Flash Calendar- Nature Theme

esmaspäev, 6. detsember 2010

Natuke kartulitest

Suvel tabas mind natuke ebameeldiv üllatus, kui oma varase kollase kartulit süües kartulist pruunid laigud mulle vastu vaatasid. Ei saanud kohe mitteüksraas aru, et mis lahti....sest kartulid oli veel väikesed ja lehemädanikust polnud veel märkigi. No mitte ei osanud midagi arvata, kuigi teadsin, et kartul on kole( ja kohati ikka väga kole) Samas oli ka söödavaid kartuleid. Ja kuna ma seeme kevadel sordiaretusest ostsin, siis tekksid ka minul küsimused, et ehk äkki seal mingi jama... aga siis tuli Maalehes mind rahustav artikkel, kus teatati, et tegu kartuli raualaiksusega ja see avaldub lihtsalt väga soojadel suvedel ja väga kergetel muldadel. Panen selle teksti ka siia üles, et ehk on kellelegi sellest veel kasu, kes pole seda veel näinud.....

Suve lõpul tekkis talunikel kahtlus, kas Jõgeva Sordiaretuse Instituudist saadud seemnekartul polnud nakatunud tundmatusse haigusesse.

Vastab ILMAR POLLI
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur

Tänavuse kuuma ja kuiva suve lõpul tabas paljusid ‘Varajase kollase’ kasvatajaid ebameeldiv üllatus. Võtnud kartuli üles ja lõiganud mugula pooleks, ilmnes, et mugulad – eriti suured mugulad – olid seest värvunud kiirjalt roostekarva pruunitäpiliseks.

Esimene häiresignaal tuli Viljandimaalt Mustla lähedalt. Järgmine teade saabus Järvamaalt Koigi vallast Vaali külast. Mõlemad talunikud kahtlustasid, et on Jõgeva Sordiaretuse Instituudist ostetud seemnega mingi ohtliku kartulihaiguse kaasa saanud. Palusin neil saata mugulaproovid PMK taimetervise laborisse. Seal aga ei leitud ohtlikke bakterhaiguste tekitajaid.

Kuna ka viirused ei tekita kartuli sisus sellist pilti, asusime uurima, mis võis seda põhjustada. Leidsime, et tegu on mugulate raualaiksusega. Kõige põhjalikuma vastuse sain entsüklopeedilisest kogumikust BULBA (Minsk, 1988).

Kartulimugulate raualaiksus on mitteinfektsiooniline haigus, mis tabab mõningaid kartulisorte. Seda põhjustavad häired taime veevarustuses, hingamises ja toitumises ning on seotud ebasoodsa ilma ja mullastikuga (kõrge temperatuur, mullaniiskuse langus kriitilise piirini, fosfori puudujääk mullas ning raua ja alumiiniumi liigne kuhjumine taime) mugulate formeerumise ning kasvu perioodil.

Mugulate raualaiksus on tavaliselt levinud lõunapoolsetes riikides – Ukrainas, Kasahstanis jt lõunapoolsetes riikides ning Valgevenes Polesje piirkonnas põhiliselt kergetel happelistel muldadel, põuastel suvedel võib esineda ka põhjapoolsetes riikides ning raskematel muldadel.

Kahjustatud mugulates langeb tärklise ja vitamiini C sisaldus. Kuigi nad on toiduks kõlbmatud, sobivad seemneks ja mahapanekul on võimelised andma terveid järglasi.

Kasvuhäire iseärasused

Vegetatsiooniperioodil ilmuvad mugulasse ruuged või roostepruunid kõvad nekrootilised eri kujuga täpid, mis koosnevad surnud korgistunud rakkudest. Erinevalt pruunmädanikust ei oma täpid väljapääsu mugula pinnale – paigutus jääb sageli soonkoeringi lähedusse, sellest sissepoole, võib olla ka keset mugula sisu. Kartuli pinnal ja vartel ei täheldata haiguse tunnuseid.

Kahjustuse ennetamine

Valige kartuli mahapanekuks optimaalne tihedus, tasakaalustatud väetamisega rahuldage taime toitainetega varustamine, kasutage ka juurevälist fosforväetistega toitmist. Seejuures ärge unustage happeliste muldade lupjamist ja kartulipõldude kastmist.

Juurevälise väetamise tõhusust näitab Ilona Jaanikesingi kogemus Tartumaal Rõngu vallas. Ta pritsis jaanipäevast alates ‘Varajase kollase’ ja teiste sortide põlde koos lehemädaniku tõrjega Folicare12-46-85 SO3 (3–4 kg/ha). Vaatamata pikale põua- ja kuumaperioodile, tema põldudel peaaegu ei esinenud raualaiksust, kuigi mullad olid kerged ja happelised.

Mahetalunik Kalle Kitsing Pärnumaalt Vändra vallast Tagasaare talust kasvatas samuti Jõgeva SAIst saadud ‘Varajast kollast’.

Tagasaare külas oli Kitsingu sõnul kartuli loomise ja kasvamise perioodil küllaldaselt sademeid ning raualaiksust ei esinenud. Sama võib ütelda ka Jõgeva SAI maadel kasvanud ‘Varajase kollase’ seemnepõldude kohta, kus sademeid jaotus piisavalt ja mullad on raskemad.

Kokkuvõtteks – raualaiksust esineb sagedamini kergetel happelistel muldadel pika kuivaperioodi ja kõrge temperatuuri tingimustes. Harva ka raskematel muldadel. Eesti oludes esineb sellist pikka kuumalainet nagu tänavu haruharva ja ka raualaiksust esineb harva.

Ent kui tingimused osutuvad selliseks nagu tänavu suvel, aitab intensiivtootjaid juureväline väetamine fosforirikaste väetistega. Mahetootjaid aga kartuli õigeaegne kastmine või raualaiksusele vastupidavate sortide valik.

3 kommentaari:

  1. Minagi olen Jõgeva sordiaretusest värske seemne fänn :)), oluliselt paranes kartulisaak, peale värske seemne ostmist.Muidu oli juba juuli lõpus pealsed läinud, sest mürgitada me oma kartulit ei taha, aga lehemädanik tegi iga aasta oma tööd.Nüüd on lehemädaniku kindlad sordid maas ja kartul on kena, ühtlane, niiet pibalat praktilielt ei tulegi, korjame põllul seemne ja söögi eraldi ja nii jääbki.Jube mugav, muidu küüruuta veel hiljem sorteerida.
    Jõgeval üidi uuesti aretusse tulema ka kuulus Jõgeva kollane :))
    Sellist õudukat, mis sul pildil, meil õnneks ei olnud.

    VastaKustuta
  2. Jõgeva kollassest( see ju see sama, mis varane kollane...või pole??) jutt meil käibki, sest selle ma just sealt kevadel ostsin, kuid see lihtsalt natuke nõrgem sellele liigsoojale.... aga maha panemata ma seda sellegipoolest ei jäta, sest see ju niiiii hea kartul, praktiliselt terve talv sööme vaid seda, kuigi jah, see aasta läheb mingi 1/4 kaduma :S Ehk järgmine aasta on parem aasta ;)

    VastaKustuta
  3. Ei ole sama kartul, pidi teine alles neil katseklaasis olema :)

    VastaKustuta