Flash Calendar- Nature Theme

esmaspäev, 10. mai 2010

Ime

Pühapäeva juhtus üks natuke kurb ja samas päris õnneliku lõpuga asi. Nimelt neljapäeva õhtul sündinud kaksikutest üks oli pühapäeva hommikuks oma aiast( emme juurest) kadunud. Tegin suured otsingud ning lõpuks leidsin ta lauda külma välisseina ja sinna asetatud kaubaaluse vahelt ning ning väga külma betoonpõranda pealt. Teda esmalt katsudes ütlesin kohe, et ta on surnud, sest ta oli täiesti külm. Kuid kätte võttes tegi ta mää ning liigutas veidi oma pead....!!?? Olin suures hämmingus, sest ta oli tõesti väga külm tükk. Loomulikult jooksin ma kiiresti tall süles tuppa, et hakata teda kiirelt soojendama. Algul proovisin panna ta vana veneaegse elektrilise soojendusteki alla ning püüdsin teda kraadida - aga mida ma ei saanud, see oli temperatuur. Arvasin, et mu digitermomeeter on rikki läinud, kui aga tavaline elavhõbe ka mitte kui midagi ei näidanud, siis ei osanud ma midagi muud järeldada, kui ta oli alla 32 kraadi külm ( mitte soe). Ja kuna see ei elektriteki meetood ei tundunud kuigi efektiivne olevat, siis võtsin käsile märksa teistsugused võtted - koolitusel räägiti midagi veevannist ja antud hetkel tundus see ainus mõistlik tegu olevat. Ja mõistlik see tõesti ka oli - juba 1,5 tunniga saime temperatuuriks peaaegu 37 , tall muutus aktiivsemaks ja oli isegi nõus pudelist mõnusat sooja piima jooma. Talle veevanni asetamisel helistasin ka meie uuele toredale loomatohtrile Janale, sest koolitusel ei räägitud mitte sõnagi sellest, kui soe see vesi peaks olema...ei tahaks ju väiksele kehale kohe šokki ka ju tekitada. Saingi siis teada, et võiks olla umbes 5 kraadi soojem talle kehatemperatuurist...aga kuna ma temperatuuri ei teadnud, siis sai siiski seda vaid oletada. Ja jutu peale, et meil temperatuur puudub, ütles Jana, et võib juhtuda, et elule saa talleke ei jää...(mida ma ka ise kartsin, sest lisaks puudusid mul ka glükoosilahus ning vajalik isotooniline keedusoola lahus, mida just nii madala kehatemperatuuri puhul kõhuõõnde süstitakse)
Aga oh imet - hetkel tundub, et talleke on taastunud ning täna hommikul viisin ta ka lauta emme juurde tagasi ( kuigi see, et ta ema teda pärast kõike neid leotamise protseduure veel tagasi võtab, on üsna kahtluse all)
Öösel sain ma muidugi tunda väikelapse majasolemise mõnusid, kui just mõnusa une saabudes ...nii 00:15 hakkas köögis haledalt lapseke oma kastis nutma ja nõudis oma segase määgimisega ei tea mida...natuke süüa ja natuke tähelepanu ( või oli mina suuremas unesegaduses, et mitte teda mõista). Edasise öörahu säilitamise eesmärgil kolisin talle väljakäiku ning sulgesin vahelt ukse...ehk siis ma ei kuule kui ta karjuma peaks hakkama...ja näe...ei kuulnudki :D
Hommikul oli siiski esimene mõte ta lauta tagasi viia, et ta saaks olla lähemal oma liigikaaslastel. Väga isukas ta hetkel siiski ei ole, kuid ehk toibub.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar