Sain just hõisata, et pole mul veel mingeid tallesid oodata, sest pole enamusel ei tissi ega tussu, kuid õhtul laudas ringi jalutades jäi silma väga punane pepu, kel ka udar äkitsi alla kasvanud. Ei jäänud muud üle, kui igaks juhuks oma kaamerasüsteem voodi kõrvale tarida, et enne magama minekut väikesed vaatlused teha. Ja võta näpust,asi kiskus kella 11-ks ikka päris tõsiseks. Otsustasin siiski veidi magada ja panin kella poole üheks äratama ja ajastus oli päris õige, sest paarikümne minuti pärast hakkasid varbad paistma ja otsustasin lauta minna, et kaamerast siiski nii hästi ei paista, et kaks jalga ees ja kas üldse esimesed jalad ees tulemas. Kõik oli siiski korras ja tall õiges asendis. Eriliseks rõõmuks oli see, et jalad, mis paistsid, olid mustad... loota jäi vaid, et ehk on ka tüdruk. Tegemist oli siis ühe selle lambaga, kes oli koos me ilusa musta jääraga :D Aga olin siiski veidi pabinas, sest poegimas oli esmapoegija ja nende käitumist ei oska kunagi ette näha. Aga selleski osas oli kõik korras. Veendudes, et lapseks ka süüa saanud, lasti ka minul seekord alustuseks kiiresti tuppa rahuliku südamega magama. Jääme siis järgmisi üllatajaid ootama (üks on sihikul)
Õnne! Vahva, et ongi juba hooaeg avatud. Kas oli siis tüdruk?
ReplyKustutaMa ei jõua ega jõua ära oodata omasid, liiga kannatamatu ja uudishimulik olen vist....
Aitäh õnnede eest ;) Ja oli tõesti tüdruk :D
ReplyKustutaJa sul, Liina on vist eriti suur ootusärevus nende uute lokilammaste pärast...mul küll oleks :D Üks selline võiks endalgi olla :P Oh seda elevust siis....
ReplyKustutaPalju õnne ka meie pere poolt. Teie kõik elevil aga mina vastupidiselt hoopis hirmul kui muidugi paaritamisest asja sai.
ReplyKustutaRita
Võta asja rahulikult( mul muidugi väga hea rääkida), küll kõik hästi läheb.... Ei saa siiski ütlemata jätta, et kui mu päris esimene lammas poegis, siis olin nii pabinas, et helistasin oma juhendajale ja kandsin kõik sammud ette ja närvitsesin (tagantjärele hea öelda, et reageerisin üle)Aga jõudu sullegi , Rita!
ReplyKustuta