Flash Calendar- Nature Theme

laupäev, 22. jaanuar 2011

Lõpuks tuli



Lõpuks siis poegis ka see must lammas, keda ma juba pea nädala olin oodanud..... aga kõik omas järjekorras.Eile otsustasin proovida, et ehk saan ma siiski veel ühe vana kaamera üles panna, sest mitte ei andnud mu hingele rahu see, et kaks aeda minu valvsa pilgu alt väljas on. Kuna see kaamera on päris vana ja mustvalge ja ka ilmakeeramisvõimaluseta ning pildi kvaliteet ei ole ka teab mis kiita, siis oli selle kasutamine siiani välja jäänud ja ega ma ei olnud ka mitte kindel, et kas see üldse sealt kohast levib. Väikese katsetuse tegemisel selgus, et enamvähem siiski levib, üles sai see pandud ja vähemalt üks aed on peaaegu mu pilgu all ( mittekeeratava kaamera puudused) Kuna kaamerad levivad tubase wifiga samas sageduses ja natuke kipub see wifi mu kaamerate levi segama, aga natuke arvutis näppimist ja asi peaaegu töötab....peaaegu selletõttu, et tuleb välja, et kui ma tahan, et mu kaamerad korralikult töötaksid, siis ei levi mu sülearvutisse internet ja kui ma tahan, et mul on internet, siis pole kaameraid - lahendus seisneb selles, et ruuteri küljest tuleb antenni keerata vastavalt sellele, mida ma tahan kasutada - kaameraid või internetti....aga see selleks...
Tänu selle kaamera ülespanekule hoidsin ma täna öösel ära kõige hullema. Tegelikult jäin ma seda vanade poegijate aeda jälgima, kuna üks tundus poegima hakkavat....aga öösel poegis hoopis üks teine lammas enne teda ja see juhtum oli päris raske. Kuulates oma sisetunnet ja lauta lammast kontrollima minnes ei tundnud ma talle jalgu kohe üldse mitte....oli vaid üks kondine ümmargune asi... ja siis sabajupp..ei mingeid jalgu. Sellist seisu pole mul kunagi varem olnud, on küll tagurpidi seisu olnud, aga siis ikka tagajalad ees, mitte tagumik. Läks siisseespidiseks jalgade otsimiseks, mis osutus äärmiselt keeruliseks, hakkasin juba närvi minema ja mõtetes keerles igasugu jubedaid versioone. Lõpus siiski õnnestus tall kätte saada - üks pisemat sorti poiss. Seest katsudes oli seal ka teine tall, kellel olid vaid jalad tunda ja mitte midagi muud. Olin tõeliselt segaduses, et kas on tagumised jalad või esimesed...siis tundsin jalgade küljes siiski ka kaela...aga käsi ei tahtnud mitte kaugele ulatuda. Sain peaaegu pea kätte, kuid jalgadest tõmmates kadus pea jälle...kuid lõpuks asi õnnestu - juba korralikum poiss. Emme oli läbi. Teisena sündinud poiss oli nii agressiivne, et ei olnud tarvis teda tissimist õpetada ega midagi, erinevalt esimesest poisist, kellele ma lõpuks tund aega hiljem vägisis piima sisse jootsin ja selle ajaga ta ei tahtnud ka mitte püsti tõusta, aga hääl oli tal vääääga vali. Tegelikult olin ma teda peaaegu maha kandund. Kui
d siis äkki hakkas lammas jälle punnitama, esimene mõte, mis mu peast läbi käis oli, et äkki punnitab emakat välja, sest sobrasin tal sees üsna omajagu ja see võis talle ka halba teha....kuid ei.... tuli hoopis kolmas tall - ilus korralik tüdruk....ja ka väga aktiivne, söögiprobleeme ei esinenud. Eraldasin nad nurka ja läksin ise tuppa, sest see teine lammas ei ole veel niikaugele jõudnud, et peaksin laudas edasi olema. Tegelikult hakkasin ma juba tema pärast muretsema, kuna asi kippus juba väga pikale venima, sest silmnähtavalt ta poegis ja selles ei saanud üldse kahelda, aga progress oli vaevaline.....
Natuke peale viite läksin uuesti seda lammast kontrollima, sest nagu ütlesin, on kaamera suht kehvake. Aga oh imet, poegima oli hakanud mu oodatud must ute. Valmis oli tal juba kaks musta poissi... tegin pildi ja läksin eelmisi kolmikuid vaatama.... ja üllatus-üllatus...see äpu oli püsti, otsis süüa ja oli igati tubli. Ehk oli abi sellest piimatilgast mis ma talle ennem vägisi sisse lükkasin, sai sisemise protsessi tööle. Hetkel tundub kõik korras olevat.
Tagasi oma musta lamba juurde minnes leidsin eest veel ühe valge talle, mis ka sellele samale emale kuulus, ka poiss. Aga kuna kaamera aku oli tühjaks saanud, siis pilti ma teha ei saanud enam.
Aga oli see vast öö...2 poegijat ja 6 talle.... ja hommikul kella 9 aegu poegis ka see, keda ma terve öö olin oodanud. Kuna emakas tundus olevat enamvähem lahti , kuid protsess ikka liiga loid, siis otsustasin lammast veidi aidata ning tegin talle väikese turgutava oxydotsiini süsti, mille tulemusena 10-15 minuti pärast oli meil käes üks priske poisslaps :D Mõlemad tunnevad end hästi ;)

5 kommentaari:

  1. OI, teil "tegus" öö....
    Kaire, millal sa võtad vastu otsuse käega sisse minna ja lambale appi?(ma pole sellega veel (ptüi, ptü, ptüi) kokku puutunud).Ja kas sa lõkkad talle tagasi ja siis lased lambal ise uuesti pressida...?
    Aga õnne igatahes..:)

    VastaKustuta
  2. Lamba sisemise aitamise otsuse langetan siis, kui on tallel tulemas ainult üks jalg või jalgu üldse pole või nagu täna öösel, kui välja kippus upitama ainult pepu....sellisel juhul käsi sisse ja tuleb üles otsida mõlemad jalad ( tuharseisu korral siis tagumised jalad ja siis tõmmata), asetada nina jalgade peale ja tõmmata. Kui oled hiljaks jäänud ja välja on tulnud juba nii pea, kui üks jalg ning tall enam edasi tulla ei taha, siis teoreetiliselt tuleks nii pea kui jalg sisse lükata ja seest teine jalg üles otsida ning siis tall välja tõmmata....aga igakord see nii lihtne ei ole ja pea ei taha üldse sisse tagasi minna ning olen ka käe pidanud sisse lükkama pea ja üksiku jala kõrvalt.
    Aga sellist sisemist revideerimist nagu täna öösel sai tehtud, pole ma vist varem ette võtnudki, sest need jalad-kered olid ikka väga sassis.... Aga eks mitmiktalledega võib selliseid jamasid ka rohkem ette tulla, et sassi lähevad...üksiktalledega rohkem see mure, et jalg(jalad) on kadunud ja tuleb neid sisse surfama minna...
    Sul siis vedanud, et pole siiani pidanud selliseid tükke tegema hakata, aga ootamatusteks tuleb ikka valmis olla...Aga kui mure, siis võid mulle ka helistada ja võin siis nõuga abiks olla, kui vähegi saan ;)

    VastaKustuta
  3. Aitäh abi pakkumas, aga zakon podlosti, need asjad juhtuvad tavaliselt öösiti...sellepärast uuringi,sest ega ikka naljalt öösel ei taha kedagi maast lahti lüüa.
    Meil nüüd suur osa karjast rootslased, kes on mitmikute poolest kuulsad...siiani gotland ja muu ristand lambad said ise hakkama.
    Eelmine aasta magasin ühe ute poegimise maha..kui lauta jõudsin, oli ühe pool keret ja teise pea väljas...oleks õigel ajal jaole saanud, oleks pidaud tagasi lükkama.Suutsin päästa vaid ühe talle..
    Pikad kindad ja lubirant on mul igatahes varutud.

    VastaKustuta
  4. Jah, eks palju võib just öösiti juhtuda, nagu mul eile ja ainult tänu taevale, et juhtusin kaamera just õigel päeval üles panema, muidu oleks mind hommikul ikka väääga halb üllatus oodanud. Arvan, et see 3-4 tundi tukutud ööd( mida täna pärastlõunal väheke tagasi üritasin teha) tasus siiski end täiega ära - sain talled ja lammas kah elus :D
    Eks nad ikka üldiselt peaks ise hakkama saama, aga-- iial ei tea...inimesed peaks ka tegelikult ju ise asjaga toime tulema, on vaid erandid :P
    Mina pole seda tööd siiani veel kinnastega teostanud( tean, et tegelikult peaks), sest kuidas ma saan koos kinnastega üldse millegist aru, võtab selle sõrmetundlikkuse ju täiesti ära ja liiga libedaks läheb ka kogu see asi, ei saa pärast välja tõmmata, kardan, et libiseb ära.... Võibolla olen ise liiga loll, aga ei ole siiani oma lammastelt mingit haigust kartnud saada...
    Asi mida ma tegelikult peaks veel soetama on maosond, millega sellistele lollidele talledele esimene piim anda, sest pudelist on oht, et piim ei jõua mitte makku vaid kopsu ja siis on kindel surm...aga täna öösel polnud vahet...kas sureb ise ära või läheb piim kopsu ja sureb siis ( mida ei juhtunud ja kõik on elus ja terved)

    VastaKustuta
  5. Minagi olin siiani ilma kinnasteta, aga tead, ega need loomaarstid ilmaasjata kindaid kätte ei vea..sul ka väiksed lapsed, parem karta kui kahetseda.Need pikad rohelised kindad on suhyt õhukesed.Mõtle selle üle..:)
    Mina ka ei jõua kaamerat ära tänada, me peaks lähiaajal ka 3G kaamera kätte saama, tahan reaalitis selle kvaliteeti näha, nii saab ka telefoni tel ühendust.Passima neid uttesid ikkagi peab, kui muidu ei saa aru, et öö on pikk, siis poegiva lambaga saad imesiva aru :
    Maosond , see oleks jah tarvilik, aga selle paigaldamine ei pidavat ka kergete killast olema.
    Pidage siis vastu sellele poegimisrallile :), minu "kakuaamid" õõtsuvad veel rahulikult, ilma udarata laudas ringi..eks märts, aprill läheb lahti.

    VastaKustuta