Flash Calendar- Nature Theme

neljapäev, 4. veebruar 2010

Produktiivsem kolmapäev


Kolmapäeva pärastlõunal sündisid natuke ootamatult ühel lambal kaksikud...ootamatult sellest mõttes, et tulin just laudast ja kui poole tunni pärast kaamerasse vaatasin, siis näen, et lammas juba meeleheitlikult punnitab. Tegelikult ootasin ma jub tükk aega, et ta poegima hakkaks, sest udar oli tal juba suur ja tagumikki turses. Seekordseks saagikd olid poiss ja tüdruk.

Õhtul , kui olin ühe lapse lasteaiast toonud ja teised uisutama viinud ning koju jõudes uuesti kaamerasse vaatasin, siis nägin üllatuseks, et üks noor lammast on piraka tallega hakkama saanud. Ei osanud talt veel talle oodata, kuna ta jäi sügisel niitmata( kuna kevadel niideti ja sügisel niiduaegu polnud tal veel midagi niita) ja udarat ega tussu polnud hästi näha. Õnneks olid temal enamus ematundeid kohe tärganud ning tegeles hoolikalt oma poja lakkumisega. Kuna tall oli natuke laisavõitu ja uimane ning emme ei tahtnud väga hästi, et ma teda aitaks, siis transportisin nad korraks üksikaeda, kus mul oli lihtsam talle aidata. Asi sai kergesti lahendatud nind nüüd võivad nii emme kui poja teiste juurde tagasi minna.

Õhtul veel hiljem hakkas poegima ka Kõps, keda ma juba eile õhtul "kahtlaseks "tituleerisin. Temagi on üks neist lammastest, kes armastab oma teise talle hüljata. Ülemöödnud aastal tegi ta sedasi ning pidi üsna pikalt elama üksikboksis oma talledega, möödunud aastal ei nänud ma ta poegimist ja seetõttu jäi teine sündinud tall ninapidi lootekotti ja suri kohe ära, kuna emme tõenäoliselt ei olnud tast huvitatud. See aasta tudus asi esialgu kenasti korras olevat. Lakkus kenasti puhtaks oma esimese poisi, kui ka teisena sündinud tüdruku. Õhtul minu lahkudes käisid ka mõlemad tissi all ja ema täiesti lubas. Hommikus aga hakkas mulle asi kahtlasena tunduma, sest see teisena sündinud plika käis kõigi teiste alt piima otsimas, peale ema ja emme ei kutsunud ka teda. Paigutasin nad igaksjuhuks seegi kord eraldi aedikusse, kust ma jälle avastasin, et mamma emalikud tunded oma teise lapse vastu hakkavad kuhugi kaduma. Õnneks laseb ta vähemalt siis imeda( ilma suuremate probleemideta) kui ma ise ta juures olen ja teda õrnalt kinni hoian. Loodan (lamba enda pärast) et ta siiski muudab meelt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar