Flash Calendar- Nature Theme

laupäev, 30. jaanuar 2010

Jeeeee

See eilehommikune kribu hakkas täna õhtul iseseisvalt ema tissist sööma...ei peagi enam välja lüpsma ja sisse söötma :D Vat selline üllatus mul täna õhtul, kui läksin lutikaid toitma....

In memoriam


Langetan pea ja teatan kurbusega, et meie seast on lahkunud meie kõige teenekam ja armsam hiirepüüdja KITI (1999-2010) Oli teine mitu päeva väga haiglase moega, kuni lõpuks ta oma viimsele unele heitis. Pole kohanud teist sama toredat ja vahvat kassi nagu tema... oleks ma kõik ta kojutoodud hiired-rotis-mügrid kokku korjanud, oleks mul vist terve karvane kasukas valmis. Aga mis teha...vanaduse eest ei pääse meist keegi....

Reede õhtu


Kella 7. paiku poegisgi meil Bläky, kes juba kolmandat aastat toob ilmale üksiku poisslapse. Tall oli pirakas ja tahtis praktiliselt kohe peale poegimist jalule karata ning süüa saada - väga tragi.

Veidi hiljem tundus ka Bläky õde Bety väga kahtlane. Selle neiuga on mul aga pea iga aasta olnud probleeme...nimelt selles suhtes, et kui ta on kaksikud teinud, siis ei taha ta kohe mitte teisena sündinud talle omaks võtta...lakub kenasti puhtaks ka, aga vot tissi alla ei lase. Ei ole aidanud ka eraldi aeda panek....täpselt sama jant ka see aasta. Aga mina ka oma jonni ei jäta...Tiit ehitab hetkel väikest aeda ning varsti nad seal sees ka on.Talled sündisid õhtul kella 11 paiku. Ise lootsin, et ehk tuleb üks tall...esimene tall oli ikka peaaegu sama suur, kui teiste üksiktall ning olin juba peaaegu kindel, et ongi üks tall, kui mõne aja pärast ilmusid veel ühed varbad ning ilmale tule üks väiksemapoolene tüdruk( mis oli ikks kaks korda suurem, kui hommikune kribu) Kuid see aasta oli meil lisaks ka teine probleem, nimelt ei olnud emal nisade sees üldse piima. Olen seda probleemi kuulnud vahest teiste kasvatajate käest, kuid endal on see esmakordne. Tegin lambale igaksjuhuks oxydotsiini süsti, mis tihti aitab sel puhul ja piim nõrgub nisadesse. Iseenesest nisad olid elastsed ja peaks piima läbi laskma. Mõne aja pärast mul siiski õnnestus mingit paksu ollust kätte saada, kuid õige minimaalselt. Võtsin aga lutipudeli ja läksin täna hommikul ja õhtul poeginud lammaste käest piima varastama, et talled ikka kõhu natukenegi täis saaks enne kui ma tuppa magama lähen ( vähe rahulikum magada) Nüüd ma ei teagi ,mida ette võtta selle lambaga - kas ta järgmiseks hooajaks jätta alles, või teha vahepeal lihaks, sest iseeneset see üks tall, mida ta väga kiivalt kaitseb ja toidab, on iga aasta kasvanud nii et mühin taga ning jaanipäevaks on saanud 20 kg lihakere..... on alles dilemma.
Eilehommikune tall on ikka loll, mis loll...käib ja puksib tissi..keerab pea ära ja teeb "määääää" Ja viga ei ole isegi selles, et piim raskelt väja tuleb, sest niikui tissi puutud, piim ka kohe voolama hakkab. Peaks mainima, et tal on isegi paremad tissid kui mu kõige kehvemate nisadega kitsel...võta või lüpsilambaks :P Emal on piima hulgi ning käin tema alt siis ka seda ternespiima pätsamas, et Bety poolt hüljatud tall väga hätta ei jääks....

reede, 29. jaanuar 2010

Titemasin läks vist käima


Kuna ma eelmine öö olid suht magamata ( magama sain kuskil peale 3-me ning äratus oli juba kell 7) , siis otsustasin tänase öö korralikult magada...mida ma ka tegin. Hommikuks oli muidugi tänu sellele ka väikesed ebameeldivad üllatused. Nimelt oli üks lammas poeginud kaksikud talled ( tüdrukud), kuid üks neist oli vist kohe maha jäätud( lakkumata jäänud) ja hommikuks surnud, kuna ninaots oli kaetud lootekotiga ja tall lihtsalt hingata ei saanud. Väga kahju mul siiski ei olnud, sest mõlemad talled on suht kribud ( ega see ema ka teab mis jõmm ole) Teine oli aktiivselt püsti( vahva musta täpikesega taga kintsul), kuid vaatamata sellele tekkisid mul suured kahtulused tema süüasaamise kohta. Ta ronis küll tissi juurde, kuis siis jäi ootama, et sealt ise vist talle suhu hakkaks voolama. Aitamine oli ka keeruline, sest see emme on natuke aravõitu. Lõpuks tõsisime ta eraldi aeda, kus ka ema natuke maha rahunes ja aidata lasi...kuid tall on loll, mis loll...pista talle tiss suhu ja ta siis ka ei hakka imema. Lõpuks ei jäänudki mul muud üle, kui võtta pudel ja sinna sisse lüpsta ning sel moel tallele piima sisse joota. Ja oh imet..sealt ta hakkaski isuga jooma. Vähemalt sai lõpuks kõhu täis, aga eks näis, kas õpib ise söömise ära. Kord oli mul taoline juhus ja pidin talle 3-4 päeva pudelist toitu andma, sest titt ise lihtsalt ei osanud tissist juua. Loodame , et sellega läheb kiiremini.
Siis avastasin, et meie Täpike hakkab ka poegima. Täpikesega on olnud sellised lood, et juba 2 aastat on tal enne poegimist tupp välja tahtnud tulla ja mida ma siis traksidega olen kinni pannud, kuid see aasta ei olnud tal mingit probleemi. Asi võis olla ka selles, et eelmised korrad olid tal kaksikud, kui seekord üks tall - kõhus oli rohkem ruumi ja taha otsa vähem survet. Talleke see-eest väga kobe plika...lausa jõmm...millest igal lambakasvatajal oleks hea meel. Kuid enne talle valmis tegemist oli ta ikka päris kindel, et eelnevalt sündinud kribu ongi tema oma, kuid tolle teise aeda toimetamine jättis nüüd ka Täpikesel aega poegida, mis tal juba vahepeal üldse meelest läks...
Üks lammas on veel natuke kahtlane, aga eks anna teada, kui miskit on tulnud

Tantsutrall

Peale eilset ümberkorraldust on kitsetalled avastanud uue ja põnevama tantsuväljaku. Nimelt oli meil laudas kastitis loomakartulit, mille me külmumise vältimiseks soojemasse kohta ümber laadisime - jäi teine nüüd Martaga ühte aeda. Aga talled arvavad nüüd , et see on sinna nende jaoks pandud... hüppavad ja kargavad seal peal, mis kole... endal lõbu nabani :P
video

neljapäev, 28. jaanuar 2010

Juba hakkab tulema

Eileõhtune(öine) tallesaaks oli meil siis järgmine:
Kella kuue paiku poegis meil Klaara, kes tõi ilmale kaks prisket poissi. Vähemalt hooaja algus tundub väga "lihane "tulema :P Mõlemad sündisid üks jalg sees, teine väljas ning keset poegimisabi otsustas ka elekter viivuks ära minna...õnneks oli mul selleks juhuks taskus väike taskulamp, mille abil leidsin üles talle jalad( ja lamba tagumiku).
emme lapsega
Arvasin, et sellega too õhtu asi piirdub, aga teki all kaamerast "lambafilmi" vaadates avastasin, et ühes aias käib keegi närviliselt ringi, saba pikalt sirgus nagu traat ning ei saa ise mitte aru, mis temaga toimub ( oli esmapoegija). Tundub, et aja möödudes oli ta end asjaga siiski kurssi viinud ja jagas matsu ära. Poegimise tipphetk oli umbes kell 2 öösel, kus lauta tormasin, sest asi tundus pikale venivat. Tall oligi üsna suur, kuid kahepeale saime ilusti hakkama.... seekord saime tütarlapse ( selle aasta teine tüdruk)
Aga kuna õhtul saabus meile torm, siis puhus see meie pauda ikka kole külmaks...niiet jootjad olid peaaegu kõik külmunud. Täna sai jälle Talupoodi mindud, kust kogu nende kiletagavara sai ära ostetud. Plaan laudas lambaid veelgi kokku lükata, seniks kui rohkem tallesid juure tuleb, ning kilega osa laudaosa kinni panna... akende juurest tuleb tuulega ikka nii palju seda külma sisse, et laisa kohutav. Ja kõige masendavam on see, et enne märtsi lõppu ei lubata sooja ka...ainuke lohutus on see, et tõenäoliselt järmine nädal avatakse ametlikult jäätee ja külmade ilmade korral see püsib päris kaua (mis sest, et autod juba vahel sõidavad)

teisipäev, 26. jaanuar 2010

Veel üks

Visalt nad tulevad, aga siiski. Täna lõuna paiku õnnestus meil veel üks talleke saada - priske poisslaps. Emme oli hästi tulbi ja tallekegi väga tragi ning asjalik - teadis hästi kust poolt süüa saab ja kui veidigi eksis, siis emme oli väga usinalt ennast õigeks keeramas, et lapsuke ometi süüa saaks. Väga tublid !

Talvemasendus

Nüüd on vist kätte jõudmas see koht, kus kohale hakkab hiilima talvemasendus....pole ausaltöeldes seda veel varem kohanud, aga hetkel on tunne küll selline, et tuleb.... Lõputu hirmkülm seal õues, kus sa pead pidevalt valvel olema, et kas mingi toru või asi on järjekordselt külmunud või kümumise piiri peal...pidevalt mingid külmatõrjuvad ettevõtmised - ja nii päevast -päeva. Ja ei taha mitte mõeldagi sellelel elektriarvele, mida järgmise kuu algul saan....Nägu ka õhetab ja tulitab kogu sellest külmast, mida iga päev vastu vahtimist saan. Normaalsest elurütmist on asi ikka vääääga kaugel. Lauta silo sisse ei julge viia, sest see on totaalselt jääs ning niigi külma-sooja piiri peal olev laut võib siis täitsa jäätuda( lauda aknaid katab niigi ligi cm paksune jää-lume-härma kiht)...heinagi saab lauta toodud sups ukse vahelt sisse...heal juhul õnnestub mõni vähegi soojem ( nt -8 kraadine ) päev kõikide külmade päevade vahele ära eksima ning siis kasutame seda "sooja" päeva sööda sisse tassimiseks.
Mul ei oleks mitte midagi selle vastu , kui väljas on külm...normaalsuste piirides külm...nii kuni -10...see oleks normaalne....aga öösel -25 ja päeval enamvhem -15...see on palju. Juba jälle oli täna õues kella 5 aegu -20, mis õnneks praeguseks( kell 7) oli nõks alla andnud...-17(kirjutamise lõpus oli juba -21 ..jälle) , aga ööseks lubab aga jälle -28...lihtsalt masendav. Jälle ei tea, kas hommikul lammastel-kitsedel on vett või mitte..kas keldris külmuvad karulid või mitte, kas radikas on õige kuumuse peal või mitte....oh....
Kogu energia on kuidagi ära röövitud....paluks üks hästi tõhus energiasüst!!!
Täna hommikul viisime tallekese jälle latua oma emme juurde. Tundub, et ema ei ole tast võõrdunud, ning lasi endiselt veel tissi alla.
Ning täna, kui Tiit on töölt jälle kodus ning sai mahti vaadata meie lauda veeprobleeme, selgus siiski, et pumba juurest on toru, mis läheb maasse , ka külmunud. Ühesõnaga pumbamajja pandud pakkasvahti ei ole altpoolt pumpa mitte aidanud, sest pump iseenesest töötab, aga läbi külmunud toru ta maa seest vett kätte ei saa.... Laudas lae alt oli juba õhtuks vesi lahti sulanud. Pnime tugevama radika ja jääme ootele...

esmaspäev, 25. jaanuar 2010

LOOMAD ELUTOAS!!!

Talleke õhtul


Kui püapeäva õhtul lauta läksin kitsetallesid kinni panema, siis kuulsin meie uue kaksikpoisi väga hädaldavat hüüdu. Lähemale minnes nägin üsna õnnetut ja kerra tõmbunud tallekest, kel silmnähtavalt oli väga külm. Ilmnesid ka alajahtumise tundemärgid - suu ja keel olid juba päris külmad ning talleke ise suht kange. Sai vastu võetud kiire otsus - viin talle tuppa sooja. Ja kuna tundub, et talle niikuinii seda emapiimakest ei jätku, siis ei pea ma väga ka selle pärast muret tundma, et kui ema ta pärast omaks ei võta.
Leidsin laudast suure plastikvanni, panin põhja veidi heina ning toimetasin tuppa pliidi ette... sisse panin veel soojad veepudelid ning peale laotasin teki. Enne ööd suutsin talle sisse sööta ka pea 250 ml piima. Olukord oli päris näotu, sest nii loidu lapsekest pole ma veel endal näinud. Ööseks tõstsi ta wc-sse kus radikas annab sooja ja tuba ei jahtu. Öösel käisin kontrollimas - ja oh imet, talleke oli ennast juba pudelite vahelt välja ajanud ja vaatas mulle palju rõõmsama silmavaatega otsa.talleke hommikul
Hommikul oli teine juba oma jalgel ning nõudis süüa :D Lauta ma teda siiski viia ei julge. Eks näis mis tast edasi saab.

Külm,külm, külm


Kuna õues läheb järjest külmemaks, siis ega laudasi väga soojemaks ei lähe - paraku. Tõsine hirm on, et veed ülmuvad kinni ning loomad jäävad joogita. Eriti täbar on see kitsede poolne laudaots, kust vesi ka lauta tuleb. Niisiis tuligi Tiit laupäeval mõttele, et paneks ajutiselt sinna pumba vaheruumi lambad... no mitte ei jõua elektriga vajalikul määral kütta( mis sest , et elektriarve tõotab tulla miljooon ), vaja lambad ikka vist appi võtta. Saigi ehitatud ajutine aed ning osa lambaid sisse lastud. Peab mainima, et see ruum läks õhtuks ikka hulka soojemaks....kuid õues muutusid samas ka numbrid suuremaks...Pühapäeva hommikuks näitas termomeerer 25 külmakraadi ja natuke pealegi. Ei tea kas kasu oli lammastest, või millestki muust, aga vete peajooksukanalid olid enam-vähem lahti, Muusal oli vaid vesi täiesti külmunud ja teistel kitsedel vaid kirme jooginõus. Päeva jooksul õue termomeeter tõusis ikka väga minimaalselt....käis vist korra ka -18.... ja külm muudkui ründab sinna lauta endasi... Õhtul kella 5 aegu oli taas -20 ning kell 8 juba -24 . Eks kõik andis ka laudas tunda - eriti esmaspäeva hommikul, kus ikkai kitsedepoolsest otsast laed torud ära olid vist külmunud, nind pumbast mitte grammigi endam lammasteni ei jõudnud. Sai nad siis ümber lükatud varuvariandi nr 2 peale: pööningul oleva paagi peale, kust nüüd kenasti loomad(lambad) juua saavad - kitsedele pean vett vajadusel juurde valama. Toas olevast wc soojast veest( mida järjekordselt meil ei ole) ma siinkohal üldse rääkima ei hakkagi...Ohhhh....jääme siis ootama seda soojemat kesknädalat, kus lubati õues juba tükkis suve (sest temp. tõus on ju tervelt peaaegu 20 kraadi :D) Siis peaks olukorrad nii toas, kui laudas normaliseeruma.

Visalt on need talled tulema

üks kaksikutest
Reedel oli siis järjekordne lammas mul poegimas... üks minu parimatest lammastest, kellel alati kõige suuremad , priskemad talled tulevad ja kasvavad...Pärastlõunasel ajal ta saigi valmis kenade kaksikpoistega...olin õnnelik...kuid mõne aja pärast vaibus mu õnn, kui avastasin, et emmel teisest udarapoolest mitte tilkagi piima ei tule- ju siis on tal eelmine aasta olnud seal põletik, mida ma kahjuks ei ole märganud :( Nüüd siis ongi mul üks väike murelaps, keda ma vist pean hakkama toitma kitsepiimaga. Veel kurvem on aga asja juures see, et sügisel pean ma sellest tublist utest loobuma ja lihaks saatma :S.........

esmaspäev, 18. jaanuar 2010

PIIM vs. tallede kiusamine

Kuna rahvas muudkui nõuab juustu ja mul seda lihtsalt pole, siis otsustasin ette võtta karmimad meetodid. Lugesin , et juba paarinädalasi tallesid võiks ööseks emade juurest eemaldada ja siis hommikul enne lüpsmst mammade juurde tagasi lasta ning peale nende suure nälja kustutamist ise viimane piim välja lüpsta. Tegimegi siis Tiiduga natuke ümberkorraldusi - lükkasime lambais natuke edasi, siis Marta sai endale uue ja veel suurema privaat aia :P Talled jäid emmedele kohe kõrvalaeda, siis on kisa väiksem. See aiake tuli siiski natuke tallekindlamaks teha, sest need väiksed väänikud on ikka sellised pugejad küll, et kohutav. Aeda panin ka natuke kaera, et harjuksid muud sööki sööma (heina saavad niikuinii) Õhtul saigi siis kella 9 paiku talled emadest eraldatud - ja täitsa üllatus, niipea kui aias oli rohkem, kui üks tall, kadus kõik kisa ning lahti läks rõõmus kepsutamine ja hüplemine kivitükikestel, mida ma neile selleks tarbeks sinna panin.
Järgmisel hommikul sain tunduvalt suuremas koguses piima - eriti Illu käest. Kuna käisin ennemgi hommikuti neid natuke lüpsmas, lootuses et talled mulle ka midagi on jätnud, siis viimasel ajal ma selle Illu käest sain ikka minimaalselt( umbes 0,5 l), Tralla käest sain rohkem, sest olin talle rohkem nagu teise talle eest, mida tal reaalselt ju ei ole, niiet tema käest ma nii trastilist piimakoguse suurenemist ei ole saavutanud - kuid siiski midagi :D Ühesõnaga, kui varem sain oma kitsekeste käest hommikul kokku kuskil 2,2l , peale esimest ja teist talledeta ööd sain ma juba u. 3,1 liitrit. Ja eile õhtul vaatasin peale tallede eraldamist, et Illul on udar ikka jube täis - otsustasin natuke lüpsta, et muidu läheb hommikuks ikka täitsa käest ära ... Võtsin liitrise pugi ja mõtlesin sinna kõik ära mahutada - andis ikka tegu teha , et ära mahuks...rüüpasin aga vahtu ja lüpsin jälle...rüüpasin ja lüpsin. Tõmbasin välja tervelt liitri piima ( üllatusin !) Arvasin, et hommikul saan nüüd ka vähem piima...aga võta näpust....sain hoopis terve liitri rohkem veel!!! kokku oli tervelt 4 liitrit, mille ma jube napilt purkidesse ära mahutasin.
Ja nüüd lohutus juustusõpradele - JUUST ON VARSTI TULEKUL :D

Lõpuks ometi


See aasta andis ikka väga kaua oodata neid lambatallekesi. Eelmisel astal olid selleks ajaks enamus lamdaid oma talledega valmis saanud, vaid mõned üksikud tilkujad olid veel järgi. Aga eile õhtul tuli mul vaatekaamerast üsna pikalt tõsielufilm, mis gulmineerus õhtul kell 22:52 meie esimese tallekese sünniga (kui mitte arvestada , et nädal tagasi oli aiatagune "vasikas" abordi näol...oli teine vist pea kuu varem siia ilmale tahtnud tulla - põhjust ei tea, aga nii suure karja juures vist ikka juhtub) Mõtlesin seekord, et ei torma kohe lauta kohale vaid püüan oma tundeid vaos hoida ja kaamerast kõike vaadata...ka imetamist. Sain edukalt selle testi läbitud, sest poegimie oli suht normaalse kiirusega ja talleke tubli. Kui oli püsti tõusnud, siis taipas kohe, missuguses lamba kehaosas söök asub ning asus usinasti seal endale rüübet tõmbama. Nii ma siis võisingi kell 23:40 rahulikult oma silma looja lasta. Aaa....sugu käisin hommikul laudas tuvastamas - ilus suur priske tütarlaps meil :D
Aga eks neid tallekesi peaks nüüd hakkama usinasti sündima - tissid-tussud kõvasti paisuvad. Ja varsti peaks mulle ka abiväge saabuma ühe wwoofi neiu külastuse näol :D... Aga võibolla lambad ootasidki teda, siis tal ka midagi vaatata - õppida ( eelmisel aastal lambad meie wwoofijaga mitte kohe ei arvestanud - poegisid kõik nädalaga oma talled valmis ja just vahetult enne külalise saabumist )

kolmapäev, 6. jaanuar 2010

Elekter

Viimaste päevade elektrit oleks kõige parem iseloomustama Marguse ammune väljend ( ei kujuta ettegi, kust ta selle on võtnud, kuid kasutab seda siis, kui midagi läks korda) ....... tuli läks......sest niimoodi see elekter meil ongi. Täna hommikul ,kui veekeetja just oli keemise lõpetanud, kadus ka meil elekter. Helistades rikketelefonile , kuulsin seal väga "lohutavat häält" teatamas, et tagasi tuleb elekter alles õhtul 8 paiku... nii hullusti siiski ei läinud ja tagasi saime selle vajaliku nähtamatu asja juba kell 2.... kus ta jälle kell 3 sai ära minna. Tõttasin kiiresti lauta, et valget aega kiiresti ära kastuada ja lammastele süüa anda. Vahepeal nägin tee ääres seismas eesti energia autot, kus ma nobedalt juurde tõttasin, et küsida hetkelise rikke kohta - sain vastuse, et terve Käina ja selle ümbrus on elektrita ja vist on tõsine probleem.... Aga auto juurest tagasi tulles saabus ka juba elekter, ju siis õnneks polnudki nii suuur avarii. Kuid siiski on meie lähedal veel mõned inimesed ilma elektrita... ehk saavad ka siiski varsti tagasi... Tundub, et selleks talveks on vaja varuda palju kannatust, palju joogivett( taas-täitsingi just oma 40 l veepütti) ja küünldaid ning lauamänge :P

teisipäev, 5. jaanuar 2010



Hall on taevas ja valge on maa
sajab ja sajab lõpmata
lumesse uppuvad sihid kõik eel
rõõmus on süda ja reibas on meel

Oh kui nüüd veidigi vähem meil sajaks
lund on meil palju, rohkem hangeid ei vajaks
Kuid lastel on rõõmu ja talv täies hoos
Tiit muudkui lükkab sest lund täis on hoov

Täna öösega tuli meil veel lumelisa ning hommikul ei saanud Tiit muud teha, kui hakata hoogsalt lund lükkama... Lastega käisime ümber maja lume paksust mõõtmas, kus enamus kohtades oli sügavus põlvedeni (minul) ja sentimeetrites min. 40 ja keskmiselt 40-50 cm Donnagi lükkas vapralt rinnaga enda ees lund.
video

pühapäev, 3. jaanuar 2010

Ebatavaline laupäev.

Ma ei saa kohe mitte jälle mainimata jätta, kui kena on praegune loodus - kõikjal puude okste peal suured lumetordid ja mõnusat karge talvine õhk - küll see Jumala loodud maailm on kaunis.... Lastel on õues lõbu kui palju - saavad koopaid kaevata ja muidu issi kokkulükatud lumemäe pealt liugu lasta
Pärast lumes mõllamist pidime kahjuks osa perest jälle mandrimaapeale ära saatma - vennas läks oma perega tagasi koju, millest küll oli päris kahju, aga mis teha - eks peame ise nüüd sinna minema.
Pealelõunat oli plaanis tappa paar lammast, kus tulevane lambasaaja ka ise pidi appi tulema...aga sellest kujunes ikka üks päris kreisi üritus. Nimelt...kui Tiit oli kahel lambal hinge välja võtnud, siis otsustas elekter ära minna. Nii ma siis näitasingi väikese taskulambiga nülgimisnoale tuld - minule täiesti esmakordne tegevus. Poole pealt jõudis kohale see lubatud abimees, kud tundus, et sellel mehel oli endal abi vaja, sest oli teine ikka nii jommis... Ja sellist lambanülgimist pole ma ikka varem näinud, nagu ta korraldas - poole kõhulõikamise pealt kukkusid soolikad kuskilt külje pealt välja (minu jaoks täiesti müstika), üks teine kaasasolev mees püüdis pärakut lahti lõigata, aga sai poole lõike pealt mõnuga lambapissiga üle külvatud....sitapabulad veeresid mööda lamba sisekülge...maksale suudeti jätta külge NEER!!!....No kokkuvõtteks minu närv enam vastu ei pidanud ja läkisn ruttu tuppa...vaja oli ka toas küünlavalgel lapsed üle kontrollida. Õnneks sai see jama seal laudas kiiresti valmis ning edasine õhtu kujunes meil veel üsna tükiks ajaks üsna pimedaks ehk küünlavalgeks. Seda sai sisustatud uue lauamänguga...Kui elekter lahkus meilt umbes 4-5 vahel, siis jäädavalt tuli ta tagasi suts peale üheksat. Vahepealt oli meil siiski hetkeks elektrit ( puudus vist üks faas ja osad lambid ei põlenud) ja mehed suutsid peaaegu saunareisi ka ära teha st. Gabriel jõudus just uksest välja, kui jäime uuesti pimedusse ning ülejäänud jäid seebisena sauna...õnneks olid nad lasknud Marguse vanni vee, mille abil nad ka seebist lahti said. See aasta ( st. see talve hooaeg) on selle elektriga kuidagi imelikud looda...tuleb ja läheb teine nagu tallinki laev soome vahel...ning need minekud on kuidagi väga ootamatud. Kui on tuul, siis on nagu vaim valmis, et võib minna....aga et tuulevaiksete ilmadega me lihtsalt pimedusse kogu aeg jääme??? Siinkohal on jälle hea süüdistada naabreid( st. saarlasi :D) sest tundub, et vähemalt paar korda on poole Hiiumaa pimedaks jäämine olnud just saaremaa ahvide süü, kes oma suure jalaga liini peale astusid või mingis alajaamas mängisid ( siinkohal loodan, et saarlased enda väga puudutatuna ei tundnud) Õnneks on meil igaks elujuhtumiks valmis suur 40l plekitäis vett ja meie loomadki ei pea pööningule pandud paagi abil janu tundma...
Tundub, et tuli jälle vilgub ning enne pimedust tuleks siiski end voodisse keerata... Head ööd!