Ühed pausitavad, teised kasutavad juhust....

Ja nii ongi, sest kaks mu noort kitsetalle, kes nüüd kohe-kohe aastaseks saamas olid sügisesest aktivistist tol hetkel nii rabatud, et nüüd teevad nad tallesid. No lihtsalt ei suutnud ma seda hüper-super sikku kinni hoida, sest isegi ketist suuris ta lahti rabeleda. no kuidagi ei saa aru küll kuidas, aga nii need õnnetused juhusidki. Õnneks siiski kaks noort on veel süütut.. see-eest siis esimene neiu tegi paar päeva tagasi ühe arvestava suurusega sikukese ( õnneks poiss, vähemalt läheb lihaks, sest paaritaja oli nende vend) Emme igati hoolas ja isegi mu lutitall sai suurema mandikorra enda kõhtu ja noor emmeke lakkus vaheldumisi nii lambatalle, kui kitsetalle :P Täna ta enam ei luba siiski kedagi teist alla :P Loodan, et kasvus väga kinni ei pannud, sest tegelikult on ta nende mittetiinetega suhteliselt samas suuruses... nii ka teine poegija......kes tegi pisisikukese täna hommikul. Tema poegimist nägin ma pealt ja varaste ennetamiseks ( või siiski eemale peletamiseks) panin noore mammi võre taha peitu. Selle talle ilma tulemist ma siiski natuke aitasin, sest august paistis vaid ninaots ja jalake oli väga tahaplaanile jäänud. Hea, et ühe jalagi kätte sain, sest kuna kits on väike ja esimene poegimine ka, siis ka kõige parema punnimise peale ma oma kätt sinna sisse panna ei suutnud ja nii tõmbasingi talle ühe jalaga välja. Edasi said nad ise hakkama.... hirmus kisakott oli see talla algul... juba tiss ka suus ja muudkui karjub ning siis ajas piima kurki - ei jõudnud vist emme veel õpetada, et täis suuga ei räägita...

Nonii...see oodatud lammas,keda juba eelmine öö ootasin sai siiski eile õhtul enne ööd valmis. Jõudsin siiski käia veel ka saunas ja täpselt ajastatuna sain pärast mõnusat jäätisesöömingut jälle aga laudariided selga tõmmata ja tallesid vastu võtma minna. Kuna tegu oli järjekordse esmase emmega, siis muretsen ja pabistan nende pärast mitu korda rohkem, kui nende teiste pärast, sest kunagi ei tea, mis nende peakolukeses ringleb ja mida nad nende talledega teha kavatsevad... kui üldse midagi kavatsevad. See emme oli siiski suht normaalne ja kõik sujus hästi. Esimene tall oli selline suur poiss, kes kenasti valge nagu tall ikka ... see vastu see teine...esmalt tuli see tal tagant välja nagu muuseas ja pimedas võis jääda see ka märkamatuks, sest nägi välja selline väga räige sitakott, no tõesti täiesti sõnniku värvi, pea selline väike kilu moodi.. ei tahtnud seda kolli mitte puudutadagi. Siiski viskasin ta emme ette, sest pole tema aru saanud, et midagi tuli...Õnneks hakkas ta ka seda lakkuma ( no olge ausad, ise küll ei oleks tahtnud...fui... :S ) Pildil on ta juba poole valgem.... Tissitamine sujus ka peaaegu, väike jalavärin emmel küll oli, aga polnud hullu, harjus ära. Panin nad ka nii igaks juhuks ka nurka, et keegi kedagi ära ei kaotaks, sest see pisine kakakoll oli väga aktiivne kisaja ja ringisebija...

Nonii... ja siis oli mul esimene öö, kus ma magasin täiesti ilma arvutiurina saateta :D No küll oli mõnus, kuigi pisut harjumatu juba :P Nüüd on veel 5 tegijat neiut järel, prooviks nemad ka mingi päev eraldi aiakesse lükata, et lihtsam kaamerast jälgida oleks. Nendega peaks nüüd natuke aega minema ja järgneva paari päeva jooksul ma neilt kohe kindlasti ei oota ühtegi talle, kuid mine tea, kuidas nemad otsustavad.

Aa... reedel helistas mulle ootamatul meie kohalik veterinaar, kes teatas, et neile anti käsk võtta Hiiumaa kolmelt suuremalt lambakarjalt vereproov mingi haiguse uuringu talbeks ( no nüüd mu lühimälu jälle ei mäleta selle nime, kuigi see oli tuttav nimi... ) Et Eesti on küll selle haiguse vabaks kuulutatud, kuigi keegi siiani ei ole uuritud ei kitsi ega lambaid - nüüd siis on vaja uurida. Meilt nad võtavad siis 10-lt lambalt ja kitsedelt proovid... kuna selline verevõtmise protseduur on minu jaoks täiesti uudne asi, aga eks siis vaatame, kuidas asi sujub...

Kahe otsaga asi...

Kõigepealt üks kena lasteaia unepilt :)Aga nüüd siis tänase hommiku juurde. Ootasin selle lamba poegimist juba kaks päeva ja ööd. No ta oli endast ikka väga väljas ja õnnetu olemisega, et kohe ei saanud ju tema mittepoegimises kahelda...aga näe mida pole on talled. Tänane öö oli muidugi eriti unetu, sest juba õhtul kaevas ta usinalt maad ja trampis mööda seinaääri...nii siis ma nagu linnuke magasingi, kes iga veerand-pooletunni tagant lammast piidles. Arvasin kogu aeg, nüüd on see viimane tund ja kohe sünnib, aga ei... kaevamine ja aegajalt punnimine kestis hommikuni ja natuke enne seitset, just kui olin jälle oma silma 15 minutiks looja lasknud sündisid talled, aga jama oli selles, et emme oli ennast nii seliti lükanud, et ei saanud end enam püsti ja nii tulid kaks talle järjest ja nii kiiresti, et minu 15 min tukkumist läks kalliks...kappasin küll ruttu lauta(püksid olin küll juba paar tundi varem jalga lükanud, sest nüüd arvasin, et kohe-kohe nüüd... nagu seda oli terve öö), kuid teine tall oli täies tükis lootekotis ja vee sees ning hingama ma teda enam ei suutnud panna. Esimesena sündinud valge poiss oli igati kraps ja oli juba püsti tõusmas - surnud tall oli aga must tüdruk, millest oli mul antud hetkel ikka kole kahju... lase veel siis oma silm looja, kui oled terve öö juba passinud :S Aga mis siis ikka, mis läinud see läinud... olin juba ammu kahtlustanud, et see lammas teeb mul sel aastal ka kolm talle, kuid need kaks talle olid küll parajad pontsikud , et ei seda kolmandat tule ja nüüd peabki see emme ühe tallega jääma.... Aga....natukese aja möödudes hakkasid uued tuhud ja kui näpud korra siise torkasin, leidsingi sealt kolmanda talle, kuid see oli pepu ees ja jalad kõhu all. Otsisin jalad ja tõmbasin kolmanda - eriti suure musta poisi välja. Noh, kohe üldse ei ütleks , et tegu on kolmikutega. Hea , et niigi läks ja lohutan end sellega, et nüüd ei pea pead murdma, et kuhu teha sellele lambale eraldi boks kolmikute tarvis, sest terve laut on juba igasugu bokse ja nurgakesi täis ja nende veeämbritega jahmerdamine juba ajab segadusse, et kes sai ja kel veel vesi puudu...
Õhtul oli laudas mul siiski veel üks halb üllatus, nimelt paar päeva tagasi selle kõige noorema lamba tall oli keset aeda surnud. Põhjust võib vaid oletada... ehk magati ära?? Sest tall oli väga tragi ja sai ema käest ka kenasti süüa..niiet... ei tea muud varianti välja pakkuda...Nüüd haun siin plaani, et kui õnnestuks üks varasematest kolmikutest sellele emale külge pookida - eks kõik muidugi oleneb, kuidas tal see piimavärk tundub, kui ikka udar hommikuks punnakil ei ole, siis vast pole mõtet ka seda noorukest lammast piinata võõra tallega....las kosub...

Nonii... nüüd juhtus jälle see, mida ei tahtnud...pildid niipidi, et alustan värskematest uudistest...

Ühesõnaga(või siiski mitme :D ) mu poegivate lammaste number muudkui väheneb, mis on hea uudis :D Tänane hommik algas esmapilgul täiesti rahulikult, nimelt nõudsid pojad mul hommikusöögiks putru, mida ma ka keetma lippasin, enne muidugi kaameraase pilk, et seal ikka kõik korras oleks... Noh, mingit tugevat aktsiooni ei paistnud olevat, niisiis saidki poisid oma pudru, sõin isegi ja saatsin lapsed kõik kell 8 uksest välja bussile... ja jälle pilk kaamerasse - no nüüd läks mul küll kiireks, sest üks lammas oli vahepeal poeginud ja sel ajal, kui mammi ise marurahulikult oma tallega tegeles olid suisa KOLM võõrast tema tissi all seda head ja magusat noolimas... no nii ei lähe kuidagi ju.

Laudas leidsin teisegi talle, kes oli vahepeal juba söötmesse koperdanud, kuid vargad olid endiselt JUBE aktiivsed, niiet pidin nad lausa korra kõrvalaeda loopima, et ise jõuaks vahepeal eraldusaia tuua.. no on alles lugu... Kui asja korda sain, oli aega ka tuvastada laste sugu - mõlemad olid tüdrukud ja peaksid ka peenvillase verd endas sisaldama :D Aga....
Kõrval olevast noorteaiast kostus ka kuidagi peeneid hääli. Esmalt arvasin, et seal üks noortest kitsedest(kes vastu minu tahtmist ikka tiineks jäid) on talle valmis teinud, kuid ei tundunud see mitte väga kitsene hääl olevat... ja näe ei olnudki. Üks noor eelmise aasta uteke oli mind ära petnud ja siiski tiineks jäänud :P Aga pole hullu, ta nüüd juba ka veidi üle aasta vana ning enamus noori ikka pole tiined :) Emme oli iseenesest talle kenasti puhtaks lakkunud ja jooksis oma tallel järgi, kuid panin nad igaks juhuks siiski nurka kinni, sest ei olnud mitte kindel, kas ta ka süüa oma lapsele annab, sest paaril söömiskatsel jalutas ta küll eest ära. Nurgas selgus, et vähemalt keegi on sealt söönud, sest korgid olid eest ära ja kui ma talle alla lükkasin, siis pole ta ka eest ära läinud...ühesõnaga selle noorega läks meil seekord hästi :)
Aga öösel oli meil ka ühed talled. Lauta ma enne hommikut ei läinud, sest juba öösel kaamerapildist vaadates leidsin kaks krapsakat talle, kes emme all kenasti süüa mugis... niiet kõik korras. Eks tegu oli ka tubli korduvpoegijaga. Seekord siis mõlemad poisslapsed.
Aga pühapäevasel päeval oli mul suur rõõm juba kaks kuud oodatud kitsetalled kätte saada :D Seekord tundub emal ikka hulgi piima olevat, sest olen juba kolmel korral piima talt välja lüpsnud.... seekord siis temalt poiss ja tüdruk... Näe ei pidanudki teda potti panema, sest suvel arvasin küll, et sinna ta tee on, sest tegi teine terve aastase lüpsipausi, sest poegida ta eelmine kevad ei kavatsenud, kuigi sügisel kenasti mitu korda indles....Aga lõpp hea kõik hea...vähemalt on mul väike piimalootus juba olemas :D
Laupäeva hommik algas mul aga ka päris kiirelt ja ootamatult. Nimelt ei mingi põhjuseta käis hommikult kell 6 mu peas unest vabanemise plõks ja oli tunne, et pean kaamerasse vaatama. Ja siis läks kiireks, kohe väga kiireks, sest nägin sealt sellist pilti, mis ikka kohe ära ehmatab, eriti, kui sa ei tea, kui kaua selline seis on kestnud - nimelt rippus talle pea august välja.....Laudas nägingi, et oligi ainult pea ja jalgu ei kusagil ja eriti ehmatas, et talle pea oli juba täiesti külm. Siis käis küll mu peas mõte läbi, et noh, nüüd saan ma küll selle aasta esimese laiba. Aga võta näpust, sain jalad kätte, tõmbasin talle välja ja see hakkas kenasti hingama :D Teine tall oli ka veel ja igaks juhuks aitasin selle ka kiirelt välja, sest tõesti ei teadnud, kui kaua see poegimine oli kestnud. Sellegi tallega oli kõik korras. Mõlemad olid seekord siis poisid.
Laupäeva päeval sai aga tegi üks must lammas ka omad talled valmis, kus ma teise talle ilmaletulekut siiski ka aitama pidin, sest teine jalg oli kadunud. Aga see lammas jääb vist mu karja viimast aastat, sest kordas oma eelmise aasta jama - ei taha oma teist talle. Nii sai temagi trahviroodu - pea pulkade vahele. Vähemalt tänaseni saavad mõlemad talled kenasti söönuks... ehk võtab see lammas ka mõistuse pähe, sest mu esimene pulgavahelammas sai oma mõistuse tagasi ja peale mõnepäevast trahvi lippab ta vabalt oma talledega aias ringi :D

Aaa... talledeks oli kaks poissi - must ja valge...

Reede õhtul otsustasid ka lambad, et nüüd tuleb veel kiirelt poegida. Esimesena poegis must lammas musta tüdruku ja siis valge poisi( noh harva, kui niipidi ka juhtub :P ) Aga samas aias teine poegija ei olnud ise mitte väga suures aktsiooniski, kuid peale värskete tallede ilmumist tahtis ta neid vägisi endale võtta, isegi läbi nurgaaia võre, kuhu ma pidin noore perekonna panema....
Aga murelikuks selle lamba juures tegi hoopis see, et tal rippus tagant välja nagu tühi lootekott ja seda juba enne eelmise lamba poegimist. Aga poegimise asi mitte kuidagi ei tahtnud edeneda (välja arvatud tallede kaaperdamise katse) Olin peaaegu kindel, et enne ööd teeb ikka ära. Käisin ka kättpidi sees katsumas, et milles pull. Ausaltöeldes pole ma mitte mõhkugi aru saanud, mis seal sees toimus, sest terve mu rusikas mahtus sisse, aga sea emakakaela auku nagu õieti polnudki, kuigi tundsin talle jalgu ja ka nina... toppisin korra ka näpud tallele suhu, et katsetada, kas ikka elab veel...elas. :D Egas muud, kui ikka edasi oodata. Aga imelik ikka, et mu rusikas sinna sisse mahtus :/ Tavaliselt on ju see emakakael kohe tupe juures....

Aga kuna juba oli kesköö ja ei midagi, siis käisin veelkord lammast katsumas. Seekod sain ma aru, et kõik on õnneks ikka hästi ja emakael oli peaaegu lahti...niiet veel natuke ootamist...aga silmad ei tahtnud mitte enam lahti seista. Ja omaarust ma nagu ei maganudki, kuid siiski ilmus esimene tall emme kõrvale nagu võluväel ja teine tall juba lipsas tagant välja :P Läksin uuesti lauta, et tütarpalsed kindlapeale ära sööta, et siis südame rahuga magama panna :D

Vahepeal oli päevake paar vaikust ja lambad kogusid hoogu :D

Aga veebruarikuu ainulaadsel viimasel päeval tegi siiski veel üks lammas omad talled - üks tubli esmapoegija, kes üllatas mind musta poisiga (no oli temagi ju valge jääraga koos ja musta jäära polnud seal ju... ) Poiss oli väga priske ja emme väga tubli. Olin kindel, et selle ühe tallega ka asi piirdub... Aga võta näpust - teine valge samasuur poiss lisandus veel :D Noorte tunnete kindlustamiseks panin nad ka päevakeseks nurgakesse kinni...

Räägiks veel sellest pulgavahevärgist, sest üks noor lammast pärast tema ja ta tallede nihutamist kõrvalaeda oli vist oma teise talle ära kaotanud või unustanud, sest paar päeva tagasi avastasin, et üks talleke on kohe niiii kondine ja nagu söömata. Hoidisn teda natuke ka kinni, aga ta ei tahtnud kohe üldse sellega leppida, aga laps ju tahab süüa... niisiis saigi võetud jälle vastu otsus, et prooviks seda "peapulkadevahele" värki. Alguses lammas ei saanud aru, et mis temaga tehti ja niikui keegi talledest talle tahtis alla minna, oli tema supsti põliti, kuid tänaseks on asi laabunud talle jaoks positiivses suunas - laps saab süüa, näha on , et ta ka kosub juba ja selg on sirgu vedanud ning elurõõm on tagasi :D Loodan, et seegi lammas võtab mõne päeva möödudes aru pähe ja ta võib taas vabadusse lasta.....

Poegimise raporti kokkuvõtteks on mul lauta jäänud veel 7 potentsiaalset poegijat, tallesid on ühe lamba kohta jätkuvalt 1,75, mis on mu absoluutne rekord.... Ja üks neist kuuest on hetkel väga kahtlane - üks must, kes eelmine aasta tegi kolmikud ja kardan, et ta kordab seda ka tänavu...parem siiski mitte, aga eks näis.

Kõigepealt alustan ühe vahva pildiga - ülesrivistatud ja end päikese käes soojendavad talled ...täna oli meil superhüper ilus ilm ja paike paistis nii kevadiselt, ka lauda akendest sisse :D
Aga edasi kiidaks lambaid, et kuidas mõni kohe oskab valida õige aja poegimiseks... nii ka see lammas, kes üleeile õhtul poegis. Läksin omi lapsekesi õhtul söötma, kui kuulsin ühest aiast sellist hädist puhkimist ja punnimist. Kuna midagi näha ei olnud ja lammas ka mitte väga jubedalt ei punninud, siis otsustasin veel sooja piima talledele sisse sööta ning siis alles uurima minna, kuidas asjalood on... Ja hea, et ta ei poeginud öösel, sest ta oli ikka väga vaikne poegija ja kui ta oleks niimoodi salaja püüdnud öösel seda teha, siis oleks asi kurvalt lõppenud.....Nimelt üle pika aja oli vaja üht korralikku sünnitusabi, sest tall otsustas tulle tagumik ees ja ilma jalgadeta, vaid saba oli.... Tükk aega otsisin jalgu.... lõpuks need ka leidsin ja tirisin talle välja. Poiss oli üsna oimetu ja ei tahtnud algul hingamagi hakata, turgutasin teda mõnda aega... tundus, et ta nagu ei saanud esialgu hingata, sest tagajalad hakkasid korra ikka väga kiirelt liikuma, aga hingama ei hakkanud. Püüdsin teda siis tagajalgadest kõvasti raputada, et ehk loksub see lootevedelik hingeteedest välja .... ja lõpuks hakkas ta ka hingama. Ju see sünniprotsess ikka pikaks venis. Huvitaval kombel pole ma üldse märganud, et see lammas poegima hakkas... aga lõpp oli siiski õnnelik. Aitasin ta veel tissitada, sest jalgu ta ei võtnud veel niipea alla, kuid imema oli kõva mees... Hommikuks oli aga kõik kenasti korras ja poiss jalgel :D Päris suur poiss oli ;)Eile õhtul aga juba vaatasin, et üks lammas on veidi kahtlane...isegi öösel sai tema pärast telefon äratama pandud, aga visakas tüdruk ootas ära päevase aja....

Aga enne teda jõudis ette siiski üks teine kiire poegija :P Tema oli kõhus peenvillasegused lapsed, kuid sünniabi vajasid nemadki, sest nad olid võtnud nõuks sündida kahekesi korraga.... no mitte ei mahu kaks talle ju korraga välja. Siis pidingi otsustama, kumba võtta, kumba jätta ... Ühel tallel ei olnud ka jalgu, seega otsisin tema jalad üles ja tõmbasin tema välja - väike tütarlaps... suurus oli selline, et ehmatasin, et äkki on seal hoopis kolm talle...õnneks ei olnud :D oli vaid kaks. Teine sündis ilusti ise - juba natuke suurem poisslaps. Tütarlaps oli aga väga aktiivne ringijooksja ja kippus teiste lammaste vahele ära kaduma - seega nurgaaed oli jälle korraks kasutuses....Edasi said nad ilusti ise hakkama :)

Aga läks vist vaid tunnike, poolteist mööda, kui ka see teine oodatud poegija jõudis lõpusirgele. Esmapoegijale omasena võttis see protsees natuke rohkem aega. Aga tulemus oli väga üllatuslik, sest ei oodanud mitte musta talle... oli ta ju olnud valge jäära juures... Aga ei ole siin enam midagi vist üllatuda, sest see on juba vähemalt kolmas lammas, kes sellist trikki teeb sel aastal.

Aga tall oli üllatuslikult pirakas ka - must poiss siis... arvasin, et nüüd pikka aega olnud suur tiss ikka pettis mind ja rohkem tallesid ikka ei tule... Aga võta näpust - mõnda aega hiljem sündis ka valge poiss, kas samasugune pirakas. Loodame, et siis selle esmaemmel ka piisavalt piima neile on - udarat küll oli :D
Lõpetuseks veel üks vahva lamba-kassi armastuse pilt :D

Salaja...

tehakse siiski ka mõned talled... Pilti mul paraku pole, sest juhtus äpardus ja kustutasin need hoopois ära :S Aga mis siis ikka...

Öösel piilusin kaamerasse ja ei tundunud keegi väga kahtlane olevat ja magasin rahulikult edasi. Hommikul 7 paiku oli äratus ja vaatasin uuesti kaamerasse - ja näe, kaks värsket sibasid ümber uue emme ja otsisid tissi. Tegu oli noore emmega ja peab ütlema, et ta oli ütlemata tubli, hoidis omi lapsi ilusti, lasi kenasti süüa ja võõraid alla ei lasknud. Lauta minnes tuvastasin ka sugu - mõlemad tüdrukud....

Veidi laudas ringi käies ja oma lutilastele hommikusööki pakkudes kustus ühest aiast veel väga peenikest häält... Kuid see tuli üldse sellisest aiast, kust ma nagu kedagi ei ootanud, nimelt noorte uttede aiast, kus pidid AINULT verinoored eelmise aasta tüdrukud olema...ja teoreetiliselt ka mittetiined....Aga väga peenike piiks sealt ju ometi tuli. Lähemal uurimisel oli tõesti üks must lammas seal talle teinud, kuid täiesti arusaamatutel põhjustel oli üks esmapoegija sinna aeda sattunud??!!? Ja minu hoolsal lugemisel ja numbrite järgi aedadesse panekul oli tema kuidagi minu silmepaari vähelt läbi lipsanud...ja mitte vaid ühe korra??? No jääb mõistatuseks. Aga pole hullu. Temagi oli ülitubli noor emme, kes kiivalt oma last kaitses ja võõraid vargaid ka alla ei lasknud ( sinna aeda panin ma mõne mammi, kellel olid eriti varastamishimulised lapsed :P ) Niiet tubli! Aaa.. laps oli ka must ja tütarlaps...peenvillase perest...

Aga mu kits Piibu, kes eelmisel kevadel omaalgatuslikult poegimise vahele jättis ja suve läbi poistega karjamaal lulli lõi ei kavatse mitte kuidagi poolduda. Lubasin ta sügisel potti panna, kui ta tiineks seekord ka ei jää.... tema tiinuses ma üldse ei kahtle, sest udar on paras kera seal hargivahel, aga tallesid mitte kuskil...no mitte ma aru ei saa.... juba kaks kuud vähemalt ootan...oleks ju võinud varem....aga ei.... ju ootame siis veel...

Kolm veel vaevast lahti

Täna pealelõunat otsustasin kolm lammast, et nüüüüüd poegime ... Ja nii nad tegid. Kõigepealt see neiu, kel lootekott juba ammu oli tagant ripakil ja ma ei osanud seisukohta lõpuks võtta, et kas ta ikka päriselt poegib, sest ise tundus ta seal juures väga muretu olevat, käis ja sõi, siis heitis korra pikali ja siis sõi ja siis pikali.. Kuni lõpuks ikka hakkas asi tuure võtma ja pressis välja ühe ilusa tüdruku .... mõne aja pärast hakkas uuesti pressima, kuid siis oli tal abi vaja, sest tulemas oli ainult pea... ühe jala sain kätte, kuid teist nagu ei saanudki ning kuna tundus, et pea ei ole väga suur, siis otsustasin tõmmata selle ühe jalaga see tall välja. Õnnestuski... poisslaps... Edasi sujus kõik kenasti... vähemalt niikaua, kui see plika mööda aeda ringi kavatses traavima hakata...ning see järgmine ootel poegija kippus ka natuke tüütama oma nina vaheletoppimisega teiste pereasjadesse... Niiet järgi jäi vaid nurgaaia variant, mis pere kenasti ühte liitis...Läks veel natuke aega, kui see järgmine tõsiselt pressima hakkas... See on nüüd see lammas, kelle me vahepeal ära riietasime ja nüüd ma ta jälle usinalt lahti riietasin, sest ei taha ju , et ta püksi poegiks. Temaga läks asi ka üldjoontes kergelt ja ilmavalgust nägid jälle poiss ja tüdruk... Aga pidime sama aia teisegi nurga kasutusele võtma, sest üks kolmas lammas oli ka teistest eeskuju võtnud ja hakkas poegima, kuid enne seda tahtis ta vägisi-vägisi neid tallesid endale võtta...muudkui meelitas neid valjuhäälselt ja paraku üks kippus kogu aeg ka õnge minema... Niisiis.... nurgaaed...
Ja ei läinudki palju aega mööda, kui ta ise omad lapsed kätte sai... seekord vaatasin ma asja kaamerast ja kõik sujus libedalt, aitama ei pidanud ja lapsed olid tragid ning ajasid end kiirelt jalgele ja ruttu tissi alla... pärast oma lutitallede ringi tehes tuvastasin ma kaks krapsakat neidu...
Koertest ka natuke... Zetal tundub natuke parem olevat, aga Dan on ikka väga õnnetu olemisega, sest see asi seal kuklapoolel vist on valus... Proovisin ka teda peale kuklapesu-desinfitseerimist föönitada(kuivatada), kuid see jäi meil küll katki, sest koer sattus sellisesse paanikasse.... kui muidu laseb ta minul teha peaaegu seda mida mina tahan, siis nüüd pages ta mu käte vahelt sellisel ahvikiirusel, et.... Aga täna natuke ta mind juba pelgab ka, sest kui ma kogu aeg ta haige kohaga tegelen ja talle ehk veel haiget teen, siis see ei ole ju kõige meeldivam... Aga ehk varsti asi paraneb, kui muidu ei aita, siis saab suukaudu ka mõned rohud...

Tasa ja targu

Aga tuleb juurde.... Ja tundub, et nüüd järjest tuleb neid Marju peenvillasepoisi järglasi. Nii tänagi sündisid kaksikud tüdrukud, kelledest üks on sellise valge mütsikese ja väikse valge sabaotsakesega. Talled on sellise korraliku suurusega ja kobiseda ei ole midagi...

Tänase päeva halvem üllatus on see, et mu mõlemad slovakid on saanud endale hot spoti... see on selline nahahaigus, mis on tingitud niiskest ja soojast(?!?) ja on eriti levinud tiheda karvkattega koertel... Ei osanud mitte arvata, et meil nüüd nii soe hetkel oleks, aga niiskust on küll parasjagu, nii laudas sees(tilkuva lae pärast), kui ka õues...ja karvu on neil ka...

Aga kõigepealt ei saanud ma aru,miks Zeta kuklatagune selline mädalögane on... nagu oleks mingi mädapaise lõhkenud, aga punni nagu ei olnud. Ja eile seda ei olnud ju.. Esimese asjana ma püüdsin seda kohta pesta lillaveega, mida mul kohe käepärast laudas kapis oli ...ja siis helistasin igaks juhuks arstile...No ja ta siis ütles, et on hot spot ja tuleb selle koha pealt kõik karv maha lõigata ja natuke korraliku naha koha pealt ka. No on alles jama... Ja jamam on see, et kui nii igaks juhuks kiikasin Dani karva sisse, siis temal on ka see hot värk, kuid veel hullema seisuga ... Kuna tal on karv eriti tihe, siis see löga ei jõudnud lihtsalt karvade peale. Homme pean käima arstil retsepti võtmas, sest määrida tuleks neid antibiootilise salviga, väikse lootusega tegin ka antibiootikumi süstid, kuid tõenäoliselt see staffülokokk, mis seal nahal nüüd vohab, ei allu sellele penitsilliinile...aga lootma ju peab... ehk saame kiirelt korda...

veel...

Täna varahommikul kadus mul kaamerapilt arvutist ära ja lauta asja uurima minnes, et milles pull (sest internet oli ju olemas) leidsin laudast hoopis värsked talled..noh mitte küll nii värsked, aga nii mõnetunnised. Kuna üks tall - valge tütarlaps,magas teises aia nurgas(aga kõht tundus tal täis olevat) ja teine - must poiss - üritas pikali oleva emme tissist piima nuruda, siis otsustasin nad ikka nurka panna, et nad üksteisele ikka lähemal oleks, sest tegemist oli esmaspoegijaga ja iial ei tea, mis neil peas mõlgub...

Aga kaameratel polnud pilti, sest suure tuisuga pööningult sulav lumi (ägeda veneaegne katusekonstruktriooni puudus tagajärg) oli leidnud endale ühe hea pikendusjuhtme ja sinna lühise tekitanud, mille tagajärjel kõigist pistikupesadest elektri võttis... õnneks midagi hullu ei juhtunud ja hommikul tegi Tiit kõik korda...

Sai ka lambaid veidi ümber paigutatud... see tähendab, üritatud koondada poegimata lambad ühte(noh, kahte) aeda, et neid lihtsam kaamerast jälgida oleks... Vaid kolm lammast jäi veel teise aeda, sest nad lihtsalt ei mahtunud.

Aga pärastlõunal tegi talled mu karja kõige nõmedama iseloomuga , kuid kõige ilusama villaga lammas (eks ma teda seepärast veel kannatan ja kehavorm on ka täiesti ilus ju) Aga talles olid tal peenvillapoisiga ja esimene tall oli ikka täiesti üllatusliku välimusega - kui mul on sündinud sel aastal palju musti lambaid, kellel on valge müts peas, siis seekord on asi vastupidi, sest sellel valgel UTETALLEL on peas must müts...ja must kõrv ka :D Teine tall sündis ka, aga tema oli täiseti tavaline poisslaps.... Eelmisel aastal oleks tal olnud esimene poegimine, aga tol korral läks tal asi nihu ja sel aastal on tal siis esimene imetamiskord... natuke ta ära küll põikles, kuid nurgaaed aitas hästi.... noh sinna aeda panemise peamine põhjus oli selles, et talled oli eriliselt aktivistid ja tormasid mööda aeda teiste lammaste vahel ringi ja kaotasid pidevalt ema ära...no mõni tall kohe oskab.....Aga eks nad ka õpivad, kust see parem suutäis tulema peab ;)

Mõned talled veel

Vaikselt, aga kindlalt tuleb neid tallesid juurde. Eile kesköö paiku sai omad talled valmis juba korduvpoegija, kes musta jääraga on saanud suisa kaksikud mustad lapsed - mõlemad ilusad ja suured, ja ikka pooleks neid st. poiss ja tüdruk. Ega ma poleks lauta läinudki, kui järsku poleks keegi kolmas seal tissi all olnud. Aga õnneks oli emme väga hoolas ja tubli ning ajas häirija minema. Veel oli väga mõnus vaadata, kuidas emmel oli kohe väga suur kisa lahti, kui üks tallgi oli tema vaateväljast kadunud... ja nii ka järgmisel päeval...väga hoolas, erinevalt mõnest teisest tolast.Terve päev oli vaikne, kuid juba 6-7 paiku oli üks lammas ikka väga omadega hädas. Tegu oli esmapoegijaga ja tahtsin kindlasti silma tal peal hoida....Kuid pika vinnaga oli...valims sai ta alles natuke enne 12 öösel - seekord tütarlaps Aga tundus, et ta oli päris tubli emme ja vähemalt hakkas kohe oma lapsega tegelema. Ja peal pikka jälgimist ja võitlemist unega otsustasin minna lauta, et tallekest aidata, sest emme tundus natuke selle tissitamisega segadust olevat. Aga minu abiga ja kerge tagajalavärinaga saime asja kiirelt korda ja sain nobedasti minna tuppa oma uneprobleemile lahendust saama. Magasin mõnusalt terve öö, kuni hommikul kelle seitse silmad avasin.
Pilk kaamerasse ja sai selgeks, et sündinud on veel tallesid. Tegu oli väga värske produktiga. Sibasin kiirelt lauta, sest polnud kindel, kas on üks või kaks talle ja kuidas on nende söömisega... ja kahtlustasin lisaks veel esmapoegijat. Oligi kaks talle - poiss ja tüdruk... ja esmapoegija koha pealt oli mul ka õigus. Kohapeal selgus, et tüdruk oli oma kõhu kenasti täis söönud, kuis poiss oli söömata...vist..Igaks juhuks panin nad nurgaaeda, sest mingid kahtlased liigutused olid just selle söömata poisi suunas. Õnneks kõik läks vist hästi, sest õhtul nägin, kuidas see poiss kenasti emme tissi all oli. Poisil on selline vahva must laik jala peal :D Tegu peenvillase järeltulijatega.
Tundub, et see oli peenvillase päev, sest üks väike ilus sirejalgne neiu sündis veel sel päeval... tundub olevat selline peene vill seal seljas, aga eks näis, milliseks ta kasvab :)
Täna sai ka ühte lammast riietatud, kuna tupe kippus liiga välja tulema... suisa terve rusikas oli ühtäkki välja lupsanud ja nägin natuke vaeva, et seda korralikult sisse tagasi saada.... Seega sai ta endale pluusi ja püksid jalga... Kas keegi oskab öelda, kas selline tuppe väljalangemise probleem on päritav? Tema emal on olnud mitu aastat see probleem, sel aastal üllatuslikult oli tal kõik korras ja pluusid-püksid oli kõik kenasti kapis kasutamata...aga nüüd näe, ta tütar sama probleemiga....

Kiire sai vist mööda

Eile siin oma kirjatükki tehes aga otsustas salaja veel üks lammas poegida. Kõik oli aga kõige paremas korras... Kahtlustasin juba õhtul laudapoole minnes, et miskit on nagu mäda, läbi laudaukse kostus hoopis teistsugust piikuvaid hääli. Võite küll nüüd öelda, et kui laudas on juba nii umbes 150 talle, siis kuidas saab mõne uue talle piuks olla teistsugune, aga näe oli kuidagi teine hoopis valjem ja kõlavam. Tuvastasin kaks kena musta tütarlast. Panin ema igaks juhuks nurgaaeda kinni, sest kippus üks kuidagi liiga ringi kooserdama ja ema kaotama. Hommikul lasin nad sealt lahti ja mõlemad teadsid, kelle lähedusse end hoidma peavad ja kust süüa saab.Aga eile õhtul panin(me) magama tunduvalt varem, juba kell 8 olime kõik voodis (va suured poisid, kes ei olnud sellega eriti nõus ja saatsin nad teise tuppa Shreki vaatama) , sest magamata ööd nii minul kui tööl olnud Tiidul andsid end tunda. Aga mingi sisemine kell ajas mind aga kogu aeg ülesse, et kaamerasse piiluda ... kella polnud vajagi... Esimene äratus oli aga üllatus-üllatus kell 10 juba, kus kaamerast vaadates ümber ühe emme sibasid noored tragid uued tibud. Jälgisin neid tükk aega, et veenda end lauta mitte minna... ei pidanudki minema, sest lapsed hoidsid ilusti emme ligi ega püüdnud mõne totu kombel suvalises suunas plagama panna. Hommikul vaatasin, et tegu oli ilusate tüdrukutega.
Lauta aga jooksin sellepärast, et üks noor lammas oli poegimas(pildi unustasin tegemata) ja ta tundus kuidagi hädas olevat.... siis ka väikese põhjusega... tundus, et poisi pea oli veidi selle esmapoegija jaoks suurevõitu - noh, tegu oli ju üksiktallega ja sai kõik need ema söödud toidud vaid enda tarvis ära kasutada. Seekord oli see noor emme aga igati tubli, hakkas kohe lakkuma ja tissi alla lasi ka...isegi liiga lahke oli, kus enne, kus enne oma püstisaamist oli varganägu pikali oleva lamba ühe tissipoole ikka suht tühjaks tõmmanud. Otsustasin siis aga ta rahu mõttes nurgaaeda panna, et nad rahulikult saaks toibuda.

Pärastpoole, ennelõunal, oli siiski veel üks lammas poegimas, kelle ma ka puht kogemata avastasin(seegi kord jäi pilt tegemata), kui lauta läksin...oli juba väljutamise periood. Seegi kord oli tegu esmaspoegijaga(tulemus oli peenvillaka valge tütarlaps) ja jube naljakas oli vaadata, kuidas tema oma sisemiste instinktide vastu üritas võidelda - ühest küljest tahtis ta oma last kohe lakkuma hakata ja keel käis usinalt, teisalt ta nagu kartis seda talle, kes peaga hulga lima laiali loopis... seal ta siis käis kolm sammu tagasi ja edasi, teadmata täpselt oma seisukohta... ja kui tall püsti tõusis siis oli jälle segadus, peaks ju ikka seda märga juppi lakkuma, kuid siis tegi paar sammu tagasi ja võttis täpselt sellise hoiaku nagu tahaks peaga puksima hakata. Jälgisin tükk aega seda tantsu. Kuna tegu oli vähe arema musta lambaga, siis ei kiirustanud just sellepärast kiirelt ligi minema... aga lõpuks otsustasin ta siiski nurka suruda oma tallega, et ta nii palju tantsuruumi poleks. See töötas hästi...esmalt küll aitasin lapsel esimese piima kätte saada ja siis ei arvanud ema ka enam, et see söötmine nii kole asi oleks....

Rääkides eilsest mustast lambast, kellel lõi välja eelmise aasta mingi tobe tantsukomme ja ta teistest eraldasime...täna on kõik korras ja pean juba plaani, et millal ta teiste sekka oma kaksikutega tagasi lasta. Hea, et niigi läks.

Samas kui vaatan, et üks teine eile poeginud lammas vist on hülgamas või peaaegu hüljanud oma teise talle, põhjuseks pean seda, et too tall on ikka jube tuim ja magab kogu aeg emmest ja vennast kaugel ega hoia ema ligi nagu talled ikka tavaliselt teevad...Siiani oli ta aga kenasti süüa saanud, aga täna õhtul vaatasin, et otsib teine hoopis teises aia otsas emmet ja ema üldse ei vastagi enam ...vaata, et hakkab väike küürukegi selga tulema. Igatahes andsin talle pudelist natuke lisa, mida ta üldse ära ei öelnud... ning lükkasin emmele lähemale...ema käitus natuke imelikult, aga eks näis.... kui muud ei aita, siis ehk pea pilkade vahele võte sobib( vähemalt teine lammas saab niimoodi väga hästi hakkama ja talled on söönud)

Aaa... ja eilsete kolmikute emme arvas ka ikkagi, et ta ühte ei taha. Tegelikult vaatasin juba päris algul, et nagu natuke tõrjuks ühte musta talle... aga õhtul vaatasin, kuidas teda taheti aiast välja puksida ja isegi tissitamisest ei tulnud midagi välja..vähemalt seni, kuini ta nägi-nuusutas, et see just see must lammas on... niiet...jälle üks laps juures. Samas kahtlesin juba alguses, et ta ei toida sellise udaraga küll neid kolme talle ära, sest seda tal ju õieti polnudki. Vaatasin eelmise aasta andmetest järgi, et ta tegi ka tol korral kolmikud, kuid üks oli juba sündides surnud ja mäletan seda mõtet, et tõenäoliselt ei oleks ta nende kasvatamisega ka hakkama saanud....niiet...pole kolmikutest kasu, kui emmel pole seda kasvatusmaterjali :S

Ülejäänud päev oli aga vaikne ja ehk saab täna öösel ka magada. Järgi on jäänud 29 lammast, kelle tallesid veel huviga ootan. Samas on paljud esmapoegijad tegemata ja see teeb natuke ärevaks, sest nende käitumist on väga raske ette arvata ja ennustada.... eks see lõpp see kõige raskem ole. Mäletan eelmisestki aastast, kus algul läks kõik libedalt ja ei mingeid lutikaid ja lõpus tuli neid kohe peoga...nii ka sel aastal...Aga kaalun kindlalt nende tobude lammaste prakeerimist, eriti nende puhul, kes juba teist aastat oma jama korraldavad....

Nüüd aga head ööd ja rahulikke unenägusid....

Hullumaja

Juhtunud on nii palju, et ei teagi täpselt, kust peaks alustama... tallesid tuleb riburadamisi ja kui veel kõik emad ka selge terve mõistusega oleks, siis oleks ju lausa lust... Aga elu toimub mul hetkel rohkem laudas, kui toas, püüan siin vaid korra sööma ja kerget und võtmas käia...

Aga püüan kusagilt alustada... Eile õhtul poegis ilma probleemideta üks lammas, kes tegi tüdruku ja poisi...mõlemad kenas suuruses ja naksis...
Sain vaid korra toas käia, kui kaamera ütles, et järgmine lammas poegib...Lauta jõudes vilkus väike must pea tagumist väljas ilma jalgadeta, aga kuna see oli nõnna väike tall, siis saime ta välja ilma probleemideta...no oli alles kribu. Aga üllatus oli see, et jälle juba teist korda samal päeval oli valge jääraga grupist sündis must tall valgel emal. See väike uimane jõnglane oli tüdruk...no andis ikka tegu teha, et ta jalad alla saaks ja sööma läheks. Varsti sündis ka teine tall - valge tüdruk, hulka tragim ja asjalikum. Lootsin väga , et sellega sel õhtul piirdub, siis toas oli juba saun soe ja teisedki juba end laval soojendamas...mina ikka laudas... Aga võta näpust...
... samas aias hakkas järgmine poegima....ja siis veel järgmine.... Kõigepealt tegi Tillu kaks tüdrukut(noh need on musta jäära omad, aga näe tulid valged,...) Üks selline vahvalt kirju näo ja jalgadega - emme tubli ja lapsed ka, kuigi üks neist kippus kogu aeg minema jalutama ja emmet kaotama ja kuna võreaiad olid kõik hõivatud igasugu kolmikute ja muidu ohmude poolt, siis ei saanud ma ka seda abiks võtta... Aga polnud hullu..
Aga enne sama aia teist poegijat oli hoopis kolmandast aiast kostumas ähkimist. Kuna see on selline arem lammas ja juba kolmandat poegmist järjest ei ole ma talle ligi üritanudki minna, siis õnneks seegi kord sai ta ise ilusti hakkama - poisslaps siis...
No ja nüüd siis tagasi grupipoegijate aeda... saimegi lõpuks ühe tütarlapse kätte...vahepeal sai ka tuppa poistele helistatud, et nad sauna puid lisaksid, sest tahaks ka ehk veel sooja sauna saada..noh, lootsin ikka ükskord ära tuppa saada ju ....

Ja siis hakkas tulema teine tall, aga ei tahtnud tulla, sest tal oli otsmik ees... Aitasin talle õieti ja nii tuli teine tüdruk, aga must... ja siit mu õhtused probleemid algasid...Juba eelmisel aastal tegi too lammas kaksikud,aga kuna teine sündis tunduvalt hiljem ja millegipärast oli suht alajahtunud, siis käisin teda soojendamas ja hiljem emme teda enam ei tahtnud ja naelutas muudkui seinale... Aga tundub, et see ei olnud lihtsalt selle soojendamise süü, sest sel aastal ta paar korda tõmbas keelega ka üle talle ja siis hakkas eirama ja peaga peksma, isegi tissile ei saanud panna...,Lüpsin natuke välja ja söötsin siis niimoodi. Ja kuna tol hetkel kedagi teist ei olnud kohe poegimas, siis lootsin jõuda ka saunas ära käia, enne kui tagasi lauta pean minema... Nii ma haarasingi talle kaenlasse ja tuppa, sest lauta teda ei julgenud jätta, kuna ema teda ei lakkunud ja äkki alajahtub.
Saingi nii saunas käidud, kui isegi leiva (mis mul juba täiseti meelest läks) ära küpsetatud, korra isegi pikali visatud ja haigele Margusele saiaviilgi tehtud, kui oplaa... jälle poegis. Noh , tegelikult ma juba tuppa minnes nägin asja kahtlane olevatl, aga nüüd siis oli aeg käes. Lippasin lauta, sest tall näis välja juba tulevat, aga ema ei suvatsenudki püsti tõusta. Algul tundus kõik olevat kombes, verinoor emme lakkus oma talle (musta poissi) usinalt, varsti sündis ka teine tall - valge tüdruk, keda ka hoolsalt puhastati. Aga probleem tuli siis, kui lapsed süüa hakkasid tahtma...no nui neljaks, mitte ei lase tissi alla. Vahel on aidanud see, kui hoian emmet korra kinni ja siis saab kõik korda, kuid sel korral läks lammas suisa arust ära ja siis hakkas oma valget talle lausa taguma. Olin ise juba mõistust kaotamas, sest niimoodi ei saa ju asja jätta. Siis tuli meelde see, kui räägitud on koolitusel sellisest nõksust, kus emme pea pannakse pulkade vahele nii, et ta talle ei näe ja ära ei saa ajada ning siis talled saavad ise söömas käis. Seekord oli see mu viimane päästerõngas. Keerasin ta pea söötmepulkade vahele kinni, nina ette panin heinad ja kõrvale veeämbri ja jäin lootma parimat. Ja peab tõdema , et see töötas lauda oodatust paremini... ei mingit ära ajamist ja talled sai kõik süüa...asja puänt on veel nüüd see, et kui võõra hüljatud tallekese hommikul lauta tõin ja mõtlesin, et kuhu ma ta nüüd panen ja otsustasin ta siis lõpuks sinna panna...tuleb välja , et tema ka käib seal all nüüd söömas!!?? Noh, tegelikult ei usu, et ta niimoodi kolmikud üles kasvataks, aga vähemalt saab too hüljatud ternespiima juurde
Aga et lauta mitte vaid ühe lamba pärast mitte minna, siis enne veel kui olin jõudnud eelmise lambaga lõpuni poegida, pidin ma kõva punnimise kägina ja peaaegu isegi võiks öelda kisa peale vaatama, mis toimub teises lauda otsas. Seal oli siis lõpuks poegima hakkanud teine mu mitu päeva oodatud esmapoegija, aga tall ei tahtnud mitte välja tulla...lasin tal päris tükk aega pressida ja jooksin siis vahelduva eduga lauda teise otsa selle idiodiga maid jagama, kui lõpuks otsustasin talle ikka ise välja tõmmata. Kuna ta on selline aremat tüüpi loom, siis ei tahtnudki kiirustada teda aitama, kuid seekord oli abi andmine vältimatu. Ju tal siis esimeseks poegimiseks need sünnitusteed ei olnud piisavalt suured, sest väljatõmmatud talle ei olnud mitte mingi hiiglane vaid täiesti tavaline, kuid hädas ta oli ja seda oli näha suisa talle näost... sest esmalt arvasin, et tegu on mingi väärarenguga tallega - keel ja kogu alalõug ning mokad olid nii suured ja paistes, keel lausa kõva ja sinine. Aga kõik see õnneks taandud mõne aja möödudes.
Aeg muidugi lendas tol ööl kiiremini, kui arvata oskasin, sest kui olin nende kahe lambaga lõpetanud, siis oli kell juba kaks öösel - lauta läksin juba 23:30 ...no mis teha. Lootsin sõba silmale korra saada, sest paar kolekahtlast jäi mulle sinna lauta veel... enne aga toitsin oma tibu toas WC-s ära ja keerasin siis korra oma pessa.... Juba poole 6 aeg nägin, et üks kahtlastest juba poegibki. Ootasin siis veel ja lõpuks nõksu peale 6-t läksin lauta. Kõik tundus iseenesest korras olevat - sain mustad kaksikud, poisi ja tüdruku, väiksed tissitamised ja korras...aga...
kõrvalaiast leidsin täiesti korraliku uue poisslapse... ja ma ei teadnuki, et ta poegima hakkab, polnud seda nägugi ju... aga tore, et kõik korras...Tissitasin ka juba oma lambatalled ära, et siis nii kiirelt ei peaks kohe lauta tagasi tormama..

Lippasin jälle tuppa ja proovisin korra veel sõba silmale saada, aga kus sa sellega... siis ärkasid juba lapsed, eks nad püüdsid olla küll vaikselt, aga kui see haige noormees hakkas süüa nõudma, mis on ju hea märk, siis pidin ikkagi tõusma. Noh, eks ma võibolla korra siiski ka tukastasin..mõnus vähemalt juba hakkas.... Tiit hakkas ka oma öisest riigitöövahetusest koju jõudma ja siis oli reis jälle lauta, sest ees ootasid väikesed ümberkorraldused, sest selline tohuvapohu ja võredega nurgas kinni olevad lambad ei aita kuhugi ... ja ehk saab mõne aia poegijatest vabaks komplekteerida ja teise vaid poegijad panna...noh, peaaegu sai siis nii nagu tahtsime(rõhutan peaaegu)

Ja siis läks jälle lahti.... kokkusid mitmekesi korraga jälle poegima. Kõigepealt üks must lammas, kes tegelikult hommikust saadik end vinnastas ja hakkasin ta pärast juba muretsemagi, sest selline lima oli tal juba mitu tundi väljas, aga mitteüks tall. Katsudes tundusid jalad ja peale õieti olevat, niiet jätsin ta poegima... ja lõpuks ta valmis saigi - kaks tüdrukut, must ja valge. Aga lambal lõi ootamatult välja eelmise aasta idiootlikkus, kus järsku enam kedagi tissi alla ei lasknud...panime temagi eraldi aedikusse, aga tundub, et asi juba parem ja tal hakkab mõistus koju tagasi tulema...
Samat aegu teises aias poegis üks valge lammas, kellel sündisid prisked lapsed - poiss ja tüdruk...kõik tublid ja naksis..

Samas nüüd uues komplekteeritud aias poegis ka üks must utt, kes ka veel ei oodanud. Aga kõik laabus temalgi - tulemuseks üks must poiss ja valge tüdruk... Nonii, nüüd oli kell ammu juba lõuna, aga endal mingit lõunat eriti ei paistnud,...poisid tegid toas endale küll makarone ja ise Tiiduga sõime eilset toitu...

Mõtlesin, et nüüd ehk siis väike paus, kuid mu tallekesed laudas olid veel lõunatki söömata. Läksin siis neid söötma, et siis tuppa tagasi tulla, et korra magama panna... Aga võta näpust...ühes aias jälle keegi must ähkis. Söötsin omad tibud ära ruttu poegima... ja mis ma ikka oskan kosta..... JÄLLE kolmikud. No ei osanud temast seda nüüd seekord mitte oodata, sest ei olnud tal ei suuremat kõhtu ega ka udarat, aga näe... kolmikud olid. Muidu igati enamvähem ühesuurused - kaks tüdrukut(must ,valge) ja üks valge poiss. Olin suisa nõutu, sest ei olnud mul neile mitte ühtegi eraldi nurgakest enam välja pakkuda. Võtsin telefoni ja helistasin tuppa Tiidule ja palusin nüüd appi tulla ja midagi välja mõelda.... Vaene Tiit lootis ka tänaseks juba lõpetada, sest temagi on olnud juba kahes öises vahetuses tööl ja juba maruväsinud... Aga ei midagi...läks jälle ehituseks. Hõivasime nüüd suures hädas pool titeaeda ja tegime sinna kolm boksi, kuhu siis paigutasime selle kolmikutega emme, idioodi pearangidega emme(proovisime, et ehk on meelt muutnud ja enam ei aja lapsi ära, aga meelemuutust ei olnud ja sai pea pulkade vahele tagasi) ning veel ühe peast sooja emme oma kaksikutega, kus pean aiakõrval vahtimas käima, et laps sööks...no mis teha... Nonii...siin ma siis nüüd olen, kirjutasin oma uneajast romaani, ei tea, kas pean jälle lauta minema või saan tõesti korra silma looja lasta...

Üllatus-üllatus

Sain hommikul .... õigemini ennelõunal veel üllatuse osaliseks, kui avastasin ühest aiast ühed kaksikpoisid, täiesti kuivad ja niksis naksis ja emme neid kenasti hoidvat. Tegelikult vaatasin, et miks see must mammi nii naljakalt käitub ja miks tahab keegi teine tema alla vargile minna nagu oleks ta juba poeginud? Aga näe...selle aia kahele mustale poisile olid veel kaks samasugust lisandunud :D

Pais läks katki...

Kartsin, et nüüd hakkab neid lambaid lõhkema järjepanu, aga et selline tihe teinepool ööd tuleb, seda ei arvanud ma mitte.... Tegelikult olin rohkem valvamas ühe musta lammast, kuid kella kolme paiku ühte kaamerasse kiigates nägin, et ühele emmele oli vastu tema tahtmist külge imenud mustast tallest kaan, kes vaatamata värske emme püüdlustele ja karussellile mitte kohe lahti ei tahtnud lasta.... Kiirelt sammud lauta olukorda lahendama. Aga mu mõistus oli suhteliselt otsakorral, sest vahevõred olid kohe otsas ...üks küll oli, aga hoidsin seda järgmise poegija tarvis, kus karvane kõhutunne oletas, et on tulemas kolmikud... Kõigepealt katsetasin järgmist mõtet, kus toimetasin ema kõrvalaeda, kus vargakommetega tallesid veel ei ole... Aga vastik üllatus oli see, et kui mina korra ära käisin, oli too must kaan jälle platsis... ei aitanud midagi, võtsin võre ka veel kasutusele, et katsugu siis... Kokku tuli kaks talle ja seekord mõlemad poisid...

Läksin küll tuppa, aga see must oodatav lammas muurus aina kahtlasemaks.Halb üllatus oli mul hoopis toas, kus mu väiksem poja haigeks jäi ja enda 39 kraadise temperatuuriga minu voodisse oli sättinud...muidugi ennem oli ta minu laudas oleku aegu kinni pannud voodi kõrval oleva lambakaamerapildi, et mängida malet??!!?? keset ööd??!! ja haigena??!! Aga uni tuli vist enne peale, kui ta oleks mõne käigu saanud teha :D Pikutasin ja tukkudin veidi oma kuuma poisi kõrval jaumbes 2 tunni pärast ma laudas tagasi olingi. Kaamerast vaatasin küll ühe talle sünni ära, aga läksin ikkagi. Aga enne vastasaeda kiigates nägin hoopis seal ühte uut kodanikku - üks noor utt oli saanud tüdruku, kuid sealgi oli üks varas end väga ligi sättimas, aga kuna ta oli veidi allaandlikum, siis emme peapaukude saatel ta hoidis siiski vähe eemale, kuigi mõned katsetused siiski veel tegi... natuke küll tuli noort emmet õpetada last tissitama, kuid väikeste pingutuste tulemusena oli see tal ka kohe selge ja ta teadis väga hästi, keda enda alla lasta, keda mitte......Aga nüüd kõrvalaeda, millepärast ma lauta üldse tulingi......

Ja minu kahtlus osutus tõeks ja kolm talle oli varsti lups ja lups valmis ja seekord jälle kõik poisid... Kuna seal aias oli kohe-kohe veel üks lammas poegimas, siis võtsin nüüd ikkagi selle võre eelmiselt lambalt ära ja jäin lootma, et ehk on varas maha rahunenud...noh, eks natuke oligi..
Sain veel kord tuppa minna, et korra pikali veel heita .... ja laps oli jälle ärganud ja seekord mängis juba päris mõnuga malet ja mäng hakkas läbigi saama. Aga kaamerapilt ütles mulle seda, et kui ma tahan veel süüa, siis pikalt siin pikutada ei saa.... Margus jäi mu kaissu magama ja ise hiilisin kööki sööma, arvuti kaenlas... ja jälle oli poegimas hoopis teine teine lammas, keda ma hetkel oodanud olin... kiire tee ja leib ning pole ma jõudnud veel leiba lõpetadagi, kui tall valmis sai...ja üllatus oli tohutu suur, kui sealt välja tuli must lammast, sest minu arusaamist teada oli see lammas koos ju valge suure jääraga..kust tuli must tall?? Aga ühega see ei piirdunud ja teise sünni ajaks jõudsin ka lauta. Teine oli valge, kuid mõlemad olid jälle poisid.

Aga selle just poeginud lamba vahetus läheduses poegis siis ka see lammas, keda just nagu ootasin - üks esmapoegija. Talle sai ta ise kenasti valmis - tüdruk - kuid ega ta erilist huvi talle vastu üles ei näidanud. Võtsin tarvitusele siis selle abinõu, kus tõmbasin talle küljes lima ja toppisin omad näpud lambale suhu - see töötas ning üsna kiirelt tekkis tal huvi oma lapse vastu. Tissitamist tuli ka veel veidi õpetada, kuid ehk saime sellegi selgeks...
Aga ega see pole vist tänaseks kõik, sest nii mõnigi on veel ääretult kahtlane ja just seal kõige suurema vargaga aias. Niiet kõigepealt tuleb teha väikesed ümberkorralduse ja see vargast laps(ed) oma emmega teise, varaste aeda toimetada.

Aga üks halb üllatus oli mul öösel siiski veel...nimelt see eile õhtul poeginud lammas hakkas kuidagi väga vildakalt vaatama oma teisena sündinud talle - kui mina aeda seisma jään, siis nagu laseb süüa, aga kui ära lähen, siis lükkab talle vastu aeda ja seina minema. Tegelikult tegi ta seda tempu ka eelmisel aastal, aga arvasin, et põhjuseks oli talle teise aiaäärde ära kaotamine paariks tunniks ja selle vältimiseks ma just neid kohe nurgaaeda ära paningi, et edasisi pahandusi vältida. Aga tundub, et see on siiski kinni emas, mitte talle kaotamises :S Ei tea...ilus suur lammas on ja kas pean tõesti temast ainult sellepärast loobuma?? Kahju...