Flash Calendar- Nature Theme

reede, 28. jaanuar 2011

Beebivabrik töös


Jah, Marju, nüüd on siiski läinud palju paremini ning konveier töötab täies hoos. Eile natuke enne viite tegi üks väga suure tissi tädi lõpuks valmis ka oma talled, kenad utetalled, üks oli teisest küll veidi suurem, aga muidu täiesti kobedad. Suurem tall kaalus 4,8 kg, väiksemat ei jõudnud kaaluda....poegimine lõpetatud, vaja ruttu riideid vahetada ja lapsele lasteaeda järgi jõuda...ega nemad ka ju terve öö oota...( kuna fotokas jäi sel õigel hetkel tuppa, siis pilt sai tehtud järgmise poegimise aegu, mis leidis aset õhtul natuke enne üheksat)

Siis nägin kaamerast, et veel üks kahtlane lammas on jõudnud lõpusirgele. Tormasin lauta, kust avastasin veel ühe lamba päris finišijoonelt... tegelesin temaga ruttu ära, tulemuseks oli üks 6 kg poisslaps.....siis teise poegija juurde...pildi unustasin vaid suure kiiruga tegemata, kuna kell hakkas saama palju, lapsed oli vaja ka toas magama panna, sest järgmine päev jätkuvalt kooli-lasteaia päev... Aga see lammas vajas ikka abi, sest millegipärast olid ta sünnitusteed ikka väga väikesed, et 5,2 kg jäärapoiss välja mahuks...lausa kakaaugust tuli verd....vaene lammas...Aga valmis me saime :D
Ja sinna lauta jäi veel paar väga kahtlast punapepulist lammast....oli tulemas vist uneta öö....
Nii ma siis paningi oma telefoni 00:30-ks äratama.... vaade kaamerasse ja tundus, et võin veel korra tukastada...järgmine äratus kell 2.... siis oli asi juba tõsisem ning mõne aja pärast ma siiski ka lauta läksin. Umbes poole tunni pärast ma ka talle sain.... seekord vahelduseks poistele tütarlapse, ka päris kopsakas, aga kaaluma ei hakkanud....silma-käe järgi umbes 5 kg ääre alla-ümber ehk. Natuke oli probleem tissimisega, sest aidata ta ei lasknud ja ise ei suutnud seda suurt nisa üles leida. Natuke siiski sain talle piima sisse ning jäin lootma, et ehk õpib ikka ära... Hommikul uuele poegimisele minnes oli mul siiski selline tunne, et ega ta ikka väga selgeks seda saanud pole küll...kõht oli veidi lohkus ja muudkui kisas ja tormas mööda aeda ringi....proovisin veelkord tissitada....oli natuke edukam. Hiljem päeval aitasin veel kord teda. Õhutl siiski nägin , et oli asjale pihta saanud.

Aga jah.... hommikul enne kella ajas mind üles vist mu sisemine kell, sest jäi juba öösel minu hingele üks lammas, keda ma kaamerast ei näe...lootsin, et ehk peab hommikuni vastu. Ja seda enam, et kaamera näitas järgmise lamba poegimist, siis keetsin laste pudruportsu kiirelt valmis ning tormasin lauta. Esmalt vaatasin sinna kaamerata aeda ja tuli välja, et ta oligi juba poeginud ja mõnes mõttes oli kõik hästi, kui välja arvata talle väga entusiastlikku ringitormamist, mis lõppes kõrvalaias. Tõstsin ta emme juurde tagasi ja pidasin targemaks ta koos emaga nurgaaeda sulgeda, siis vähem põgenemise võimalusi. Tegu oli siis seekord 5,2 kg-se utetallega. Tundub, et uted hakkavad vaikselt poistele järgi tulema---nii suurt arvuvahet enam ei olegi.
Ja nüüd siis selle poegija juurde, keda olin kaamerast näinud. Tundus siiski, et seal läheb veidi veel aega, kuid kontrollisin näpuga, kas tall on õiget pidi ja õige arvuga jalgadega...kõik oli õige ning jätsin lamba siiski veel sinna üksinda pressima, sest poisid oli vaja ju ikka kodust ära saata...olin üksi kodus, kuna Tit oli öövalves tööl. Pärast kaheksat läksin jälle lauta ning mõne aja pärast saingi kenad kaksikud - poisi ja tüdruku.
Siis oli veidi aega rahu ja ema abiga sain natuke villa pestud... kuid natuke enne päris lõppu pidin siiski jälle lauta minema, sest järgmine lammas oli hoos. Kuna tall tundus päris suur olevat, siis otsustasin teda natuke aidata, et kiiremini vaevast pääseks. Kätte saime jälle poisi... piraka 6 kg tegelase.
Ja kui kõik need suured jõmmid ka edaspidi sama hästi kasvavad, siis peaks jaanipäevaks ikka päris palju šašlõkikandidaate olema.....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar