Flash Calendar- Nature Theme

pühapäev, 30. jaanuar 2011

Väike pidu mis lõppes tittedega


Sai ka eile peol käidud...nimelt sõbrannal Küllil oli sünnipäev ja ta kutsus ka meid.... ei osanud talle kohe mitte vastata, et kas saad tulla või mitte, kas kodus on titepaanika või ei. Kiirel vaatlusel ei näinud kedagi, kes kohe hakkaks tegema, kuid vahel on nende tegemine ka väga kiire...kuigi vaatasin, et üks must lammas on oma pepu väga suureks kasvatanud ja tissist me mitte ei räägigi... aga ehk veel ei tee...nii ma siis sinna pittu läksingi. Plaan oli seal olla paar tundi...olime kolm. Taasi tulles jooksin mina muidugi kohe lauta, et oma silmaga kõik lambad üle vaadata....ja mis ma nägin....ühes aia nurgas siblisid ümber emme kolm väikest põngerjat - kaks musta ja üks valge poiss, kõik kenasti naksis. Mustad olid ikka päris kopsakad, kuid valge jaoks vist ei jätkunud seda materjali ning tema on meil nüüd kappekaak. Kõige suurem kaalus 4,4 kg keskmine 3,3 ja pisem 2,2 kg Panin nad emmega nurka kinni, et kõik kenasti ema juures püsiks ja üksinda maailma rändama ei lähe.Kuid paar punase pepuga lammas jalutas seal aias veel ringi. Juba kella kahest ma jälgisin ühte punapeput ja kell kolm ta saigi oma tallega valmis. . Ja kuna kõik tundus parimas korras olevat, siis magasin rahulikult edasi (küll hommikul jõuan ka selle soo teada saada... ja saingi...tüdruk oli), kuini hommikul poole 7 aegu ärkasin ei tea mille peale..... ja kui kaamerasse vaatasin, siis vaatas mul sealt vastu ühe talle pea lamba tagumikust....elu kiireimad liigutused riietumises....Kõik oli õnneks hästi ja jõudsin õigeks ajaks, tõmbasin talle välja ja lükkasin emme nina alla....ei midagi...nagu talle polekski...mitte mingit huvi.. Tegu oli praktiliselt esmapoegijaga, sest eelmine aasta oli tal mingil põhjusel abort ja tema emainstinkte me ei näinud. Nüüd tuli siis teda õpetama hakata. Panin ta nurka kinni ja tall tema juurde... ei mingit reaktsiooni. Tall oli vähemalt väga aktiivne ja me proovisime ka süüa, mida emme algul ei tahtnud lubada, aga väga hull ka asi ei olnud. Aga muret tegi mulle see, et teine tall oli ka tulemas.... Peale pikka mängimist hakkas ta lõpuks oma talle lakkuma, kuid tissitamisest veel ei tahtnud midagi kuulda. Siis 1,5 tundi hiljem sündis teine, võttis ikka kaua aega, aga olime siiski lambaga jõudnud sellisesse staadiumi, kus ta hakkas oma uut ja vana talle ise lakkuma ja vahel isegi vastu mögisema....iseseisvalt ta siiski tissi alla ei lubanud, aga kui seisin ta kõrval ja käe talle peale panin, siis väga vastu ka ei olnud. Ehk saab siiski asja, tahab vaid vähe harjumist saada. Aaa... tegu oli poisi ja tüdrukuga.
Käisin vahepeal ruttu toas söömas, et siis uuesti lauta tormata, sest kitsed vajasid lüpsi ja uued talled veel korra söötmist. Pärast lüpsmist nägin, et veel üks must lammast poegib. Sealt saime mustad kaksikud - poisi ja TÜDRUKUD. Jeeee...mul nii hea meel. Neid musti poisse mul juba see aasta sündinud hulgi, aga mina tahan ju tüdrukuid....parajad pirakad olid ka - poiss oli 4,5 kg ja türuk, 4 kg



8 kommentaari:

  1. Nii lahe :)eriti meeldivad mulle need kolmikud..tahan kaa..

    VastaKustuta
  2. Kolmikutega on lugu nii, et kui nende emmel on piima piisavalt, siis ei ole mul nende vastu midagi, aga mingil määral südamevalu teevad nad vahel ikka.... Naabrimehest lambakasvataja on mulle korduvalt öelnud sellised sõnad....et ta on õnnelik, kui sünnib ilus terve üksiklaps.... kaksikud on hea, kui nad on korralikud, aga kolmikud on juba õnnetus...vot võta nüüd kinni. Aga selge on see, et kui on üksiktall, siis on suurem tõenäosus, et ta kasvab ilma mingite probleemideta, kaksikutel võib juba probleem olla, eriti kui emal piima vähe....ja kolmikute puhul peab eriti vaeva nägema, et kõik söönuks saaks, sest tihti tuleb ühte neist hakata lutitama ja see on juba suur jama - lihtsalt üks suuuur emotsioon, mis ei lase kedagi teise ilma minna....
    Aga olen sellisel arvamusel, et kui talled sünnivad juba suurema sünnikaaluga, siis on nad ka pärast elujõulisemad ja tõenäoliselt on emal ka piima rohkem, sest ta oli enne poegimist heas toitumuses....

    VastaKustuta
  3. Oi, ilusat karjakasvu õnne!
    Meie oleme sel aastal väga lihtsalt pääsenud- seni vaid üks traksis sikupoiss olemas ning üks veel kindlalt poegiv uus kits jälgida.
    Kääbuskits ja uued lambad hoiavad ilmselt kevadeks. Aga olen samamoodi jaanuarikuu nädalaid laudas terve hulga esmapoegijate kitsede juures veetnud, tean seda tunnet...

    VastaKustuta
  4. Nojah, meil alles nii alguseasi nende lammastega, et ilmselt poputaks iga talle...Samas pole ka rahul, kui mingi suur 90 kilone lammas toob vaid talle- ise sööb nagu hobune, pole ka eriti rentaabel...Kuidas kogemused on, kas need talled, kes ise üksiktalled, kipuvad ka üksikuid tooma, või on see, kuidas satub?

    VastaKustuta
  5. Tead, ma ei oskagi sulle Marju öelda...no loogiliselt võttes peaks olema suurem tõenäosus kaksiktalledel ka kaksikuid saada, aga minul on küll üsna mitu lammas olnud hoopis vastupidi...näitkes oli mul üks kolmik, kes tegi raudselt iga kord üksikuid tallesid või kaksik, kes ka teeb üksikuid ja üksik lammas, kes juba ma ei teagi mitmendat korda teeb just kaksikuid....niiet....jään vastuse võlgu....

    VastaKustuta
  6. Minu kogemus ja olen seda ka targematelt kuulnud, et utt tuleb valida(ka jäär) mitmikute pesakonnast.Ja sul Marju peaks juba rootsi jäär mitmikute tõenäosust tõstma.Mina ei oska neist üksiktalledest rõõmu tunda, siiani on kaksikud kõik kenati üles kasvanud.Võibolla on lihalambal raskem, seda ei tea.
    Mul on mitu lammast olnud sellised, kes ongi vaid üksikuid tallesid toonud...

    VastaKustuta
  7. Minul ka ei ole mitmiktallede vastu midagi, kui emal piima on,siis kõik korras. Aga mõnikord eelistan ma ka üksiktalle...näiteks esmapoegijatel, sest esimesel aastal lihtsalt kipub seda piima vähem olema ja väga tihti ei suuda ta kahte talle normaalselt üles kasvatada, kasvatab, aga jäävad väikesed.....aga kui suurus pole oluline, siis ju ükspuha :P.
    Aga jah, mõni lammas ikka kipub kogu aeg üksiktallesd tegema, kuigi ise oli mitmik.... ja üksiktall teeb mitmikuid... Kuigi kirjandus tõesti ütleb, et tuleks valida mitmikute hulgast endale järeljäävaid lambaid, mida olen siiani ka üritanud teha, kuigi kui ikka noor ute on niiiii ilus, siis ega sa ikka ei raatsi teda tapale saata küll, ikka jätad endale :D
    Aga väga palju pidi see mitmikute tulemine sõltuma paaritusaegsest toitumusest, kui on head toitumuses ( ja ka mitte väga rasvas), siis tulevad suurema tõenäosusega ka mitmikud. Tundub, et selle aastane toitumus oli mul parem, kui eelmine aasta, sest möödunud aastal ei tulnud mul mitte ühtegi kolmikute peret.... ja kui ausalt öelda, siis sügisel lauta ajades ja eriti pärast pügamist olid mu lambad ikka väga pontsakad( see oli selline hea üllatusmoment pärast pügamist, silm lausa puhkas lambaid vaadates), lootsin siis juba salamisi, et ehk tuleb hea aasta....;)

    VastaKustuta