Flash Calendar- Nature Theme

teisipäev, 31. mai 2011

Miks????

Nagu igal hommikul, läksin ka täna südamerahuga ja pahaaimamatult kitsi lüpsma...panin neid järjest aga laudas keti otsa, kuid asi muutus kahtlaseks kui Liivit ei tulnud....hüüdsin, aga ei midagi. Läksin välja kontrollima, et kus ta siis jäi....kui nägin, et ta on käkkus lauda otsas rohu sees maas ja ei taha nagu reageeridagi. Lähemale astudes oli mu silme ees öövastav pilt - kitsel kõht lõhki ja pool magu lebas väljaspool kitse. No mida????? Esimene mõte oli, et kuidas võivad kitse olla nii julmad, sest olen ju näinud, kuidas vahes nende sarvedega üksteisele äsatakse. Kuid lähemal uurimisel selgus, et see haav tundub olevat rohkem lõikehaava moodi...aga kust ta selle sai???? Jalutasime aias ringi ja mida ma nägin, üks raudkivi oli otsapidi nii terav, et see selle pahanduse põhjustajaks tõenäoliselt oligi, sest seal kõrval oli ka väike vereloik. Arvan, et ta oli mingi kitse eest põgenedes üle kivi tahtnud hüpata, kuid maandus paraku selle otsa... Kuna teha ei olnud enam midagi ja päästa seda kallist looma ei õnnestu, siis tuli lihtsalt ta vaeva vähendada....ja kuna Tiit oli sel hommikul tööl ja kojutulemine võttis tal veel nati aega, siis tuli mul see kole verelaskmise töö ise ära teha...jube... Pahandusekott kivi, sai nüüd veidi teistpidi keeratud, et selliseid intsidente enam ei juhtuks.

10 kommentaari:

  1. Oeh, Kaire....pea vastu.
    See loomapidamine ongi üks paras viitsütikuga pomm, et läheb kenasti, kuniks jälle ...midagi juhtub.Ehk elaks nagu kogu aeg millegi halva ootuses, valvsus ei kao, aga ikka juhtub.Mõtetes sinuga.

    VastaKustuta
  2. Väga kurb. Tunnen kaasa.

    VastaKustuta
  3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  4. Aitäh...aga mõnes mõttes on see halva ootus jah kogu aeg hiilimas mõtetes, kuigi püüad olla positiivne....aga kui löök tuleb just sealt kust sa teda üldse oodata ei oska, siis on asi natuke raskem. Olen hirmus veidi oma lammaste pärast, kes nüüd samal karjamaal kus eelmine aasta juunis ilves käis...kogu aeg mõtled, et miks lambad järsku karjuma hakkasid, et äkki miskit lahti..kontrollides kõik korras...ja nii iga päev. Aga et kits ühel hommikul lihtsalt oma kõhu lõhki on hüpanud, no see oli liiast....
    Aga selline see loomapidamine on oma murede ja rõõmudega, aga tuleb tõdeda, et need rõõmud siiski kaaluvad mured üle..vähemalt hetkel.

    VastaKustuta
  5. Oh kurb lugu, tunnen kaasa, a soovitan uimastuspüss muretseda, tunduvalt meeldivam kui noaga susimine, sul palju loomi ka. Tervitan!

    VastaKustuta
  6. Pikas perspektiivis kipuvad need mured lõpuks võimust võtma, sest meelde jääb see vilets asi kuidagi paremini :P Mul on üle 10 aasta igasuguse loomapidamise staazi ja väsitavaks muutub, asi, mille peale loomapidamise algul nagu ei tulekski.Korjub vaiksel.Proovid ette näha ja kõik võimaliku teha, kui ikkagi...ja mida aeg edasi, seda vähem lepid , iga kaotus on kuidagi valusam(kuigi peaks ju nagu tuimemaks muutuma).A võibolla just sellepärast katsudki ka kõige vähemast "hästi olemisest" rõõmu tunda?(vb.see minu traagika)
    Igatahes, kange naine, ma paanitsen mõttes juba ette, kui peaks sarnane juhus, nagu sinul tekkima, et peab ise selle abikäe andma, et lõpetada piinad ja ma pole sugugi kindel, et seda teha suudaksin.

    VastaKustuta
  7. Täiesti nõutuks võtavad sellised "mõtetud" hukkumised, õnnetused..tee kui ohutuks omast arust kõik aedikud, koplid, ikka leiavad midagi..Tunnen kaasa, ise ka võtan hinge liiga ja ei saa suhtuda, et ah, kõigest üks loom :( Ja sageli just jamad juhtuvad nende eriti armsate ja mitte anonüümsetega...

    VastaKustuta
  8. Täitsa nõus Marjuga, mu ristantalle jalavigastus on ka arusaamatu - pole kive, pole auke, pole ka sarvilist kitse, kuid näädsa ikkagi - ainus võimalus, et mingil põhjusel trambiti lihtsalt üle. Esijalg töllerdas lõdvalt, murdu polnud, aga nihestus õlaliigeses oli piisavalt tugev. Juhtub ka parimates peredes ja nagu üks loomapidaja lausus kuldsed sõnad, et jagub aia sisse jagub ka aia taha ja nii see on. Mida rohkem loomi, seda rohkem juhtub. Elu paratamatus, kuid egas loomapidaja muidu saa olla kui peab ikka kübeke realismi sees olema ja olukorra vastikusega leppima. Egas aint lambakasvatus villatupsukestega murul mängimine ole ja naiivsus tuleb kõrvale jätta. Edu kõigile lambakasvatajatele ning villatordid tuppa tolmurullide asemele - mis muud soovida :)

    VastaKustuta
  9. Eile õhtul 11 ajal käisin kitse võrkaia küljest vabastamas..kuidas saab oma pea koos sarvedega toppida 10x10 võrgusilmast läbi??? loodetavasti see nüüd kombeks ei saa...

    VastaKustuta
  10. Oh....need loomad võivad sind vahest ikka päris halliks muuta...võta kinni, mis nende ajus liigub...

    VastaKustuta