüdsin teda siis tagajalgadest kõvasti raputada, et ehk loksub see lootevedelik hingeteedest välja .... ja lõpuks hakkas ta ka hingama. Ju see sünniprotsess ikka pikaks venis. Huvitaval kombel pole ma üldse märganud, et see lammas poegima hakkas... aga lõpp oli siiski õnnelik. Aitasin ta veel tissitada, sest jalgu ta ei võtnud veel niipea alla, kuid imema oli kõva mees... Hommikuks oli aga kõik kenasti korras ja poiss jalgel :D Päris suur poiss oli ;)Eile õhtul aga juba vaatasin, et üks lammas on veidi kahtlane...isegi öösel sai tema pärast telefon äratama pandud, aga visakas tüdruk ootas ära päevase aja....
Aga enne teda jõudis ette siiski üks teine kiire poegija :P Tema oli kõhus peenvillasegused lapsed, kuid sünniabi vajasid nemadki, sest nad olid võtnud nõuks sündida kahekesi korraga.... no mitte ei mahu kaks talle ju korraga välja. Siis pidingi otsustama, kumba võtta, kumba jätta ... Ühel tallel ei olnud ka jalgu, seega otsisin tema jalad üles ja tõmbasin tema välja - väike tütarlaps... suurus oli selline, et ehmatasin, et äkki on seal hoopis kolm talle...õnneks ei olnud :D oli vaid kaks. Teine sündis ilusti ise - juba natuke suurem poisslaps. Tütarlaps oli aga väga aktiivne ringijooksja ja kippus teiste lammaste vahele ära kaduma - seega nurgaaed oli jälle korraks kasutuses....Edasi said nad ilusti ise hakkama :)
Aga läks vist vaid tunnike, poolteist mööda, kui ka see teine oodatud poegija jõudis lõpusirgele. Esmapoegijale omasena võttis see protsees natuke rohkem aega. Aga tulemus oli väga üllatuslik, sest ei oodanud mitte musta talle... oli ta ju olnud valge jäära juures... Aga ei ole siin enam midagi vist üllatuda, sest see on juba vähemalt kolmas lammas, kes sellist trikki teeb sel aastal.
Aga tall oli üllatuslikult pirakas ka - must poiss siis... arvasin, et nüüd pikka aega olnud suur tiss ikka pettis mind ja rohkem tallesid ikka ei tule... Aga võta näpust - mõnda aega hiljem sündis ka valge poiss, kas samasugune pirakas. Loodame, et siis selle esmaemmel ka piisavalt piima neile on - udarat küll oli :D
Lõpetuseks veel üks vahva lamba-kassi armastuse pilt :D

esmaspäev, 27. veebruar 2012

Salaja...

tehakse siiski ka mõned talled... Pilti mul paraku pole, sest juhtus äpardus ja kustutasin need hoopois ära :S Aga mis siis ikka...
Öösel piilusin kaamerasse ja ei tundunud keegi väga kahtlane olevat ja magasin rahulikult edasi. Hommikul 7 paiku oli äratus ja vaatasin uuesti kaamerasse - ja näe, kaks värsket sibasid ümber uue emme ja otsisid tissi. Tegu oli noore emmega ja peab ütlema, et ta oli ütlemata tubli, hoidis omi lapsi ilusti, lasi kenasti süüa ja võõraid alla ei lasknud. Lauta minnes tuvastasin ka sugu - mõlemad tüdrukud....
Veidi laudas ringi käies ja oma lutilastele hommikusööki pakkudes kustus ühest aiast veel väga peenikest häält... Kuid see tuli üldse sellisest aiast, kust ma nagu kedagi ei ootanud, nimelt noorte uttede aiast, kus pidid AINULT verinoored eelmise aasta tüdrukud olema...ja teoreetiliselt ka mittetiined....Aga väga peenike piiks sealt ju ometi tuli. Lähemal uurimisel oli tõesti üks must lammas seal talle teinud, kuid täiesti arusaamatutel põhjustel oli üks esmapoegija sinna aeda sattunud??!!? Ja minu hoolsal lugemisel ja numbrite järgi aedadesse panekul oli tema kuidagi minu silmepaari vähelt läbi lipsanud...ja mitte vaid ühe korra??? No jääb mõistatuseks. Aga pole hullu. Temagi oli ülitubli noor emme, kes kiivalt oma last kaitses ja võõraid vargaid ka alla ei lasknud ( sinna aeda panin ma mõne mammi, kellel olid eriti varastamishimulised lapsed :P ) Niiet tubli! Aaa.. laps oli ka must ja tütarlaps...peenvillase perest...


Aga mu kits Piibu, kes eelmisel kevadel omaalgatuslikult poegimise vahele jättis ja suve läbi poistega karjamaal lulli lõi ei kavatse mitte kuidagi poolduda. Lubasin ta sügisel potti panna, kui ta tiineks seekord ka ei jää.... tema tiinuses ma üldse ei kahtle, sest udar on paras kera seal hargivahel, aga tallesid mitte kuskil...no mitte ma aru ei saa.... juba kaks kuud vähemalt ootan...oleks ju võinud varem....aga ei.... ju ootame siis veel...

laupäev, 25. veebruar 2012

Kolm veel vaevast lahti

Täna pealelõunat otsustasin kolm lammast, et nüüüüüd poegime ... Ja nii nad tegid. Kõigepealt see neiu, kel lootekott juba ammu oli tagant ripakil ja ma ei osanud seisukohta lõpuks võtta, et kas ta ikka päriselt poegib, sest ise tundus ta seal juures väga muretu olevat, käis ja sõi, siis heitis korra pikali ja siis sõi ja siis pikali.. Kuni lõpuks ikka hakkas asi tuure võtma ja pressis välja ühe ilusa tüdruku .... mõne aja pärast hakkas uuesti pressima, kuid siis oli tal abi vaja, sest tulemas oli ainult pea... ühe jala sain kätte, kuid teist nagu ei saanudki ning kuna tundus, et pea ei ole väga suur, siis otsustasin tõmmata selle ühe jalaga see tall välja. Õnnestuski... poisslaps... Edasi sujus kõik kenasti... vähemalt niikaua, kui see plika mööda aeda ringi kavatses traavima hakata...ning see järgmine ootel poegija kippus ka natuke tüütama oma nina vaheletoppimisega teiste pereasjadesse... Niiet järgi jäi vaid nurgaaia variant, mis pere kenasti ühte liitis...Läks veel natuke aega, kui see järgmine tõsiselt pressima hakkas... See on nüüd see lammas, kelle me vahepeal ära riietasime ja nüüd ma ta jälle usinalt lahti riietasin, sest ei taha ju , et ta püksi poegiks. Temaga läks asi ka üldjoontes kergelt ja ilmavalgust nägid jälle poiss ja tüdruk... Aga pidime sama aia teisegi nurga kasutusele võtma, sest üks kolmas lammas oli ka teistest eeskuju võtnud ja hakkas poegima, kuid enne seda tahtis ta vägisi-vägisi neid tallesid endale võtta...muudkui meelitas neid valjuhäälselt ja paraku üks kippus kogu aeg ka õnge minema... Niisiis.... nurgaaed...
Ja ei läinudki palju aega mööda, kui ta ise omad lapsed kätte sai... seekord vaatasin ma asja kaamerast ja kõik sujus libedalt, aitama ei pidanud ja lapsed olid tragid ning ajasid end kiirelt jalgele ja ruttu tissi alla... pärast oma lutitallede ringi tehes tuvastasin ma kaks krapsakat neidu...
Koertest ka natuke... Zetal tundub natuke parem olevat, aga Dan on ikka väga õnnetu olemisega, sest see asi seal kuklapoolel vist on valus... Proovisin ka teda peale kuklapesu-desinfitseerimist föönitada(kuivatada), kuid see jäi meil küll katki, sest koer sattus sellisesse paanikasse.... kui muidu laseb ta minul teha peaaegu seda mida mina tahan, siis nüüd pages ta mu käte vahelt sellisel ahvikiirusel, et.... Aga täna natuke ta mind juba pelgab ka, sest kui ma kogu aeg ta haige kohaga tegelen ja talle ehk veel haiget teen, siis see ei ole ju kõige meeldivam... Aga ehk varsti asi paraneb, kui muidu ei aita, siis saab suukaudu ka mõned rohud...

