Flash Calendar- Nature Theme

esmaspäev, 7. veebruar 2011

Täiendus poistekarjale

Nüüd tuleks ennem midagi kirjutada, kui kõik peas sassi läheb...
Laupäeva õhtul tegi veel üks lammas kaksikud, seekord tüdrukud :D Abi ei vajanud ja sain ise ruttu saunamõnusid nautlema minna, et siis jälle ööks valmistuda :P
Siin siis see lammas, kellest ma unustasin pilti teha, kuid õhtul siiski tegin.
Öö sain ma siiski peaaegu normaalselt magada, kuid eks ma vahel ikka kaamerasse vaatasin ja sealt ka selgus, et üks lammas hakkab poegima. Varahommikul jõuduski ta tipphetke...otsustasin siiski lauta minna asja kontrollima ja selguski, et seekord ei oleks ta minu abita kohe mitte hakkama saanud, Nimelt tall oli tagurpidi ja ka päris korraliku suurusega, siinkohal kaamerale aitäh.
Pühapäeva päev oli päris vaikne, kuigi olin koguaeg ootel, sest paaril lambal oli see tagument ikka vääga punaseks ja lotti läinud... aga ju nad ootasin ööd.... Kuigi üks lammas sai ka ennem valmis. Ise olin ka Kärdlas, kuid Tiit jäi koju valvesse. Nii ta mulle siis kella 7 paiku helistas, et nüüd poegib ja jalg paistab ja nina ka....nüüd sai mul meeski esimest korda sünnitusabi osutada. Lõpuks saime kaksikud poisid.
Juba õhtul hakkas üks lammas maad kaevama ja olin suht kindel, et ta on esimene , kes öösel poegib. Kella 1 paiku kaamerast nägingi, et nüüd keegi kõvasti pressib...ja teises aias ka keegi pressib. Tõttasin lauta ja seal selgus, et tegu oli hoopis teise lambaga, keda ma õhtul vaatasin. Tema ikka veel jalutas mööda aega ja oli õnnetu moega...tundus, et temal läheb seekord vähe kauem aega. Aga kõigepealt saime noorte aiast ühe üksiku poisslapse ja noor emme oli väga tubli, midagi väga õpetama ei pidanus.
Teises aias poegis Nunnu, kes tegi kaksikud - poisi ja tüdruku - poiss vähe suurem ja tütreke pisem, kuid täiesti normaalses suuruses mõlemad.
Ja jätkuvalt ma ootasin seda teist lammas, et millal siis ometi...kogu aeg tundus asi kahtlane ja et kohe.kohe läheb käima....kuid tund läks tunni järel ja mina sain tänu sellele ikka väga napilt magada, sest piilusin kogu aeg kaamerat ja iga tunni järgi telefon muudkui äratas. Käisin juba vahepeal laudas katsumas, et kas ikka kõik on korras, kas emakas on lihtsalt kinni, kui on juba lahti, kuid tall valesti....aga lihtsalt oli emakas pooleldi avatud. Püüdsin veel magada.
Lõpuks peale üheksat läks asi tõsisemaks ja seegi kord oli tall valesti sees - tagurpidi ja minu abi oli vältimatu.
Päeval tegi veel üks noor must ute oma talled - kaksikud poisid - must ja valge. Aga seda noort mammit oli vaja küll kõvasti õpetada. Õnneks sain ma ta juba päris alguses eraldi nurgaaeda mis oluliselt lihtsustas mu tööd. Nimelt ei arvanud emme midagi sellest, et lastele tuleks süüa anda, kargas nagu väike jänkuke. Lõpuks sain ta küll seisma, kuid ilma, et mina kõrval seisaks, et ta ha ta ikka veel õhtulgi süüa anda. aga eks ta istub seal nurgas niikaua, kuni ta asja selgeks saab.

Ja siis hakkas veelgi üks must pool-soomlane poegima. Esimesena sain ühe musta poisis( ma enam üldse ei imesta midagi) ja siis valge poisis( jätkuvalt poiss) ja siis oh üllatust veel ka kolmanda POISI, mis ka oli must. Ja siis avastasin, et emmel on 4 tissi ja veel üllatavam oli see, et kõigist neljast tuli ka PIIMA. Aga kui see väike tiss tühjaks sai, siis sealt enam ei tahtnud midagi tulla....arvan siiski, et ta ei ole lehk ja lüpsma jääb siiski 2 tissi....Niiet need olid kuuendad kolmikud see aasta....
Aga öösel avastasin paraku ühe halva uudise ka. Nimelt ühel kolmikute emal on tissiga mingi jama, sest pool udarat on kõvavõitu ja nisa samuti, kuid piima tuli sealt õnneks ohtralt, kuid näha oli, et tal oli väga valus. Hoidsin teda natuke kinni, et lapsed saaksid selle tühjaks tõmmata, et vähendada seda pinget seal tissis. Ja nüüd oli mul hea meel, et olin kuu aega tagasi varunud endale ühe antibiootikumi pudeli ja nüüd saingi teha ühe süsti lootuses, et pole hiljaks jäänud. Jääme lootma parimat.

3 kommentaari:

  1. Lugedes-vaadates neid lammaste poegimiste pilte-selgitusi, tiksub mul paratamatult peas üks sõna ja see on - seleen. Oma 20 aastat tagasi noore ja rumala linnaplikana talupidamisega alustades oli meil kümmekond utte. Ja alati oli poegimisega kaasnev see seleeni süstimine. Kas nüüd on söödad muutunud või mis, aga seda tallede seleenipuudust ei näi olevat? Küsin sellepärast, et juba aastaid me loomapidamisega ei tegele ja kõik sellega seonduv hakkab ununema (välja arvatud see s-sõna...)

    VastaKustuta
  2. Jah, sõna seleeni ma ei pea mitte väga tihti tarvitama ja kohati ma lausa unustan selle. Põhjus selles, et tänapäeva mineraalsöötades on seleen sees + E vitamiin, mis aitab seleeni omastada. Ja kui vanad lambad saavad seda mineraali kogu aeg piisavas koguses süüa, siis teoreetiliselt ei tohiks ka talledel hiljem seleenipiidulikkust tekkida... ja mul pole päris mitu aastat ka sellega probleemi olnud. Aga silm tuleb ikka lahti hoida ja kui näed vähegi kahtlast talle, siis tuleb talle lihtsalt lisaks seleeni süstida. Lisaks mahedal loomakasvatajal ei olegi lubatud niisama neid rohtusid manustada...ja kui pole tarvis, siis miks ma ka peaks.
    Võibolla siis ongi tänapäeval vähe lihtsam see lammaste kasvatus.

    VastaKustuta
  3. Tere,küsimus selline kas teil on puhastverd saane sikk?ja kas näiteks sel juhul on huvi vahetada teise saane siku vastu ? Meil ta on 6kuud vana saane kikuke,emal tõupaberid ja isa kah puhas aga häda selles et ei tahaks et ta oma ema paaritama hakkab ja ei raatsi ka lihaks teha kuna neid nii vähe siin eestis liigub
    Kui on huvi siis helistage mulle nr 53734468

    VastaKustuta