Flash Calendar- Nature Theme

esmaspäev, 1. veebruar 2010

Pühapäev laudas


Laupäeval jätsid lambad poegimise vahele, kuid pühapäeval andsid ikka täiega...Hommiku lauta minnes nägin ühes aias jälle üht uut ilmakodanikku - Tillu oli valmis saanud ühe ilusa poisiga. Tillul õnnestub peaaegu igal aastal oma tall niimoodi valmis teha, et ma ei näegi, aga vist polegi vaja näha, sest ta on suurepärane ema ja saab kõigega hästi hakkama.
Lõunapaiku sooritas edukalt oma poegimise Siiri, kel olid sammuti poisid...kak tükki. See aasta on neid poisse ikka päris palju- ju lambad teavad, et mul seda karja ei ole enam nii hirmsasti suurendada.
Pärastlõunal kella nelja paiku oli meil aga jama....Ühel noorel poegijal oli tall tagurpidi sees...sain talle küll kätte( kes oli ikka hiigelsuur :O), kuid kahjuks elama ta ei jäänud. Lihtsalt süda jäi seisma ja hingama ei hakkanud.Ei tea, kas tegin tõmmates kuidagi viga, sest tõmmata tuli ikka päris kõvasti. Mõned tõmblused ta siiski tegi, aga kätt südamele pannes, ma seal ühtegi südamelööki paraku ei tundnud. Püüdsin küll teda elustada, tehes nn südamemasaaži( niivõrd-kuivõrd seda lambale üldse teha saab), kuid kõik oli tulutult. Kahju - nii ilus poisslaps oli. Aga siis tulin ma kiirele mõttele - ehk see lammas võtaks endale seele Bety talle,kelle ema ise hülgas? Mõeldud tehtud...panime kasuemme oma uue tallega väiksesse poksi kinni ja hetkel tundub küll kõik päris kenasti sujuma. Sest vähemalt kui mina tema kõrval seisan, siis laseb ta väga kenasti talle imeda - asi seegi... ja see annab lootust, et ta väikese jäädavalt lapsendab.
Sai õnneks jõutud veel kella 5-ks Kärdlasse koosolekulegi ning enne ära minekut nägin, et keegi kraabib veel maad, endale pesa tehes. Koju tagasi tulles olidki meil jälle uued talled laudas. Poegijaks oli Minna, kellel olid kaksikud poisid. Õhtul tundus kõik korras olevat ja oma pead ma nende talledega rohkem ei vaevanud...kuid hommikul selgus tõsiasi, et emal ei olnud üldse piima..vähemalt mina ei saanud sealt mitte tilkagi ja tundub, et talled ka ei taanud, sest nad ainult karjusid ja hoidsin ennast küüru. Üritasin siis jälle teha seda varastamist...kasuemme käest. Kuid ta ei tahtnud üldse seda lubada. Siiski õnnestus mul umbes 120 lm kätte saada ning nende kahe talle vahel ära jagada. Pärast andsin kitse piima juurde, et nad ometi kõhu täis saaks. Eks näis, kas emal tuleb piima või on temagi udaraga eelmine aasta midagi nihu läinud. Sest udar on kuidagi väga kõva, aga nisad on jällegi elastsed...ei saa aru, milles viga :S



Nüüd ei teagi, kas ma peaks selle talle sünni paigutama siia pühapäeva alla, või lükkama järgmisesse päeva... Nimelt nõks enne kella 12 märkasin, et õhtul kahtlasena tunduva lamba poegimine on jõudnud lõpusirgele. Kappasin siis ikka lauta - ja hea et läksin, sest see sündinud tall oli ka väääga suur (võrreldav päeval sündinud tallega) ning abi ei olnud paljust. Seekord saime üle pika aja ühe tüdruku ( tõotab tulla kena karjatäiendus). Enne tuppa minekut tundusid veel paar lammast kahtlasevõitu....

2 kommentaari:

  1. Küll teil on sebimine! Oi-oi! Vist ka teil pole enam nii kõva pakast. Lund on ka siin väga palju! Olge ikka tublid ja terved!

    VastaKustuta
  2. Eks seda sebimist jätku tõesti...Ja õnneks andis külm nüüd järgi, laudas lausa aknadki lahti sulanud ja valgus särab sisse :D ( ennem kattis aknaid pea cm paksune jää-härma kiht)

    VastaKustuta