reede, 24. veebruar 2012

Tasa ja targu


Aga tuleb juurde.... Ja tundub, et nüüd järjest tuleb neid Marju peenvillasepoisi järglasi. Nii tänagi sündisid kaksikud tüdrukud, kelledest üks on sellise valge mütsikese ja väikse valge sabaotsakesega. Talled on sellise korraliku suurusega ja kobiseda ei ole midagi...


Tänase päeva halvem üllatus on see, et mu mõlemad slovakid on saanud endale hot spoti... see on selline nahahaigus, mis on tingitud niiskest ja soojast(?!?) ja on eriti levinud tiheda karvkattega koertel... Ei osanud mitte arvata, et meil nüüd nii soe hetkel oleks, aga niiskust on küll parasjagu, nii laudas sees(tilkuva lae pärast), kui ka õues...ja karvu on neil ka...
Aga kõigepealt ei saanud ma aru,miks Zeta kuklatagune selline mädalögane on... nagu oleks mingi mädapaise lõhkenud, aga punni nagu ei olnud. Ja eile seda ei olnud ju.. Esimese asjana ma püüdsin seda kohta pesta lillaveega, mida mul kohe käepärast laudas kapis oli ...ja siis helistasin igaks juhuks arstile...No ja ta siis ütles, et on hot spot ja tuleb selle koha pealt kõik karv maha lõigata ja natuke korraliku naha koha pealt ka. No on alles jama... Ja jamam on see, et kui nii igaks juhuks kiikasin Dani karva sisse, siis temal on ka see hot värk, kuid veel hullema seisuga ... Kuna tal on karv eriti tihe, siis see löga ei jõudnud lihtsalt karvade peale. Homme pean käima arstil retsepti võtmas, sest määrida tuleks neid antibiootilise salviga, väikse lootusega tegin ka antibiootikumi süstid, kuid tõenäoliselt see staffülokokk, mis seal nahal nüüd vohab, ei allu sellele penitsilliinile...aga lootma ju peab... ehk saame kiirelt korda...

neljapäev, 23. veebruar 2012

veel...

Täna varahommikul kadus mul kaamerapilt arvutist ära ja lauta asja uurima minnes, et milles pull (sest internet oli ju olemas) leidsin laudast hoopis värsked talled..noh mitte küll nii värsked, aga nii mõnetunnised. Kuna üks tall - valge tütarlaps,magas teises aia nurgas(aga kõht tundus tal täis olevat) ja teine - must poiss - üritas pikali oleva emme tissist piima nuruda, siis otsustasin nad ikka nurka panna, et nad üksteisele ikka lähemal oleks, sest tegemist oli esmaspoegijaga ja iial ei tea, mis neil peas mõlgub...
Aga kaameratel polnud pilti, sest suure tuisuga pööningult sulav lumi (ägeda veneaegne katusekonstruktriooni puudus tagajärg) oli leidnud endale ühe hea pikendusjuhtme ja sinna lühise tekitanud, mille tagajärjel kõigist pistikupesadest elektri võttis... õnneks midagi hullu ei juhtunud ja hommikul tegi Tiit kõik korda...
Sai ka lambaid veidi ümber paigutatud... see tähendab, üritatud koondada poegimata lambad ühte(noh, kahte) aeda, et neid lihtsam kaamerast jälgida oleks... Vaid kolm lammast jäi veel teise aeda, sest nad lihtsalt ei mahtunud.
Aga pärastlõunal tegi talled mu karja kõige nõmedama iseloomuga , kuid kõige ilusama villaga lammas (eks ma teda seepärast veel kannatan ja kehavorm on ka täiesti ilus ju) Aga talles olid tal peenvillapoisiga ja esimene tall oli ikka täiesti üllatusliku välimusega - kui mul on sündinud sel aastal palju musti lambaid, kellel on valge müts peas, siis seekord on asi vastupidi, sest sellel valgel UTETALLEL on peas must müts...ja must kõrv ka :D Teine tall sündis ka, aga tema oli täiseti tavaline poisslaps.... Eelmisel aastal oleks tal olnud esimene poegimine, aga tol korral läks tal asi nihu ja sel aastal on tal siis esimene imetamiskord... natuke ta ära küll põikles, kuid nurgaaed aitas hästi.... noh sinna aeda panemise peamine põhjus oli selles, et talled oli eriliselt aktivistid ja tormasid mööda aeda teiste lammaste vahel ringi ja kaotasid pidevalt ema ära...no mõni tall kohe oskab.....Aga eks nad ka õpivad, kust see parem suutäis tulema peab ;)

kolmapäev, 22. veebruar 2012

Mõned talled veel

Vaikselt, aga kindlalt tuleb neid tallesid juurde. Eile kesköö paiku sai omad talled valmis juba korduvpoegija, kes musta jääraga on saanud suisa kaksikud mustad lapsed - mõlemad ilusad ja suured, ja ikka pooleks neid st. poiss ja tüdruk. Ega ma poleks lauta läinudki, kui järsku poleks keegi kolmas seal tissi all olnud. Aga õnneks oli emme väga hoolas ja tubli ning ajas häirija minema. Veel oli väga mõnus vaadata, kuidas emmel oli kohe väga suur kisa lahti, kui üks tallgi oli tema vaateväljast kadunud... ja nii ka järgmisel päeval...väga hoolas, erinevalt mõnest teisest tolast.Terve päev oli vaikne, kuid juba 6-7 paiku oli üks lammas ikka väga omadega hädas. Tegu oli esmapoegijaga ja tahtsin kindlasti silma tal peal hoida....Kuid pika vinnaga oli...valims sai ta alles natuke enne 12 öösel - seekord tütarlaps Aga tundus, et ta oli päris tubli emme ja vähemalt hakkas kohe oma lapsega tegelema. Ja peal pikka jälgimist ja võitlemist unega otsustasin minna lauta, et tallekest aidata, sest emme tundus natuke selle tissitamisega segadust olevat. Aga minu abiga ja kerge tagajalavärinaga saime asja kiirelt korda ja sain nobedasti minna tuppa oma uneprobleemile lahendust saama. Magasin mõnusalt terve öö, kuni hommikul kelle seitse silmad avasin.
Pilk kaamerasse ja sai selgeks, et sündinud on veel tallesid. Tegu oli väga värske produktiga. Sibasin kiirelt lauta, sest polnud kindel, kas on üks või kaks talle ja kuidas on nende söömisega... ja kahtlustasin lisaks veel esmapoegijat. Oligi kaks talle - poiss ja tüdruk... ja esmapoegija koha pealt oli mul ka õigus. Kohapeal selgus, et tüdruk oli oma kõhu kenasti täis söönud, kuis poiss oli söömata...vist..Igaks juhuks panin nad nurgaaeda, sest mingid kahtlased liigutused olid just selle söömata poisi suunas. Õnneks kõik läks vist hästi, sest õhtul nägin, kuidas see poiss kenasti emme tissi all oli. Poisil on selline vahva must laik jala peal :D Tegu peenvillase järeltulijatega.
Tundub, et see oli peenvillase päev, sest üks väike ilus sirejalgne neiu sündis veel sel päeval... tundub olevat selline peene vill seal seljas, aga eks näis, milliseks ta kasvab :)
Täna sai ka ühte lammast riietatud, kuna tupe kippus liiga välja tulema... suisa terve rusikas oli ühtäkki välja lupsanud ja nägin natuke vaeva, et seda korralikult sisse tagasi saada.... Seega sai ta endale pluusi ja püksid jalga... Kas keegi oskab öelda, kas selline tuppe väljalangemise probleem on päritav? Tema emal on olnud mitu aastat see probleem, sel aastal üllatuslikult oli tal kõik korras ja pluusid-püksid oli kõik kenasti kapis kasutamata...aga nüüd näe, ta tütar sama probleemiga....

esmaspäev, 20. veebruar 2012

Kiire sai vist mööda

Eile siin oma kirjatükki tehes aga otsustas salaja veel üks lammas poegida. Kõik oli aga kõige paremas korras... Kahtlustasin juba õhtul laudapoole minnes, et miskit on nagu mäda, läbi laudaukse kostus hoopis teistsugust piikuvaid hääli. Võite küll nüüd öelda, et kui laudas on juba nii umbes 150 talle, siis kuidas saab mõne uue talle piuks olla teistsugune, aga näe oli kuidagi teine hoopis valjem ja kõlavam. Tuvastasin kaks kena musta tütarlast. Panin ema igaks juhuks nurgaaeda kinni, sest kippus üks kuidagi liiga ringi kooserdama ja ema kaotama. Hommikul lasin nad sealt lahti ja mõlemad teadsid, kelle lähedusse end hoidma peavad ja kust süüa saab.Aga eile õhtul panin(me) magama tunduvalt varem, juba kell 8 olime kõik voodis (va suured poisid, kes ei olnud sellega eriti nõus ja saatsin nad teise tuppa Shreki vaatama) , sest magamata ööd nii minul kui tööl olnud Tiidul andsid end tunda. Aga mingi sisemine kell ajas mind aga kogu aeg ülesse, et kaamerasse piiluda ... kella polnud vajagi... Esimene äratus oli aga üllatus-üllatus kell 10 juba, kus kaamerast vaadates ümber ühe emme sibasid noored tragid uued tibud. Jälgisin neid tükk aega, et veenda end lauta mitte minna... ei pidanudki minema, sest lapsed hoidsid ilusti emme ligi ega püüdnud mõne totu kombel suvalises suunas plagama panna. Hommikul vaatasin, et tegu oli ilusate tüdrukutega.
Lauta aga jooksin sellepärast, et üks noor lammas oli poegimas(pildi unustasin tegemata) ja ta tundus kuidagi hädas olevat.... siis ka väikese põhjusega... tundus, et poisi pea oli veidi selle esmapoegija jaoks suurevõitu - noh, tegu oli ju üksiktallega ja sai kõik need ema söödud toidud vaid enda tarvis ära kasutada. Seekord oli see noor emme aga igati tubli, hakkas kohe lakkuma ja tissi alla lasi ka...isegi liiga lahke oli, kus enne, kus enne oma püstisaamist oli varganägu pikali oleva lamba ühe tissipoole ikka suht tühjaks tõmmanud. Otsustasin siis aga ta rahu mõttes nurgaaeda panna, et nad rahulikult saaks toibuda.

Pärastpoole, ennelõunal, oli siiski veel üks lammas poegimas, kelle ma ka puht kogemata avastasin(seegi kord jäi pilt tegemata), kui lauta läksin...oli juba väljutamise periood. Seegi kord oli tegu esmaspoegijaga(tulemus oli peenvillaka valge tütarlaps) ja jube naljakas oli vaadata, kuidas tema oma sisemiste instinktide vastu üritas võidelda - ühest küljest tahtis ta oma last kohe lakkuma hakata ja keel käis usinalt, teisalt ta nagu kartis seda talle, kes peaga hulga lima laiali loopis... seal ta siis käis kolm sammu tagasi ja edasi, teadmata täpselt oma seisukohta... ja kui tall püsti tõusis siis oli jälle segadus, peaks ju ikka seda märga juppi lakkuma, kuid siis tegi paar sammu tagasi ja võttis täpselt sellise hoiaku nagu tahaks peaga puksima hakata. Jälgisin tükk aega seda tantsu. Kuna tegu oli vähe arema musta lambaga, siis ei kiirustanud just sellepärast kiirelt ligi minema... aga lõpuks otsustasin ta siiski nurka suruda oma tallega, et ta nii palju tantsuruumi poleks. See töötas hästi...esmalt küll aitasin lapsel esimese piima kätte saada ja siis ei arvanud ema ka enam, et see söötmine nii kole asi oleks....

Rääkides eilsest mustast lambast, kellel lõi välja eelmise aasta mingi tobe tantsukomme ja ta teistest eraldasime...täna on kõik korras ja pean juba plaani, et millal ta teiste sekka oma kaksikutega tagasi lasta. Hea, et niigi läks.
Samas kui vaatan, et üks teine eile poeginud lammas vist on hülgamas või peaaegu hüljanud oma teise talle, põhjuseks pean seda, et too tall on ikka jube tuim ja magab kogu aeg emmest ja vennast kaugel ega hoia ema ligi nagu talled ikka tavaliselt teevad...Siiani oli ta aga kenasti süüa saanud, aga täna õhtul vaatasin, et otsib teine hoopis teises aia otsas emmet ja ema üldse ei vastagi enam ...vaata, et hakkab väike küürukegi selga tulema. Igatahes andsin talle pudelist natuke lisa, mida ta üldse ära ei öelnud... ning lükkasin emmele lähemale...ema käitus natuke imelikult, aga eks näis.... kui muud ei aita, siis ehk pea pilkade vahele võte sobib( vähemalt teine lammas saab niimoodi väga hästi hakkama ja talled on söönud)
Aaa... ja eilsete kolmikute emme arvas ka ikkagi, et ta ühte ei taha. Tegelikult vaatasin juba päris algul, et nagu natuke tõrjuks ühte musta talle... aga õhtul vaatasin, kuidas teda taheti aiast välja puksida ja isegi tissitamisest ei tulnud midagi välja..vähemalt seni, kuini ta nägi-nuusutas, et see just see must lammas on... niiet...jälle üks laps juures. Samas kahtlesin juba alguses, et ta ei toida sellise udaraga küll neid kolme talle ära, sest seda tal ju õieti polnudki. Vaatasin eelmise aasta andmetest järgi, et ta tegi ka tol korral kolmikud, kuid üks oli juba sündides surnud ja mäletan seda mõtet, et tõenäoliselt ei oleks ta nende kasvatamisega ka hakkama saanud....niiet...pole kolmikutest kasu, kui emmel pole seda kasvatusmaterjali :S

Ülejäänud päev oli aga vaikne ja ehk saab täna öösel ka magada. Järgi on jäänud 29 lammast, kelle tallesid veel huviga ootan. Samas on paljud esmapoegijad tegemata ja see teeb natuke ärevaks, sest nende käitumist on väga raske ette arvata ja ennustada.... eks see lõpp see kõige raskem ole. Mäletan eelmisestki aastast, kus algul läks kõik libedalt ja ei mingeid lutikaid ja lõpus tuli neid kohe peoga...nii ka sel aastal...Aga kaalun kindlalt nende tobude lammaste prakeerimist, eriti nende puhul, kes juba teist aastat oma jama korraldavad....
Nüüd aga head ööd ja rahulikke unenägusid....

pühapäev, 19. veebruar 2012

Hullumaja

Juhtunud on nii palju, et ei teagi täpselt, kust peaks alustama... tallesid tuleb riburadamisi ja kui veel kõik emad ka selge terve mõistusega oleks, siis oleks ju lausa lust... Aga elu toimub mul hetkel rohkem laudas, kui toas, püüan siin vaid korra sööma ja kerget und võtmas käia...
Aga püüan kusagilt alustada... Eile õhtul poegis ilma probleemideta üks lammas, kes tegi tüdruku ja poisi...mõlemad kenas suuruses ja naksis...
Sain vaid korra toas käia, kui kaamera ütles, et järgmine lammas poegib...Lauta jõudes vilkus väike must pea tagumist väljas ilma jalgadeta, aga kuna see oli nõnna väike tall, siis saime ta välja ilma probleemideta...no oli alles kribu. Aga üllatus oli see, et jälle juba teist korda samal päeval oli valge jääraga grupist sündis must tall valgel emal. See väike uimane jõnglane oli tüdruk...no andis ikka tegu teha, et ta jalad alla saaks ja sööma läheks. Varsti sündis ka teine tall - valge tüdruk, hulka tragim ja asjalikum. Lootsin väga , et sellega sel õhtul piirdub, siis toas oli juba saun soe ja teisedki juba end laval soojendamas...mina ikka laudas... Aga võta näpust...
... samas aias hakkas järgmine poegima....ja siis veel järgmine.... Kõigepealt tegi Tillu kaks tüdrukut(noh need on musta jäära omad, aga näe tulid valged,...) Üks selline vahvalt kirju näo ja jalgadega - emme tubli ja lapsed ka, kuigi üks neist kippus kogu aeg minema jalutama ja emmet kaotama ja kuna võreaiad olid kõik hõivatud igasugu kolmikute ja muidu ohmude poolt, siis ei saanud ma ka seda abiks võtta... Aga polnud hullu..
Aga enne sama aia teist poegijat oli hoopis kolmandast aiast kostumas ähkimist. Kuna see on selline arem lammas ja juba kolmandat poegmist järjest ei ole ma talle ligi üritanudki minna, siis õnneks seegi kord sai ta ise ilusti hakkama - poisslaps siis...
No ja nüüd siis tagasi grupipoegijate aeda... saimegi lõpuks ühe tütarlapse kätte...vahepeal sai ka tuppa poistele helistatud, et nad sauna puid lisaksid, sest tahaks ka ehk veel sooja sauna saada..noh, lootsin ikka ükskord ära tuppa saada ju ....
Ja siis hakkas tulema teine tall, aga ei tahtnud tulla, sest tal oli otsmik ees... Aitasin talle õieti ja nii tuli teine tüdruk, aga must... ja siit mu õhtused probleemid algasid...Juba eelmisel aastal tegi too lammas kaksikud,aga kuna teine sündis tunduvalt hiljem ja millegipärast oli suht alajahtunud, siis käisin teda soojendamas ja hiljem emme teda enam ei tahtnud ja naelutas muudkui seinale... Aga tundub, et see ei olnud lihtsalt selle soojendamise süü, sest sel aastal ta paar korda tõmbas keelega ka üle talle ja siis hakkas eirama ja peaga peksma, isegi tissile ei saanud panna...,Lüpsin natuke välja ja söötsin siis niimoodi. Ja kuna tol hetkel kedagi teist ei olnud kohe poegimas, siis lootsin jõuda ka saunas ära käia, enne kui tagasi lauta pean minema... Nii ma haarasingi talle kaenlasse ja tuppa, sest lauta teda ei julgenud jätta, kuna ema teda ei lakkunud ja äkki alajahtub.
Saingi nii saunas käidud, kui isegi leiva (mis mul juba täiseti meelest läks) ära küpsetatud, korra isegi pikali visatud ja haigele Margusele saiaviilgi tehtud, kui oplaa... jälle poegis. Noh , tegelikult ma juba tuppa minnes nägin asja kahtlane olevatl, aga nüüd siis oli aeg käes. Lippasin lauta, sest tall näis välja juba tulevat, aga ema ei suvatsenudki püsti tõusta. Algul tundus kõik olevat kombes, verinoor emme lakkus oma talle (musta poissi) usinalt, varsti sündis ka teine tall - valge tüdruk, keda ka hoolsalt puhastati. Aga probleem tuli siis, kui lapsed süüa hakkasid tahtma...no nui neljaks, mitte ei lase tissi alla. Vahel on aidanud see, kui hoian emmet korra kinni ja siis saab kõik korda, kuid sel korral läks lammas suisa arust ära ja siis hakkas oma valget talle lausa taguma. Olin ise juba mõistust kaotamas, sest niimoodi ei saa ju asja jätta. Siis tuli meelde see, kui räägitud on koolitusel sellisest nõksust, kus emme pea pannakse pulkade vahele nii, et ta talle ei näe ja ära ei saa ajada ning siis talled saavad ise söömas käis. Seekord oli see mu viimane päästerõngas. Keerasin ta pea söötmepulkade vahele kinni, nina ette panin heinad ja kõrvale veeämbri ja jäin lootma parimat. Ja peab tõdema , et see töötas lauda oodatust paremini... ei mingit ära ajamist ja talled sai kõik süüa...asja puänt on veel nüüd see, et kui võõra hüljatud tallekese hommikul lauta tõin ja mõtlesin, et kuhu ma ta nüüd panen ja otsustasin ta siis lõpuks sinna panna...tuleb välja , et tema ka käib seal all nüüd söömas!!?? Noh, tegelikult ei usu, et ta niimoodi kolmikud üles kasvataks, aga vähemalt saab too hüljatud ternespiima juurde
Aga et lauta mitte vaid ühe lamba pärast mitte minna, siis enne veel kui olin jõudnud eelmise lambaga lõpuni poegida, pidin ma kõva punnimise kägina ja peaaegu isegi võiks öelda kisa peale vaatama, mis toimub teises lauda otsas. Seal oli siis lõpuks poegima hakkanud teine mu mitu päeva oodatud esmapoegija, aga tall ei tahtnud mitte välja tulla...lasin tal päris tükk aega pressida ja jooksin siis vahelduva eduga lauda teise otsa selle idiodiga maid jagama, kui lõpuks otsustasin talle ikka ise välja tõmmata. Kuna ta on selline aremat tüüpi loom, siis ei tahtnudki kiirustada teda aitama, kuid seekord oli abi andmine vältimatu. Ju tal siis esimeseks poegimiseks need sünnitusteed ei olnud piisavalt suured, sest väljatõmmatud talle ei olnud mitte mingi hiiglane vaid täiesti tavaline, kuid hädas ta oli ja seda oli näha suisa talle näost... sest esmalt arvasin, et tegu on mingi väärarenguga tallega - keel ja kogu alalõug ning mokad olid nii suured ja paistes, keel lausa kõva ja sinine. Aga kõik see õnneks taandud mõne aja möödudes.
Aeg muidugi lendas tol ööl kiiremini, kui arvata oskasin, sest kui olin nende kahe lambaga lõpetanud, siis oli kell juba kaks öösel - lauta läksin juba 23:30 ...no mis teha. Lootsin sõba silmale korra saada, sest paar kolekahtlast jäi mulle sinna lauta veel... enne aga toitsin oma tibu toas WC-s ära ja keerasin siis korra oma pessa.... Juba poole 6 aeg nägin, et üks kahtlastest juba poegibki. Ootasin siis veel ja lõpuks nõksu peale 6-t läksin lauta. Kõik tundus iseenesest korras olevat - sain mustad kaksikud, poisi ja tüdruku, väiksed tissitamised ja korras...aga...
kõrvalaiast leidsin täiesti korraliku uue poisslapse... ja ma ei teadnuki, et ta poegima hakkab, polnud seda nägugi ju... aga tore, et kõik korras...Tissitasin ka juba oma lambatalled ära, et siis nii kiirelt ei peaks kohe lauta tagasi tormama..




Lippasin jälle tuppa ja proovisin korra veel sõba silmale saada, aga kus sa sellega... siis ärkasid juba lapsed, eks nad püüdsid olla küll vaikselt, aga kui see haige noormees hakkas süüa nõudma, mis on ju hea märk, siis pidin ikkagi tõusma. Noh, eks ma võibolla korra siiski ka tukastasin..mõnus vähemalt juba hakkas.... Tiit hakkas ka oma öisest riigitöövahetusest koju jõudma ja siis oli reis jälle lauta, sest ees ootasid väikesed ümberkorraldused, sest selline tohuvapohu ja võredega nurgas kinni olevad lambad ei aita kuhugi ... ja ehk saab mõne aia poegijatest vabaks komplekteerida ja teise vaid poegijad panna...noh, peaaegu sai siis nii nagu tahtsime(rõhutan peaaegu)
Ja siis läks jälle lahti.... kokkusid mitmekesi korraga jälle poegima. Kõigepealt üks must lammas, kes tegelikult hommikust saadik end vinnastas ja hakkasin ta pärast juba muretsemagi, sest selline lima oli tal juba mitu tundi väljas, aga mitteüks tall. Katsudes tundusid jalad ja peale õieti olevat, niiet jätsin ta poegima... ja lõpuks ta valmis saigi - kaks tüdrukut, must ja valge. Aga lambal lõi ootamatult välja eelmise aasta idiootlikkus, kus järsku enam kedagi tissi alla ei lasknud...panime temagi eraldi aedikusse, aga tundub, et asi juba parem ja tal hakkab mõistus koju tagasi tulema...
Samat aegu teises aias poegis üks valge lammas, kellel sündisid prisked lapsed - poiss ja tüdruk...kõik tublid ja naksis..













Samas nüüd uues komplekteeritud aias poegis ka üks must utt, kes ka veel ei oodanud. Aga kõik laabus temalgi - tulemuseks üks must poiss ja valge tüdruk... Nonii, nüüd oli kell ammu juba lõuna, aga endal mingit lõunat eriti ei paistnud,...poisid tegid toas endale küll makarone ja ise Tiiduga sõime eilset toitu...
Mõtlesin, et nüüd ehk siis väike paus, kuid mu tallekesed laudas olid veel lõunatki söömata. Läksin siis neid söötma, et siis tuppa tagasi tulla, et korra magama panna... Aga võta näpust...ühes aias jälle keegi must ähkis. Söötsin omad tibud ära ruttu poegima... ja mis ma ikka oskan kosta..... JÄLLE kolmikud. No ei osanud temast seda nüüd seekord mitte oodata, sest ei olnud tal ei suuremat kõhtu ega ka udarat, aga näe... kolmikud olid. Muidu igati enamvähem ühesuurused - kaks tüdrukut(must ,valge) ja üks valge poiss. Olin suisa nõutu, sest ei olnud mul neile mitte ühtegi eraldi nurgakest enam välja pakkuda. Võtsin telefoni ja helistasin tuppa Tiidule ja palusin nüüd appi tulla ja midagi välja mõelda.... Vaene Tiit lootis ka tänaseks juba lõpetada, sest temagi on olnud juba kahes öises vahetuses tööl ja juba maruväsinud... Aga ei midagi...läks jälle ehituseks. Hõivasime nüüd suures hädas pool titeaeda ja tegime sinna kolm boksi, kuhu siis paigutasime selle kolmikutega emme, idioodi pearangidega emme(proovisime, et ehk on meelt muutnud ja enam ei aja lapsi ära, aga meelemuutust ei olnud ja sai pea pulkade vahele tagasi) ning veel ühe peast sooja emme oma kaksikutega, kus pean aiakõrval vahtimas käima, et laps sööks...no mis teha... Nonii...siin ma siis nüüd olen, kirjutasin oma uneajast romaani, ei tea, kas pean jälle lauta minema või saan tõesti korra silma looja lasta...

laupäev, 18. veebruar 2012

Üllatus-üllatus

Sain hommikul .... õigemini ennelõunal veel üllatuse osaliseks, kui avastasin ühest aiast ühed kaksikpoisid, täiesti kuivad ja niksis naksis ja emme neid kenasti hoidvat. Tegelikult vaatasin, et miks see must mammi nii naljakalt käitub ja miks tahab keegi teine tema alla vargile minna nagu oleks ta juba poeginud? Aga näe...selle aia kahele mustale poisile olid veel kaks samasugust lisandunud :D

Pais läks katki...

Kartsin, et nüüd hakkab neid lambaid lõhkema järjepanu, aga et selline tihe teinepool ööd tuleb, seda ei arvanud ma mitte.... Tegelikult olin rohkem valvamas ühe musta lammast, kuid kella kolme paiku ühte kaamerasse kiigates nägin, et ühele emmele oli vastu tema tahtmist külge imenud mustast tallest kaan, kes vaatamata värske emme püüdlustele ja karussellile mitte kohe lahti ei tahtnud lasta.... Kiirelt sammud lauta olukorda lahendama. Aga mu mõistus oli suhteliselt otsakorral, sest vahevõred olid kohe otsas ...üks küll oli, aga hoidsin seda järgmise poegija tarvis, kus karvane kõhutunne oletas, et on tulemas kolmikud... Kõigepealt katsetasin järgmist mõtet, kus toimetasin ema kõrvalaeda, kus vargakommetega tallesid veel ei ole... Aga vastik üllatus oli see, et kui mina korra ära käisin, oli too must kaan jälle platsis... ei aitanud midagi, võtsin võre ka veel kasutusele, et katsugu siis... Kokku tuli kaks talle ja seekord mõlemad poisid...

Läksin küll tuppa, aga see must oodatav lammas muurus aina kahtlasemaks.Halb üllatus oli mul hoopis toas, kus mu väiksem poja haigeks jäi ja enda 39 kraadise temperatuuriga minu voodisse oli sättinud...muidugi ennem oli ta minu laudas oleku aegu kinni pannud voodi kõrval oleva lambakaamerapildi, et mängida malet??!!?? keset ööd??!! ja haigena??!! Aga uni tuli vist enne peale, kui ta oleks mõne käigu saanud teha :D Pikutasin ja tukkudin veidi oma kuuma poisi kõrval jaumbes 2 tunni pärast ma laudas tagasi olingi. Kaamerast vaatasin küll ühe talle sünni ära, aga läksin ikkagi. Aga enne vastasaeda kiigates nägin hoopis seal ühte uut kodanikku - üks noor utt oli saanud tüdruku, kuid sealgi oli üks varas end väga ligi sättimas, aga kuna ta oli veidi allaandlikum, siis emme peapaukude saatel ta hoidis siiski vähe eemale, kuigi mõned katsetused siiski veel tegi... natuke küll tuli noort emmet õpetada last tissitama, kuid väikeste pingutuste tulemusena oli see tal ka kohe selge ja ta teadis väga hästi, keda enda alla lasta, keda mitte......Aga nüüd kõrvalaeda, millepärast ma lauta üldse tulingi......
Ja minu kahtlus osutus tõeks ja kolm talle oli varsti lups ja lups valmis ja seekord jälle kõik poisid... Kuna seal aias oli kohe-kohe veel üks lammas poegimas, siis võtsin nüüd ikkagi selle võre eelmiselt lambalt ära ja jäin lootma, et ehk on varas maha rahunenud...noh, eks natuke oligi..
Sain veel kord tuppa minna, et korra pikali veel heita .... ja laps oli jälle ärganud ja seekord mängis juba päris mõnuga malet ja mäng hakkas läbigi saama. Aga kaamerapilt ütles mulle seda, et kui ma tahan veel süüa, siis pikalt siin pikutada ei saa.... Margus jäi mu kaissu magama ja ise hiilisin kööki sööma, arvuti kaenlas... ja jälle oli poegimas hoopis teine teine lammas, keda ma hetkel oodanud olin... kiire tee ja leib ning pole ma jõudnud veel leiba lõpetadagi, kui tall valmis sai...ja üllatus oli tohutu suur, kui sealt välja tuli must lammast, sest minu arusaamist teada oli see lammas koos ju valge suure jääraga..kust tuli must tall?? Aga ühega see ei piirdunud ja teise sünni ajaks jõudsin ka lauta. Teine oli valge, kuid mõlemad olid jälle poisid.

Aga selle just poeginud lamba vahetus läheduses poegis siis ka see lammas, keda just nagu ootasin - üks esmapoegija. Talle sai ta ise kenasti valmis - tüdruk - kuid ega ta erilist huvi talle vastu üles ei näidanud. Võtsin tarvitusele siis selle abinõu, kus tõmbasin talle küljes lima ja toppisin omad näpud lambale suhu - see töötas ning üsna kiirelt tekkis tal huvi oma lapse vastu. Tissitamist tuli ka veel veidi õpetada, kuid ehk saime sellegi selgeks...
Aga ega see pole vist tänaseks kõik, sest nii mõnigi on veel ääretult kahtlane ja just seal kõige suurema vargaga aias. Niiet kõigepealt tuleb teha väikesed ümberkorralduse ja see vargast laps(ed) oma emmega teise, varaste aeda toimetada.
Aga üks halb üllatus oli mul öösel siiski veel...nimelt see eile õhtul poeginud lammas hakkas kuidagi väga vildakalt vaatama oma teisena sündinud talle - kui mina aeda seisma jään, siis nagu laseb süüa, aga kui ära lähen, siis lükkab talle vastu aeda ja seina minema. Tegelikult tegi ta seda tempu ka eelmisel aastal, aga arvasin, et põhjuseks oli talle teise aiaäärde ära kaotamine paariks tunniks ja selle vältimiseks ma just neid kohe nurgaaeda ära paningi, et edasisi pahandusi vältida. Aga tundub, et see on siiski kinni emas, mitte talle kaotamises :S Ei tea...ilus suur lammas on ja kas pean tõesti temast ainult sellepärast loobuma?? Kahju...

reede, 17. veebruar 2012

Hakkab vist käima minema

Tundub, et uus titetrall hakkab tuure koguma ja lambad pääsevad kui paisu tagant. Täna päeval siis tegi avapaugu üks mustadest lammastest, kes jätkas oma eelmise aasta traditsiooni kolmikute näol. See aasta olid vaid värvid vastupidi, see tähendab eelmise aasta kahe musta ja ühe valge asemel tegi kaks valget ja ühe musta ja kui eelmisel hooajal olid kõik poisid, siis sel aastal minu suureks rõõmuks oli must tütarlaps ja valged olid poisid. Kõik sujus kenasti. Ainult muret hakkab valmistama mulle, see et mu üksikboksid on otsa saamas ja sel aastal ma seda viga ei taha teha, et kolmikud suurde aeda teiste sekka lasen, sest eelmise aasta järeleproovitud kokkulaskmine tõi kaasa vaid muret, sest emmed hakkasid kartma vargaid ja seetõttu said süüa vaid iga komplekti kaks tugevamat. Eks vaata, kui palju neid kolmikuid veel on tulemas... loodan siiski, et mitte väga palju...Päev otsa oli vinnastamise aeg ja õhtul tegi üks musta jäära pruut siiski valged talled - suurema tütarlapse ja väiksema kisakotist poisi, kes vahetpidamata end emmele meelde tuletas, et ta on ka olemas...ehk jääb kunagi vait kaaaa
Aga kahtlaste punt aina suureneb ja täna ööseks pean kindlasse valvesse jääma, sest üks must on ikka ääretult kahtlane...lisaks veel paar moori...

Aga nüüd ka vähe elu pahupoolest.... need slovakid on teinud meil vahepeal ka väheke paha...noh mitte küll meelega, aga nende suur huvi ja mänguhimu sai saatuslikuks ühele tallele. Tegelikult ma teadlikult ei lase neid üksinda sinna laudapoolde, kus talled minu keelule vaatamata aedadest vahekäiku välja tulevad, aga ühel päeval juhtus see, et koerad üle pika aja tulid ümber lauda aiast välja (kuigi nad teavad, et ei tohi) ja sel päeval ma just tuulutasin lauta ja uksed olid lahti ja loomulikult koerad nautisid ka talledega mängu...aga ühe talle nad mängisid nii ära, et paraku ta surigi ära. Olen nüüd natuke ettevaatlikumaks läinud ja üritanud nendega koos rohkem käia tallede juures ja õpetanud, et ei tohi neid taga ajada....ei tea, kas mõikavad ka... aga vähemalt , kui mina lähedal olen, siis väga hullu ei ole. Kuigi eilegi juhtus intsident, kus nende oma aiapooles oli üks tall välja pudisenud(no mina pole enne küll näinud, et sealt oleks keegi ka välja tahtnud tulla) ...aga seekord sai tall lihtsalt suurematsorti ehmatuse ja mõned kergemad haavakesed, aga tänaseks on ta igati tragi nagu poleks midagi juhtunud. Nüüd siis tegin kindla otsuse, et kõik söötmeotsad saavad väravad ja mitte ükski talle ei TOHI enam oma aiast välja tulla. Tegelikult on see söötmeotstesse väravate tegemine igaaastane teema, sest talled teevad vahekäigus lihtsalt paha ja kakivad kõik kohad täis ka, aga sel aastal on see eriti vajalik just nende endi tervise pärast...vähemalt seni, kuini nendel koertel saab läbi see mänguhimuline puberteedi iga.... Huvitav, kuidas teised valvekoerte kasvatajad sellise probleemi lahendasid? Kuidas keelata koeri mängimast talledega?

teisipäev, 14. veebruar 2012

Lõpuks ometi

Tahtsin hakkata juba samasugust lambakirumist kirjatükki tegema hakata, nagu Airi seda tegi, aga siis jõudsid mu lambad ette ja tahtsid näida palju tublimatena, kui nad end paaril viimasel päeval end näidanud olid... Niisiis... peale suurt FB-s kirumist, et lambad ajavad halliks ja hoiavad jalad ristis, otsustas üks lammas kiirelt poegima hakata... seesamane valge lammas, kelle pärast ma juba paar ööd olin valves olnud....aga loomulikult et asi ikka segasem oleks, otsustas kõrval aias ka teine lammas asja käsile võtta...Nii nad siis võidu muudkui poegisid ja must sai siiski ennem valmis - kaks poisslast - peenvillase verelised.... et see kohe peavad kõik need peenvillase sugemetega lapsed poisid olema.... Aga mõni on siiski veel tulemas, ehk saan ikka mõne valge kena neiu ka...
Ja siis supsti teise aeda, et avitada teist lammast, kellel teine tall oli tagurpidi ja väiksed tõmbenumbrid ja talle kätte saingi - sealt siis kaks valget tüdrukut. Emmed olid tublid ...mida ma nüüd kõigi laste kohta öelda ei saanud, sest üks mustadest poistest oli ikka nõnna jonnakas, et mõtlesin, et ta jääbki söömata, sest tissini ta ei jõudnud ja aidata ei lasknud, kuid mina ka jonni ei jätnud ja enne tuppa ei läinud, kui olin kindel tema süüasaamises. Vahepeal tüütasid meid järjekordsed vargad, niiet eraldasin mammi nurgakesse. Hommikuks olid aga mõlemad poisid korralikult söömise ära õppinud.....














Täna aga oli jälle terve päev vaikust ja vastu õhtut siis hakkas trall pihta - üks ka mu päris oodatud lammas otsustas siiski talledega maha saada.... aga seda, et ta neid lups ja lups ja lups kolm tükki teeb...vot ei arvanud. Seegi kord oli tegu peenvillapoisi järglastega....aga jälle olid kõik kolm poisid. Muidu kõik kenasti enamvähem ühesuurused ja tragid. Tegelikult hakkasin ma kahtlema, et kas ikka kõik , kes peenvillase poisiga paaritusaias olid ka just temalt paugu said, sest seal oli mul ka kevadine kotipoiss... Aga kui vaadata nende kehaprofiili ja neid hirmpikki jalgu, siis ei teki kohe üldse kahtlust, et kes isa on. Pole mul teistel selliseid jalakesi, kui nendel :)

Veel midagi silmale... Kui söötsin oma ühte tallekest - õigemini käin emme kõrval seismas, et tall siis süüa saaks, nägin vahvat vaatepilti, kus koerad kassiga mängivad. Nad teevad seda üsna aegajalt, kuid seekord õnnestus mul see pilti saada. Tegu siis nende sõbraga, kes end ikka koerte turjal soojendamas ja magamas käib :D
video

reede, 10. veebruar 2012

Ükshaaval


No on need lambad enamus omad jalad risti lükanud ja mitte ei kavatse pudiseda...mis sest, et neid kahtlaseid on kohe mitu ja kahte olen oodanud suisa kaks ööd...aga ei...võibolla täna öösel? Aga teevad need üksiktalledega emmed, kelle tiss teeb äkitselt paisu ja lupsti tall ongi valmis. Nii juhtus ka täna, kust Tiit tuppa tuli ja teatas, et olen ma teadlik, et üks lammas tegi talle? Ei ole loomulikult.... Marineerisin toas ema abiga peete tol hetkel, aga kuna enam väga kiiret ei olnud, siis lõpetasin oma kohe-kohe lõppeva tükeldamise ära ja läksin siis lauta. Muidu tundus kõik korras olevat - kena tütarlaps oli püsti ja emme tegeles oma lapsega... aga jälle need vargad, kes kohe oma tundliku ninaga nagu magnetiga sinna tissi külge liimivad... Ei aitanud muud, kui jälle panin ema nurka kinni, et kaitsta tema lapse esimest tähtsat söömalauda... Ülejäänud päev möödus aga rahulikult ja jään aga ööseks jälle valvesse...mine sa tea, kuigi parem oleks, kui nad kõik hommikuni vastu peaksid :D (kui nad niikaua juba vastu on pidanud...)

neljapäev, 9. veebruar 2012

Hea ja halb käsikäes

On olnud vahepeal nii aeg rõõmustamiseks kui ka kurvastamiseks... Alustan seekord kurvemates uudistest... Nimelt minu rõõmustamine paar õhtut tagasi, et sellel mustal utel on mõlemad udarapooled korras ei loe mitte midagi, kui ta nüüd järsku arvab, et ta ikka teist talle ei taha... selleks on ka oma põhjus, nimelt oli ta üsna mõneks ajaks oma teise talle ära kaotanud , leidsin ta täna hommikult aiast väljas naabrite söötme alt, kus ta on tõenäoliselt vähemalt terve öö veetnud oli kui mitte kauem, sest sinna alla ei ole ma kuidagi osanud varem vaadata... aga ema teda enam ei taha. Panin nad küll eraldi nurka kinni, aga tema ikka pöörutab silmi ja ärpleb oma jalgadega... no on alles lugu....
Hea ja rõõmustav uudis oli aga see, et üks lammas poegis mu teadaolevalt kõige suurema talle....muide seesama, kes järgneval pildil armastab oma pääkest mõnuga teiste lammaste seljale nõjatada :D No ta on nii armas kui ta nii teeb :D
Aga selle poegimisega oli küll nii, et kui ma poleks näinud poegimist, poleks ta valmis saanud, sest olin juba Tiidule tuppa helistamas, et no ma lihtsalt ei jaksa enam tõmmata, kui lõpuks tall suure punnimise peale siiski liikuma hakkas ja vähehaaval välja nihkus. Aga emme oli ikka täiesti läbi( nagu minagi) ja püsti tõusmisest ei olnud pikka aega juttugi ... ja kui ta lõpuks püsti sai meelitatud, siis kukkus ta potsti maha uuesti... no nii kahju oli lambast, aga mis teha, keisrilõiget ei tee ju ja talle peab välja saama....
Suurus oli tõesti võrreldav paarinädalaste tallede omadega ja ma ei pannudki palju mööda, kui toas teistele ütlesin, et seekord oli vist tegu 7-8 kg`se tükiga... sest hommikul ei andnud hing rahu ja võtsin kaalu lauta kaasa, kus see näitas 7,26 kg ... no tegelikult parem, kui nii suuri tallesid ei oleks, lihtsalt ei mõista, kuidas see nõnna suureks oli kasvanud... Järgneval pildil siis võrdlus paarinädalase kaksiktallega....
Täna keset päeva tegi veel üks lammas omad lapsed valmis....töö kiire ja korralik, kuid siiski eraldasin nad nurka, sest ei jõudnud ma mitte võidelda kahe varganäoga, kes mõlemad kordamööda üksteisevõidu manti käisid võtmas...


kolmapäev, 8. veebruar 2012

Karjuv seaduslik nõmedus.....

Mina, kui jonnakas ja õigusrida ajav lambakasvataja hakkasin nüüd jonnima....nimelt mahedaseaduse vastu...
Seadus siis selline, et lambatalledele ei tohi anda mittemahedat piimapulbrit .. aga Eestis ei ole saadaval mahedat piimapulbrit... seega...mida pean tegema nende talledega, kes tahavad lisapiima ja kitsepiimast jääb varsti väheseks???? Tean, et paljud mahedad annavad piimapulbrit mitteametlikult, sest ei saa ju seda väikest olevust ju nälga jätta(ei saa kuidagi seda tegu ju hukka mõista)... Et siis kui asja seadusekuulekalt teha, siis peaks need talled nälga surema või maha lööma, sest süüa nad ei tohi saada - no minu süda seda ei luba.... No minul leevendavad probleemi küll kitsed, aga näen, et nende piimast jääb kohe-kohe väheseks, sest talled kasvavad ja nõuavad iga päev rohkem piim .. ja lehmapiim ei sobi lammastele koostiselt eriti üldse... seega tuleb kuidagi edasi ju minna ja asjale lahendus leida.
Nii ma siis võtsingi ette asjaajamise, helistades kõigepealt Sakku, kus asub mahedate mingi tähtis korter ja rääkisin oma mure ära... Võttis neid ausaltöeldes see olukord sõnatuks ja käskisid kirjutada vastavasisulise avalduse, et ehk siis ikka saan loa.. Lootsin kõige paremat, aga näe, võta näpust... täna hommikul sain kõne, kus teatati, et nii kahju kui see ka pole, ei saa me siiski su avaldust rahuldada(olevat seal mitu tarka pead seda arutanud), sest SEADUS ikkagi ei näe seda ette ja et kui mina ikka saan nõusoleku, siis äkki teised tahavad ka!!!!??!!!!!?? No loomulikult tahaksid teised ka, sest olukord on ju suisa idiootlik ja loomavaenulik. Seaduses on ette nähtud tavapiima anda vaid mõnel juhul, mäletan et üks oli mingi tuleõnnetus ..teine ei tule meelde...vist oli taud... No aga milles on süüdi siis need paar väikest talle, et emal pole udar korras või emme ta üldse hülgas??? No mitte ei võta minu mõistus seda kinni. Ja kuna lammas läheb mahedaks 6 kuuga( kui on olnud mittemahe loom varem), siis jõuab see tall ka ju peale maheda piima joomist tapaajaks(kui läheb tapale) kasvada "mahedaks"
Võtsin asja siis vähe tõsisemalt ette ja helistasin põllumajandusministeeriumi. Kahjust õige inimene oli välislähetusel, aga keegi teine, kelle ma sealt tol hetkel kätte sain( no kätte neid ka ju ei saa, sest telefonid ei vasta kohe üldse...ei kujuta ette millal nende tööpäev algab, kui peale 8-t ei vastanud keegi ja kell 9 sain siis ühe inimese kätte..telefonid võiks ju vähemalt suunatudki olla...) soovitas sellele õigele siiski kiri saata ja talle ka koopia, sest natuke peab vist tema ka sellega tegelema( sattusin pooleldi õigele inimesele kogemata :P ) Et homme on see inimene tagasi ja et ma tollele ikka kindlasti veel helistaks ka, sest ei näinud temagi, et see olukord oleks normaalne.. aga polegi ju.... Niiet jään nüüd homset ootama ja eks siis näis, mis sest välja tuleb...loodan tallede nimel, et tuleb välja midagi kasulikku... Sest sellise probleemi ees seisavad paljud mahetootjad...
Või tegelen ma järjekordselt tühja töö ja vaimu närimisega, mis kuhugi ei vii...

Õnnelik

No ma pidin seda kohe teada andma, sest ise oli väga õnnelik. Nimelt see eileõhtune poegija sai korralikud tallde - tüdruk ja poiss.... Mure oli mul vaid selle lamba pärast, sest eelmine aasta tuli tal selline ühepoolne udarapõletik, et kui ma selle avastasin oli see juba nii kaugele arenenud, et udara pealt tahtis juba nahka kooruma hakata - ei tea, kuidas ma seda varem ei märganud. Andsin talle rohud ja lootsin, et ehk saab korda... vaid sellist veetaolist piima tuli tal siis sealt poolt... Hiljem märkasin, et vargad olid jätkuvalt usinalt tema alt varastamas...lootsin, et ehk sai kõik siis korda, sest vargad ju ikka teavad ka kust piima saada.... Sügisel pügamise aegu veel kontrollisin udarat, et ega pole nisas sees "niidikest"... ei olnud... jätsin lamba alles. Temast oleks mul väga raske olnud loobuda, sest ta on selline ilus suur ja kaunis must lammas ,... ja veel noor lammas...Jäin ootama poegimist... iga päev udar paisus ja mida suuremaks läks seda imelikum see mulle tundus - üks pool oli nagu suurem ja teine väiksem... kartsin jätkuvalt halvimat, eriti veel pärast neid teisi plaaniväliste udaraprobleemidega lammaste välja ilmumist...ja ootasin talt veel kaksikuid ka... Ja rõõm oli suur, kui poegimisjärgselt udarat näppides tundus kõik parimas korras olevat - piima tuli ilusti ja vabalt mõlemast poolest :D Mul nii hea meel :D

teisipäev, 7. veebruar 2012

Esmaspäeva hommikupoolikul poegis siis lõpuks neiu punapepu ka ära, keda ma juba terve öö olin oodanud, aga ei miskit... Ta oli lihtsalt eriti pika vindiga, sest ega need pressidki väga tihti ei käinud ja lõpus ma aitasingi teda, sest endale hakkas aeg peale pressima, sest pidin kodust lahkuma... Seekord oli ilus suur tüdruk ja õnneks üks tall, sest avastasin jälle ebameeldiva üllatusena, et teine udarapool on mingil põhjusel nässu läinud...no miks ometi,... aga pole hullu, ühe talle kasvatamisega tuleb ta ilusti ise toime .... Ja suurt huvi näitas jälle me Zeta üles, sest poegimine toimus nende kõrval aias ja niikui mina sinna sisse läksin, oli tema ka vupsti minu juures... Arvasin, et ta saab selle mammi käest kohe voblaka pihta(sügisel andis kogu aeg jalaga, kui koer liiga lähedale tuli), aga näe ei saanudki...Zeta ka püüdis natuke talle lakkuda ja oli endaga megarahul :DÜlejäänud päev möödus rahulikult ja alles hilisõhtul, kui mina olin juba silma looja saanud, äratas mind Tiit, öeldes et laudas käib kõva aktsioon... nojah, arvasin et tal läheb natuke rohkem aega ja minu äratus oli paar tunnikest hilisem :/ Vaatasin tükk aega kaamerast, kuidas ta tallega toimetas, kuid siis läksin ikkagi lauta, et kiirendada talle esmast söömist ja ise rahuliku südamega jälle magama jääda...No oli alles laisk tüdruk, mitte ei viitsinud end jalgele ajada ja imeda ka ei viitsinud, kuigi suure punnimise peale meil kõik õnnestus ... jätsin nad kosuma ja hommikul olid kõik kenasti jalgel ja korras...
Öist jälgimist oli mul siiski veel, kuid mina magasin need maha... kella 3 aegu ei toimunud midagi ja kui ma jälle ärkasin, siis oli tall juba valmis, jalge ja söönud ka... tublid ! Jälle tütarlaps.
Ja üllatusega nägin kõrval aias ka ühte uut musta ringi tuikumas, ema hoolitsevalt teda lakkumas... aga siiski kiirustasin lauta, sest üks väga mittetuikuv tall oli selle uue emme all ja ema nii rahulikult ka lasi - nuusutas ja ei ajanud ära ka... ei olnud üldse kindel,et see loomake sellele emale kuulub... nii see oligi. Tegemist oli hoopis kõrvalaiast kaotsi läinud tallekesega, kes tõenäoliselt ei osanud enam õigesse aeda tagasi minna(pätid leidsid juba tee vahekäiku pahategudele : ) ) Loomulikult oli ta nüüd kõhu kenasti täis saanud.... Varsti sündis ka teine tall ja seekord sain kaks must ilusat poissi...
Nüüd lippan lauta, sest keegi poegib... tõenäoliselt ühe tissipoolega must lammas...