Flash Calendar- Nature Theme

esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Soov hüvitada blogipausi



Sain siin paar postitust tagasi räägitud ootustest, et mõned täituvad kiiremini, mõnedega läheb kohe hirmus kaua aega. Kuna kitsed on mul endiselt tulemata( järgmine lootus on neid saada saabuval teisipäeval), siis ei saa ma vähemalt ütleda, et ülejäänud ootused oleks täitumata jäänud. Nagu lubatud saabus meie wwoofija neljapäevaõhtuse lennukiga ning kõik laabus kenasti.
Neiu nimeks on Florence.

Ja siin ta meil siis on. Ja ma kohe ei saa mainimata jätta, et mul millegipärast on nende külalistega ikka kogu aeg vedanud - on teised nii vahvad ja mõnusad :D

Jõululaupäeval Tiidu soovil tehtud ahjukartul lihaga. Pean mainima, et meie peres ei ole kunagi tehtud jõuluti ja uusaastaõhtuti hullu söömisorgiat....no milleks end piinata - parem söögem normaalselt ja endal ka hiljem parem olla :D

Järgmine päev tuli ette võtta mõningate lammaste kaalumine, et saada enamvähem teada, mis võiks olla tapakaal...ja nii see meil siis käis, lammas seliti vanni ja kaalule...
Pärast seda muidugi lapsekeste kallistamine. Üks noor ute on nii sõber, et tõsta teda või kõrvadest ;)

Teisel pühal tegime aga veel piparkooke, sest tahtsin Florencele näidata, kui lihtne on teha piparkoogi tainast ja mis ei ole natukenegi võrreldav poest ostetud taina maitsega..


26. pidime minema Tiidu vanemate juurde jõuluõhtule ja just natuke enne kodust väljasõitu astus uksest sisse naabrinaine ja palus lambasünnitusabi - no kuidas ma sain keelduda, friik nagu ma olen. Vähemalt sai Florence näha lamba poegimist, mida ta seekord minu laudas ei näinud.

Sealt siis edasi kiiresti ämma-äia poole, kus kõik lapsed ja lapselased kenasti koos.

Margus lunastab oma pakki.

Poistevägi

Siis järgmised paar päeva sai veedetud minu venna perega, kes ka esmaspäeva õhtul hilja Hiidu jõudsid - väga mõnus ja vahva aeg oli ( samas väga kiire ka )

Hommikune leivategu....

Ja nagu mulle on selgeks saanud, siis enamus väljamaalasi ei mõista kududa. Ja see tähendas...... et sai seda nakkavat asja jälle õpetatud. Enne ta ütles, et nägi eestis igal pool - bussides, rongis - inimesed muudkui kudusid ja kudusid...no ja miks mitte, on ju teine hea-kasulik ajaviide ja pidavat ka väga hästi stressi maandama ( mitte et mul seda oleks, aga... )
No siin me siis nüüd istumegi ja muudkui õpime ja pean ütlema, et hea õpilane oli. Nädalaga saime selgeks nii parempidise kui ka pahempidise silma. Ja siis me õhtuti istusime ja kudusime - mina oma pooleliolevat kinki ja tema oma proovilappi. Lõpptulemus oli see, et käisime Käinast vardaid ostmas, lõnga sai ta minu käest ja entusiasmi täis neiu hakkas esimeseks tööks tegema endale peapaela. Tundub, et temagi sattus sellesse kudumissõltuvusse, nagu see viimasel kuul minuga oli juhtunud.

Päeval tuli siiski midagi kasulikumat ka teha, näiteks villapesu, mida meil õnnestus teha tervelt kaks päeva.

Vana-aasta õhtul tegi Florence krepi ( noh, nagu pannkook, aga hästi õhuke), mis maitses vaarika-mustsõstra toormoosiga ikka päris hästi. Niipalju, kui tema neid pannilt jõudis võtta, niipalju neid laualt ka kadus, niiet kui oli tainas otsas, olid ka koogid otsas. Ja nagu pildilt näha, ei jäänud vardad ja lõng sellest mängust ka eriti kaugele :P

Vana-aasta õhtu viimased minutid lauamängu taga - Heini võitis ja jättis kõiki pika ninaga....

Ja siin tükike ilutulestikku - pidime seda see aasta päris omajõududega läbi viima, sest perepea pidi seekord öövalves tööl olema...

Ja kitselüpsmine sai ka paari päeva harjutamisega üpriski selgeks - järellüpsiga polnud mul nagu eriti midagi sealt saada.

Ja eile oligi see viimane päev ja ära ta minema pidigi, aga lubas temagi tagasi tulla. Vähemalt nägi vähegi jõule eesti moodi, sai loomi katsuda ja talve näha. Lubas maale elama minna ja endale võtta vähemalt 2 kitse ja juustu tegema hakata.













2 kommentaari:

  1. Pidin juba "õiendama" tulema, et nii ikka ei saa, et jätad blogi lugejad hooletusse, puha vanad uudised :)
    Igatahes, kõike paremat sinna Hiiumaale teile uueks aastaks!Kasvagu vill hästi pikaks ja sündigu palju väikseid tallekesi :)!
    ps.ole ettevaatlik selle kudumisega, varsti oled nagu kihnu mutt,kellel on vist ka magades vardad käes..et äkki läheb uni ära, siis hea mõni suutäis edasi kududa :))Jaksu sulle!

    VastaKustuta
  2. Nojah, selle kudumisega on lood jah nõnna, et sai ühel õhtul kootud ja kootud...kell juba näitas 11 ja vardaid käest panna ei saa...loodan, et rohkem seda ei juhtu....
    Selle blogimisega oli küll selline lugu, et ei olnud mahti siia arvuti taha mitte istuda, selline sagimine oli kogu aeg ümberringi...või siis olid vardad pius ja trükkimisest ei tulnud mit midad välja, noh, mis sa hulluga ikka teed :D Häda pärast sain vaid mailid ää luetu ja tänulikult kõik hääd soovid vastu võetu, mõttes kõigile neile südamest kõige paremat soovides....kaasaarvatud teile koos oma karvastega :D

    VastaKustuta