Flash Calendar- Nature Theme

esmaspäev, 27. aprill 2009

Päeva märksõna - ARSTID

Tänane päev möödus mööda arste joostes, sest nii karvatud kui karvased lapsed ei saanud ilma nendeta hakkama. Minu oma poja Heini jäi eile õhtul ootamatule haigeks ja väga kõrge palavikuga. Nii et see lasteaia nädal on totaalselt kindlustatud. Pärastlõunal käis arstki vaatamas ning tuvastas angiini :S Paraku tuleb siis teha jälle rohukuur.
Teine arsti vajav laps oli mul laudas üks väike kena must utetall. Nimelt oli ta meie suure jäärapoisi käest saanud ühe vopsu tagumiku pihta. Ausaltöeldes ei saa aru, mis talle sisse läks, sest need 3 aastat kui ta meie juures on olnud, pole ta kunagi ühelegi tallele liiga teinud. Kuid nüüd siis on üks meie tibu veidi lombakas ja ei taha üht oma tagumist jalga maha panna. Katsusin oma targa mõistusega talle jala üle ja luumurdu ei tuvastanud, kuid näha oli , et lambal on väga valus. Helistasin siis Vikerpuurile (mis sest, et ta selliste loomadega ei tegele, kuid ta on väga selline inimene, kellele julged rahuga oma muret kurta), et küsida ta käest nõu, et mis tema asjast arvab. Tema soovitas mul minna Kärdlasse röntkenisse, et kindlalt vigastusest aru saada. Mõtlesin siis mõnda aega, et mis ikkagi ette võtta - sõit kallis ja röntken tahab ka raha ning kui suur on talle tegelik väärtus......ok, sõidan Kärdla, süda ei anna rahu. Oleks et oleks mõni väike äbarik poiss, aga ilus must tüdruk :( Kärdla haigla võttis meid kenasti vastu ja vahepeal abiks võetud emaga sai siis talle kinni hoitud, et saaks korraliku pildi. Pilt tuvastas, et on puusa kerge nihestus...luud vähemalt terved. Ja kuna Maie Vikerpuur oli parasjagu Kärdlas ja tal ka väike vaba hetk oli, siis tuli temagi kohapeal asja vaatama-uurima. Õues sai siis ka kerged paikaväänamise võtted tehtud, kuid vist ei olnud kasu. Tavaliselt ta teeb seda narkoosis. Vähemalt sai väikseke ühe valuvaigistava tableti, et ta ennast väga halvasti ei peaks tundma. Algas sõit kodu poole ja õhtul lubas ka doktoritädi koju minnes meilt läbi sõita, et tall uuesti üle vaadata. Umbes 3-4 vahel ta ka jõudis. Igastahes see valuvaigisti mõjus, ning kodus tall hakkas kensti sööma ja mäletsema, kuid jalga ta maha ei taha siiski panna. Meile tulles arst siiski veel väänas seda jalga ja hetkel nagu tundus, et on natuke parem, kuid lõplik tõde siiski selgub järgnevatel päevadel. Homme saab veel tohtriga ühendust võetud ja kui midagi muud ei aita, siis peab lamba narkoosi panema ning uuesti proovima....kuid loodame, et kõik siiski laabub. Rahalises mõttes kergendas see minu kukrut 250.- võrra...100 haiglasse ja 150 arstile

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar